Input by the Sri Lanka Tripitaka Project [PTS Vol D - 2] [\z D /] [\f II /] [PTS Page 001] [\q 1/] [BJT Vol D - 2] [\z D /] [\w II /] [BJT Page 002] [\x 2/] Suttantapiņake Dãghanikāyo (Dutiyo bhāgo) Mahāvaggo ÚÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄŋ ŗ THIS TEXT FILE IS FOR REFERENCE PURPOSES ONLY! ŗ ŗ COPYRIGHT AND TERMS OF USAGE AS FOR SOURCE FILE. ŗ ŗ ŗ ŗ Text converted to Classical Sanskrit Extended ŗ ŗ (CSX) encoding: ŗ ŗ ŗ ŗ description character = ASCII ŗ ŗ ŗ ŗ long a ā 224 ŗ ŗ long A â 226 ŗ ŗ long i ã 227 ŗ ŗ long I ä 228 ŗ ŗ long u å 229 ŗ ŗ long U æ 230 ŗ ŗ vocalic r į 231 ŗ ŗ vocalic R č 232 ŗ ŗ long vocalic r é 233 ŗ ŗ vocalic l ë 235 ŗ ŗ long vocalic l í 237 ŗ ŗ velar n ī 239 ŗ ŗ velar N đ 240 ŗ ŗ palatal n ¤ 164 ŗ ŗ palatal N Ĩ 165 ŗ ŗ retroflex t ņ 241 ŗ ŗ retroflex T ō 242 ŗ ŗ retroflex d ķ 243 ŗ ŗ retroflex D ô 244 ŗ ŗ retroflex n õ 245 ŗ ŗ retroflex N ö 246 ŗ ŗ palatal s ÷ 247 ŗ ŗ palatal S ø 248 ŗ ŗ retroflex s ų 249 ŗ ŗ retroflex S ú 250 ŗ ŗ anusvara ü 252 ŗ ŗ anusvara (overdot) § 167 ŗ ŗ capital anusvara ũ 253 ŗ ŗ visarga ū 254 ŗ ŗ (capital visarga 255) ŗ ŗ ŗ ŗ Other characters of the CSX encoding table are ŗ ŗ not included. Accents have been dropped in order ŗ ŗ to facilitate word search. ŗ ĀÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄŲ Namo tassa bhagavato arahato sammā sambuddhassa. 1. Mahāpadānasuttaü 1. Evaü me sutaü: ekaü samayaü bhagavā sāvatthiyaü viharati jetavane anāthapiõķikassa ārāme karerikuņikāyaü. Atha kho sambahulānaü bhikkhånaü pacchābhattaü piõķapātapaņikkantānaü karerimaõķalamāëe sannisinnānaü sannipatinānaü pubbenivāsapaņisaüyuttā dhammã kathā udapādi: 'itipi pubbe nivāso, itipi1 pubbe nivāso'ti. 2. Assosi kho bhagavā dibbāya sotadhātuyā visuddhāya atikkantamānusikāya2 tesaü bhikkhånaü imaü kathāsallāpaü. Atha kho bhagavā uņņhāyāsanā yena karerimaõķalamāëo tenupasaīkami, upasaīkamitvā pa¤¤atte āsane nisãdi. Nisajja kho bhagavā bhikkhå āmantesi: "kāyanu'ttha bhikkhave etarahi kathāya sannisinnā? Kā ca pana vo antarā kathā vippakatā?"Ti. 3. Evaü vutte te bhikkhå bhagavantaü etadavocuü: "idha bhante amhākaü pacchābhattaü piõķapātapaņikkantānaü [PTS Page 002] [\q 2/] karerimaõķalamāëe sannisinnānaü sannipatitānaü pubbenivāsapaņisaüyuttā dhammã kathā udapādi: 'itipi pubbenivāso, itipi pubbenivāso'ti. Ayaü kho no bhante antarā kathā vippakathā. Atha bhagavā anuppatto"ti. 1. Iti [PTS. 2.] Mānusakāya - sãmu [BJT Page 004] [\x 4/] 4. "Iccheyyātha no tumhe bhikkhave [PTS Page 011] [\q 11/] pubbenivāsapaņisaüyuttaü dhammiü kathaü sotu"nti. "Etassa bhagavā kālo, etasusa sugata kālo, yaü bhagavā pubbenivāsapaņisaüyuttaü dhammiü kathaü kareyya. Bhagavato sutvā bhikkhu dhāressantã"ti. "Tena hi bhikkhave suõātha, sādhukaü manasikarotha, bhāsissāmã"ti. "Evambhante"ti kho te bhikkhu bhagavato paccassosuü, bhagavā etadavoca: 5. Ito so bhikkhave ekanavutokappo1 yaü vipassã bhagavā arahaü sammāsambuddho loke udapādi. Ito so bhikkhave ekatiüsokappo2 yaü sikhã bhagavā arahaü sammāsambuddho loke udapādi. Tasmi¤¤eva kho bhikkhave ekatiüse kappe vessabhå bhagavā arahaü sammāsambuddho loke udapādi, imasmi¤¤eva kho bhikkhave bhaddakappe kakusandho bhagavā arahaü sammāsambuddho loke udapādi. Imasmi¤¤eva kho bhikkhave bhaddakappe koõāgamano bhagavā arahaü sammāsambuddho loke udapādi. Imasmi¤¤eva kho bhikkhave bhaddakappe kassapo bhagavā arahaü sammāsambuddho loke udapādi. Imasmi¤¤eva kho bhikkhave bhaddakappe ahaü etarahi arahaü sammāsambuddho loke uppanno. 6. Vipassã bhikkhave bhagavā arahaü sammāsambuddho khattiyo jātiyā ahosi, khattiyakule udapādi. Sikhã bhikkhave bhagavā arahaü sammāsambuddho [PTS Page 003] [\q 3/] khattiyo jātiyā ahosi, khattiyakule udapādi. Vessabhå bhikkhave bhagavā arahaü sammāsambuddho khattiyo jātiyā ahosi, khattiyakule udapādi. Kakusandho bhikkhave bhagavā arahaü sammāsambuddho brāhmaõo jātiyā ahosi, brāhmaõakule udapādi. Koõāgamano bhikkhave bhagavā arahaü sammāsambuddho brāhmaõo jātiyā ahosi, brāhmaõakule udapādi. Kassapo bhikkhave bhagavā arahaü sammāsambuddho brāhmaõo jātiyā ahosi, brāhmaõakule udapādi. Ahaü bhikkhave etarahi arahaü sammā sambuddho khattiyo jātiyā ahosiü, khattiyakule uppanno. 7. Vipassã bhikkhave bhagavā arahaü sammāsambuddho koõķa¤¤o gottena ahosi. Sikhã bhikkhave bhagavā arahaü sammāsambuddho koõķa¤¤o gottena ahosi. Vessabhå bhikkhave bhagavā arahaü sammāsambuddho koõķa¤¤o gottena ahosi. Kakusandho bhikkhave bhagavā arahaü sammāsambuddho kassapo gottena ahosi. 1. Ekanavutikappe - ma cha saü, 2. Ekatiüsekappe - ma cha saü, [BJT Page 006] [\x 6/] Koõāgamano bhikkhave, bhagavā arahaü sammāsambuddho kassapo gottena ahosi. Kassapo bhikkhave, bhagavā arahaü sammāsambuddho kassapo gottena ahosi. Ahaü bhikkhave, etarahi arahaü sammāsambuddho gotamo gottena1. 8. Vipassissa bhikkhave bhagavato arahato sammāsambuddhassa asãti 2 vassasahassāni āyuppamāõaü ahosi. Sikhissa bhikkhave bhagavato arahato sammā sambuddhassa sattativassasahassāni āyuppamāõaü ahosi. Vessabhussa bhikkhave, bhagavato arahato sammāsambuddhassa saņņhivassasahassāni āyuppamāõaü ahosi. Kakusandhassa bhikkhave, bhagavato arahato sammāsambuddhassa cattālãsa 3 vassasahassāni āyuppamāõaü ahosi. Koõāgamanassa bhikkhave, bhagavato arahato sammāsambuddhassa tiüsavassasahassāni āyuppamāõaü [PTS Page 004] [\q 4/] ahosi. Kassapassa bhikkhave, bhagavato arahato sammāsambuddhassa vãsati 4vassasahassāni āyuppamāõaü ahosi. Mayhaü bhikkhave, etarahi appakaü āyuppamāõaü parittaü lahukaü yo ciraü jãvati so vassasataü appaü vā bhiyyo. 9. Vipassã bhikkhave, bhagavā arahaü sammāsambuddho pāņaliyā måle abhisambuddho. Sikhã bhikkhave, bhagavā arahaü sammāsambuddho puõķarãkassa måle abhisambuddho. Vessabhå bhikkhave, bhagavā arahaü sammāsambuddho sālassa måle abhisambuddho. Kakusandho bhikkhave, bhagavā arahaü sammāsambuddho sirãsassa måle abhisambuddho. Koõāgamano bhikkhave, bhagavā arahaü sammāsambuddho udumbarassa måle abhisambuddho. Kassapo bhikkhave, bhagavā arahaü sammāsambuddho nigrodhassa måle abhisambuddho. Ahaü bhikkhave, etarahi arahaü sammāsambuddho assatthassa måle abhisambuddho. 10. Vipassissa bhikkhave, bhagavato arahato sammāsambuddhassa khaõķatissaü nāma sāvakayugaü ahosi aggaü bhaddayugaü. Sikhissa bhikkhave, bhagavato arahato sammāsambuddhassa abhibhåsambhavaü nāma sāvakayugaü ahosi aggaü bhaddayugaü. Vessabhussa bhikkhave, bhagavato arahato sammāsambuddhassa soõuttaraü nāma sāvakayugaü ahosi aggaü bhaddayugaü. Kakusandhassa bhikkhave, bhagavato arahato sammāsambuddhassa vidhurasa¤jãvaü nāma sāvakayugaü ahosi aggaü bhaddayugaü. Koõāgamanassa bhikkhave, bhagavato arahato sammāsambuddhassa bhiyyosuttaraü nāma sāvakayugaü ahosi [PTS Page 005] [\q 5/] aggaü bhaddayugaü. Kassapassa bhikkhave, bhagavato arahato sammāsambuddhassa tissabhāradvājaü nāma sāvakayugaü ahosi aggaü bhaddayugaü. Mayhaü bhikkhave, etarahi arahato sammāsambuddhassa sāriputtamoggallānaü nāma sāvakayugaü hoti aggaü bhaddayugaü. 1. Gotamo gottena ahosiü sã mu syā. 2. Asãtiü, [PTS. 3.] Cattālãsaü ma cha saü, [PTS. 4.] Vãsatiü [PTS.] [BJT Page 008] [\x 8/] 11. Vipassissa bhikkhave, bhagavato arahato sammāsambuddhassa tayo sāvakānaü sannipātā ahesuü. Eko sāvakānaü sannipāto ahosi aņņhasaņņhibhikkhusatasahassaü. Eko sāvakānaü sannipāto ahosi bhikkhusatasahassaü. Eko sāvakānaü sannipāto ahosi asãtibhikkhusahassāni. Vipassissa bhikkhave bhagavato arahato sammāsambuddhassa ime tayo sāvākānaü sannipātā ahesuü sabbesaü yeva khãõāsavānaü. Sikhissa bhikkhave, bhagavato arahato sammāsambuddhassa tayo sāvakānaü sannipātā ahesuü: eko sāvakānaü sannipāto ahosi bhikkhu satasahassaü. Eko sāvakānaü sannipāto ahosi asãti bhikkhusahassāni. Eko sāvakānaü sannipāto ahosi sattati bhikkhusahassāni. Sikhissa bhikkhave bhagavato arahato sammāsambuddhassa ime tayo sāvakānaü sannipātā ahesuü sabbesaü yeva khãõāsavānaü. Vessabhussa bhikkhave, bhagavato arahato sammāsambuddhassa tayo sāvakānaü sannipātā ahesuü. Eko sāvakānaü sannipāto ahosi asãti bhikkhusahassāni. Eko sāvakānaü sannipāto ahosi sattati bhikkhusahassāni. Eko sāvakānaü sannipāto ahosi saņņhi bhikkhusahassāni. Vessabhussa bhikkhave, bhagavato arahato sammāsambuddhassa ime tayo sāvakānaü sannipātā ahesuü sabbesaü yeva khãõāsavānaü. Kakusandhassa bhikkhave, bhagavato arahato sammāsambuddhassa eko sāvakānaü sannipāto ahosi cattālãsa bhikkhusahassāni. Kakusandhassa bhikkhave, bhagavato arahato sammāsambuddhassa ayaü eko sāvakānaü sannipāto ahosi sabbesaü yeva khãõāsavānaü. Koõāgamanassa bhikkhave, bhagavato arahato [PTS Page 006] [\q 6/] sammāsambuddhassa eko sāvakānaü sannipāto ahosi tiüsa bhikkhusahassāni koõāgamanassa bhikkhave, bhagavato arahato sammāsambuddhassa ayaü eko sāvakānaü sannipāto ahosi sabbesaü yeva khãõāsavānaü kassapassa bhikkhave, bhagavato arahato sammāsambuddhassa eko sāvakānaü sannipāto ahosi vãsati bhikkhusahassāni. Kassapassa bhikkhave bhagavato arahato sammāsambuddhassa ayaü eko sāvakānaü sannipāto ahosi sabbesaü yeva khãõāsavānaü. Mayhaü bhikkhave, etarahi arahato sammāsambuddhassa eko sāvakānaü sannipāto ahosi aķķhateëasāni bhikkhusatāni. Mayhaü bhikkhave ayaü eko sāvakānaü sannipāto ahosi sabbesaü yeva khãõāsavānaü. 12. Vipassissa bhikkhave, bhagavato arahato sammāsambuddhassa asoko nāma bhikkhu upaņņhāko ahosi aggupaņņhāko. Sikhissa bhikkhave, bhagavato arahato sammāsambuddhassa khemaīkaro nāma bhikkhu upaņņhāko ahosi aggupaņņhāko vessabhussa bhikkhave, bhagavato arahato sammāsambuddhassa upasanto nāma bhikkhu upaņņhāko ahosi aggupaņņhāko. Kakusandhassa bhikkhave, bhagavato arahato sammā sambuddhassa buddhijo nāma bhikkhu upaņņhāko ahosi aggupaņņhāko. [BJT Page 010] [\x 10/] Koõāgamanassa bhikkhave bhagavato arahato sammāsambuddhassa sotthijo nāma bhikkhu upaņņhāko ahosi aggupaņņhāko. Kassapassa bhikkhave bhagavato arahato sammāsambuddhassa sabbamitto nāma bhikkhå upaņņhāko ahosi aggupaņņhāko. Mayhaü bhikkhave etarahi arahato sammāsambuddhassa ānando bhikkhu upaņņhāko hoti aggupaņņhāko. 1 13. Vipassissa bhikkhatva bhagavato arahato sammāsambuddhassa bandhumā nāma rājā pitā ahosi. Bandhumatã [PTS Page 007] [\q 7/] nāma devã mātā ahosi janetti. 2 Bandhumassa ra¤¤o bandhumatã nāma nagaraü rājadhāni ahosi. Sikhissa bhikkhave bhagavato arahato sammāsambuddhassa aruõo nāma rājā pitā ahosi. Pabhāvatã nāma devã mātā ahosi janetti. Aruõassa ra¤¤o aruõavatã nāma nagaraü rājadhāni ahosi. Vessabhussa bhikkhave bhagavato arahato sammāsambuddhassa suppatãto3 nāma rājā pitā ahosi. Yasavatã nāma devã mātā ahosi janetti. Suppatãtassa ra¤¤o anomaü nāma nagaraü rājadhāni ahosi. Kakusandhassa bhikkhave bhagavato arahato sammāsambuddhassa aggidatto nāma brāhmaõo pitā ahosi. Visākhā nāma brāhmaõã mātā ahosi janetti. Tena kho pana bhikkhave samayena khemo nāma rājā ahosi. Khemassa ra¤¤o khemavatã nāma nagaraü rājadhāni ahosi. Koõāgamanassa bhikkhave bhagavato arahato sammāsambuddhassa ya¤¤adatto nāma brāhmaõo pitā ahosi. Uttarā nāma brāhmaõã mātā ahosi janetti. Tena kho pana bhikkhave samayena sobho nāma rājā ahosi. Sobhassa ra¤¤o sobhāvatã nāma nagaraü rājadhāni ahosi. Kassapassa bhikkhave bhagavato arahato sammāsambuddhassa brahmadatto nāma brāhmaõo pitā ahosi. Dhanavatã nāma brāhmaõã mātā ahosi janetti. Tena kho pana bhikkhave samayena kikã nāma nāma 4 rājā ahosi. Kikissa ra¤¤o bārāõasã nāma nagaraü rājadhāni ahosi. Mayhaü bhikkhave etarahi arahato sammāsambuddhassa suddhodano rājā pitā ahosi, māyādevã mātā janetti. Kapilavatthu nāma nagaraü rājadhānã"ti. Idamavoca bhagavā, idaü vatvā sugato uņņhāyāsanā vihāraü pāvisi. 14. [PTS Page 008] [\q 8/] atha kho tesaü bhikkhånaü acirapakkantassa bhagavato ayamantarā kathā udapādi: "acchariyaü āvuso tathāgatassa mahiddhikatā mahānubhāvatā, yatra hi nāma tathāgato atãte buddhe parinibbute chinnapapa¤ce chinnavaņume pariyādinnavaņņe sabbadukkhavãtivatte jātitopi anussarissati, nāmatopi anussarissati, 1. Upaņņhāko ahosi sãmu. 2. Janetatã - syā. 3. Suppati ko - ma cha saü. 4. Kiüki nāma - syā. [BJT Page 012] [\x 12/] Gottatopi anussarissati, āyuppamāõatopi anussarissati, sāvakayugatopi anussarissati, sāvakasannipātatopi anussarissati: 'evaüjaccā te bhagavanto ahesuü itipi, evaünāmā evaügottā evaüsãlā evaüdhammā evaüpa¤¤ā evaüvihārã evaüvimuttā te bhagavanto ahesuü itipãti. Kinnu kho āvuso tathāgatasseva nu kho esā dhammadhātu suppaņividdhā, yassā dhammadhātuyā suppaņividdhattā tathāgato atãte buddhe parinibbute chinnapapa¤ce chinnavaņume pariyādinnavaņņe sabbadukkha vãtivatte jātitopi anussarati, nāmatopi anussarati, gottatopi anussarati, āyuppamāõatopi anussarati, sāvakayugato pi anussarati, sāvakasannipātato pi anussarati: 'evaü [PTS Page 010] [\q 10/] jaccā te bhagavanto ahesuü itipi, evaünāmā evaügottā evaüsãlā evaüdhammā evaüpa¤¤ā evaüvihārã evaüvimuttā te bhagavanto ahesuü itipãti', udāhu devatā tathāgatassa etamatthaü ārocesuü yena tathāgato atãte buddhe parinibbute chinnapapa¤ce chinnavaņume [PTS Page 009] [\q 9/] pariyādinnavaņņe sabbadukkhavãtivatte jātitopi anussarati, nāmatopi anussarati, āyuppamāõatopi anussarati, sāvakayugatopi anussarati, sāvakasannipātatopi anussarati: 'evaüjaccā te bhagavanto ahesuü itipi, evaünāmā evaügottā evaüsãlā evaüdhammā evaüpa¤¤ā evaüvihārã evaüvimuttā te bhagavanto ahesuü itipãti" aya¤ca hidaü tesaü bhikkhånaü antarā kathā vippakatā hoti. 15. Atha kho bhagavā sāyanhasamayaü patisallānā vuņņhito yena, karerimaõķalamāëo tenupasaīkami. Upasaīkamitvā pa¤¤atte āsane nisãdi. Nisajja kho bhagavā bhikkhå āmantesi: "kāyanu'ttha bhikkhave etarahi kathāya sannisinnā? Kā ca pana vo antarā kathā vippakathā?" Ti. Evaü vutte te bhikkhå bhagavantaü etadavocuü: "idha bhante amhākaü acirapakkantassa bhagavato ayamantarā kathā udapādi: [BJT Page 014] [\x 14/] 'Acchariyaü āvuso abbhutaü āvuso tathāgatassa mahiddhikatā mahānubhāvatā, yatra hi nāma tathāgato atãte buddhe parinibbute chinnapapa¤ce chinna vaņume pariyādinnavaņņe sabbadukkhavãtivatte jātitopi anussarissati, nāmato pi anussarissati, gottato pi anussarissati, āyuppamāõato pi anussarissati, sāvakayugato pi anussarissati, sāvakasannipātato pi anussarissati: 'evaüjaccā te bhagavanto ahesuü itipi, evaünāmā, evaügottā, evaüsãlā, evaüdhammā, evaüpa¤¤ā, evaüvihārã, evaüvimuttā te bhagavanto ahesuü itipãti. Kinnu kho āvuso tathāgatasseva nu kho esā dhammadhātu suppaņividdhā yassā dhammadhātuyā suppaņividdhattā tathāgato atãte buddhe parinibbute chinnapapa¤ce chinnavaņume pariyādinnavaņņe sabbadukkhavãtivatte jātito pi anussarati, nāmato pi anussarati. Gottato pi anussarati, āyuppamāõato pi anussarati, sāvakayugato pi anussarati, sāvakasannipātatopi anussarati: evaüjaccā te bhagavanto ahesuü itipi, evaünāmā, evaügottā, evaüsãlā, evaüdhammā, evaüpa¤¤ā, evaüvihārã, evaüvimuttā te bhagavanto ahesuü itipãti? Udāhu devatā tathāgatassa etamatthaü ārocesuü yena tathāgato atãte buddhe parinibbute chinnapapa¤ce chinnavaņume pariyādinnavaņņe sabbadukkhavãtivatte jātito pi anussarati, nāmatopi anussarati, gottatopi anussarati, āyuppamāõatopi anussarati, sāvakayugato pi anussarati, sāvakasannipātatopi anussarati: 'evaüjaccā te bhagavanto ahesuü itipi, evaünāmā, evaügottā, evaüsãlā, evaüdhammā, evaüpa¤¤ā, evaüvihārã, evaüvimuttā te bhagavanto ahesuü iti'pãti? Ayaü kho no bhante antarā kathā vippakatā hoti. Atha bhagavā anuppatto"ti. 16. "Tathāgatassevesā bhikkhave dhammadhātu suppaņividdhā yassā dhammadhātuyā suppaņividdhattā tathāgato atãte buddhe parinibbute chinnapapa¤ce chinnavaņume pariyādinnavaņņe sabbadukkhavãtivatte jātitopi anussarati, nāmatopi anussarati, gottatopi anussarati, āyuppamāõatopi anussarati, sāvakayugatopi anussarati, sāvakasannipātatopi anussarati: evaüjaccā te bhagavanto ahesuü itipi, evaünāmā, evaügottā, evaüsãlā, evaüdhammā, evaüpa¤¤ā, evaüvihārã, evaüvimuttā te bhagavante ahesuü itipã'ti. Devatā pi tathāgatassa etamatthaü ārocesuü evaüjaccā te bhagavanto ahesuü itipi, evaünāmā, evaügottā, evaüsãlā, evaüdhammā, evaüpa¤¤ā, evaüvihārã, evaüvimuttā te bhagavanto ahesuü itipã'ti. Iccheyyātha no tumhe bhikkhave bhiyyosomattāya [PTS Page 011] [\q 11/] pubbenivāsapaņisaüyuttaü dhammiü kathaü sotunti?" [BJT Page 016] [\x 16/] 17. "Etassa bhagavā kālo, etassa sugata kālo. Yaü bhagavā bhiyyosomattāya pubbenivāsappaņisaüyuttaü dhammiü kathaü kareyya bhagavato sutvā bhikkhå dhāressantã"ti. "Tena hi bhikkhave suõātha, sādhukaü manasikarotha, bhāsissāmã"ti. 'Evaübhante'ti kho te bhikkhu bhagavato paccassosuü. Bhagavā etadavoca: 18. "Ito so bhikkhave ekanavuto kappo1. Yaü vipassã bhagavā arahaüsammāsambuddho loke udapādi. Vipassã bhikkhave bhagavā arahaü sammāsambuddho khattiyo jātiyā ahosi, khattiyakule udapādi. Vipassã bhikkhave bhagavā arahaü sammāsambuddho koõķa¤¤o gottena ahosi. Vipassissa bhikkhave bhagavato arahato sammāsambuddhassa asãtivassasahassāni āyuppamāõaü ahosi. Vipassã bhikkhave bhagavā arahaü sammāsambuddho pāņaliyā måle abhisambuddho. Vipassissa bhikkhave bhagavato arahato sammāsambuddhassa khaõķatissaü nāma sāvakayugaü ahosi aggaü bhaddayugaü. Vipassissa bhikkhave bhagavato arahato sammāsambuddhassa tayo sāvakānaü sannipātā ahesuü: eko sāvakānaü sannipāto ahosi aņņhasaņņhibhikkhusatasahassaü. Eko sāvakānaü sannipāto ahosi bhikkhusatasahassaü. Eko sāvakānaü sannipāto ahosi asãtibhikkhusatasahassāni. Vipassissa bhikkhave bhagavato arahato sammāsambuddhassa ime tayo sāvakānaü sannipātā ahesuü sabbesaü yeva khãõāsavānaü. Vipassissa bhikkhave bhagavato arahato sammāsambuddhassa asoko nāma bhikkhu upaņņhāko ahosi aggupaņņhāko. Vipassissa bhikkhave bhagavato arahato sammāsambuddhassa bandhumā nāma rājā pitā ahosi. Bandhumatã [PTS Page 012] [\q 12/] nāma devã mātā ahosi janetti. Bandhumassa ra¤¤o bandhumatã nāma nagaraü rājadhāni ahosi. 19. Atha kho bhikkhave vipassã bodhisatto tusitā kāyā cavitvā sato sampajāno mātukucchiü okkami. Ayamettha dhammatā. 20. Dhammatā esā bhikkhave yadā bodhisatto tusitā kāyā cavitvā mātukucchiü okkamati, atha sadevake loke samārake sabrahmake, sassamaõabrāhmaõiyā pajāya sadevamanussāya appamāõo uëāro2 obhāso pātubhavati atikkammeva devānaü devānubhāvaü. Yā pitā lokantarikā aghā asaüvutā andhakārā andhakāratimisā, yatthapime candimasuriyā evaümahiddhikā evaümahānubhāvā ābhāya nānuhonti, tatthapi appamāõo uëāro obhāso pātubhavati atikkammeva devānaü devānubhāvā. - 1. Ekanavutikappe - ma cha saü, 2. Oëāro - syā. [BJT Page 018] [\x 18/] Ye pi tattha sattā uppannā, 1 te pi tenobhāsena a¤¤ama¤¤aü sa¤jānanti 'a¤¤e pi kira bho santi sattā idhåpapannā'ti. Aya¤ca dasasahassã lokadhātu saükampati sampakampati sampavedhati. Appamāõo ca uëāro obhāso loke pātubhavati atikkammeva devānaü devānubhāvaü. Ayamettha dhammatā. 21. Dhammatā esā bhikkhave yadā bodhisatto mātukucchiü okkanto hoti, cattāro naü devaputtā catuddisaü 2 rakkhāya upagacchanti: 'mā naü bodhisattaü vā bodhisattamātaraü vā manusso vā amanusso vā koci vā viheņhesã'ti. Ayamettha dhammatā. 22. Dhammatā esā bhikkhave, yadā bodhisatto mātukucchiü okkanto hoti, pakatiyā sãlavatã bodhisattamātā hoti viratā pāõātipātā, viratā adinnādānā, viratā kāmesu [PTS Page 013] [\q 13/] micchācārā, viratā musāvādā, viratā surāmerayamajjapamādaņņhānā. Ayamettha dhammatā. 23. Dhammatā esā bhikkhave, yadā bodhisatto mātukucchiü okkanto hoti, na bodhisattamātu purisesu mānasaü uppajjati kāmaguõåpasaühitaü. Anatikkamaniyā ca bodhisattamātā hoti kenaci purisena rattacittena. Ayamettha dhammatā. 24. Dhammatā esā bhikkhave, yadā bodhisatto mātukucchiü okkanto hoti, lābhinã bodhisattamātā hoti pa¤cannaü kāmaguõānaü. Sā pa¤cahi kāmaguõehi samappitā samaīgãbhåtā parivāreti. Ayamettha dhammatā. 25. Dhammatā esā bhikkhave, yadā bodhisatto mātukucchiü okkanto hoti, na bodhisattamātu kocideva ābādho uppajjati. Sukhinã bodhisattamātā hoti akilantakāyā. Bodhisatta¤ca bodhisattamātā tirokucchigataü passati sabbaīgapaccaü abhinindriyaü. Seyyathāpi bhikkhave maõi veëuriyo subho jātimā aņņhaüso suparikammakato accho vippasanno sabbākārasampanno, tatra yaü suttaü āvutaü nãlaü vā pãtaü vā lohitaü vā odātaü vā paõķusuttaü vā, tamenaü cakkhumā puriso hatthe karitvā paccavekkheyya: ayaü kho maõi veëuriyo subho jātimā aņņhaüso suparikammakato accho vippasanno sabbākārasampanno, tatiradaü suttaü āvutaü nãlaü vā pãtaü vā lohitaü vā odātaü vā paõķusuttaü vā'ti. Evameva kho bhikkhave yadā bodhisatto mātukucchiü okkanto hoti, na bodhisattamātu kocideva ābādho uppajjati. Sukhinã bodhisattamātā hoti akilantakāyā. Bodhisatta¤ca [PTS Page 014] [\q 14/] bodhisattamātā tirokucchigataü passati sabbaīgapaccaīgiü abhãnindriyaü ayamettha dhammatā: 1. Upapannā - ma cha saü, syā [PTS. 2.] Catuddisaü ma cha saü. Cātuddisaü - syā. [BJT Page 020] [\x 20/] 26. Dhammatā esā bhikkhave, sattāhajāte bodhisatte bodhisattamātā kālaü karoti, tusitaü, kāyaü upapajjati. Ayamettha dhammatā. 27. Dhammatā esā bhikkhave. Yathā a¤¤ā itthikā nava vā dasa vā māse gabbhaü kucchinā pariharitvā vijāyanti, na hevaü bodhisattaü bodhisattamātā vijāyati. Daseva māsāni bodhisattaü bodhisattamātā kucchinā pariharitvā vijāyati. Ayamettha dhammatā. 28. Dhammatā esā bhikkhave. Yathā a¤¤ā itthikā nisinnā vā nipannā vā vijāyanti, na hevaü bodhisattaü bodhisattamātā vijāyati. hitā'va bodhisattaü bodhisattamātā vijāyati. Ayamettha dhammatā. 29. Dhammatā esā bhikkhave. Yadā bodhisatto mātukucchimhā nikkhamati, devā paņhamaü patigaõhanti, pacchā manussā. Ayamettha dhammatā. 30. Dhammatā esā bhikkhave. Yadā bodhisatto mātukucchimhā nikkhamati, appatto'va bodhisatto paņhaviü hoti. Cattāro naü devaputtā paņiggahetvā mātu purato ņhapenti. 'Attamanā devi hohi mahesakkho. Te putto uppanno'ti. Ayamettha dhammatā. 31. Dhammatā esā bhikkhave. Yadā bodhisatto mātukucchimhā nikkhamati, visado'va nikkhamati amakkhito uddena1 amakkhito semhena amakkhito ruhirena, amakkhito kenaci asucinā, suddho visado. Seyyathāpi bhikkhave maõiratanaü kāsike vatthe nikkhittaü neva maõiratanaü kāsikaü vatthaü makkheti, nāpi kāsikaü vatthaü maõiratanaü makkheti - taü kissa hetu: ubhinnaü suddhattā. Evameva kho bhikkhave yadā bodhisatto mātukucchimhā nikkhamati, visado'va nikkhamati, amakkhito uddena amakkhito [PTS Page 015] [\q 15/] semhena amakkhito ruhirena amakkhito kenaci asucinā, suddho visado. Ayamettha dhammatā. 32. Dhammatā esā bhikkhave. Yadā bodhisatto mātukucchimhā nikkhamati, dve udakassa dhārā2 antaëikkhā pātubhavanti: ekā sãtassa ekā uõhassa, yena bodhisattassa udakakiccaü karonti mātucca 3. Ayamettha dhammatā. 1. Udena - ma cha saü. 2. Udakadhārā - sãmu. 3. Mātu ca - sãmu. Ma cha saü, syā. [BJT Page 022] [\x 22/] 33. Dhammatā esā bhikkhave. Sampatijāto bodhisatto samehi pādehi patiņņhahitvā uttarābhimukho1 satta padavãtihāre 2 gacchati setamhi chatte anuhãramāne 3, sabbā ca disā anuviloketi 4, āsahi¤ca vācambhāsati: "aggo'hamasmi lokassa, jeņņho'hasmi lokassa, seņņho'hamasmi lokassa, ayamantimā jāti, natthi'dāni punabbhavo"ti. Ayamettha dhammatā. 34. Dhammatā esā bhikkhave. Yadā bodhisatto mātukucchimhā nikkhamati, atha sadevake loke samārake sabrahmake, sassamaõabrāhmaõiyā pajāya sadevamanussāya appamāõo uëāro obhāso pātubhavati atikkammeva devānaü devānubhāvaü. Yā'pi tā lokantarikā aghā asaüvutā andhakārā andhakāratimisā, yatthapime candimasuriyā evammahānubhāvā ābhāya nānuhonti, tatthapi appamāõo uëāro obhāso pātu bhavati atikkammeva devānaü devānubhāvaü. Ye'pi tattha sattā uppannā, te'pi tenobhāsena a¤¤ama¤¤aü sa¤jānanti: "a¤¤e'pi kira bho santi sattā idhåpapannā"ti. Aya¤ca dasasahassã lokadhātu saükampati sampakampati sampavedhati. Appamāõo ca uëāro obhāso loke pātubhavati atikkammeva devānaü devānubhāvaü. Ayamettha dhammatā. 35. [PTS Page 016] [\q 16/] jāte kho pana bhikkhave vipassamhi kumāre bandhumato ra¤¤o paņivedesuü: 'putto te deva jāto: taü devo passatu'ti. Addasā kho bhikkhave bandhumā rājā vipassiü kumāraü, disvā nemitte brāhmaõe āmantāpetvā etadavoca: 'Passantu bhonto nemittā brāhmaõā kumāranti. ' Addasaüsu 5 kho bhikkhave nemittā brāhmaõā vipassiü kumāraü disvā bandhumaü6 rājānaü etadavocuü: 'attamano deva hohi. Mahesakkho te deva putto uppanno. Lābhā te mahārāja, suladdhaü te mahārāja, yassa te kule evaråpo putto uppanno. ' 36. "Ayaü hi deva kumāro dvattiüsamahāpurisalakkhaõehi samannāgato yehi samannāgatassa mahāpurisassa dve va gatiyo bhavanti ana¤¤ā - save agāraü ajjhāvasati, rājā hoti cakkavattã dhammiko dhammarājā cāturanto vijitāvã janapadatthāvariyappatto sattaratanasamannāgato. Tassimāni satta ratanāni bhavanti: seyyathãdaü - 1. Uttarenābhimukho, syā. 2. Padavãtihārena, ma cha saü. 3. Anudhāriyamāne, ma cha saü. 4. Viloketi, [PTS. 5.]Adadasāsu, ma cha saü. 6. Bandhumantaü, ma cha saü. [BJT Page 024] [\x 24/] Cakkaratanaü hatthiratanaü assaratanaü maõiratanaü itthiratanaü gahapatiratanaü parināyakaratanameva sattamaü. Parosahassaü kho panassa puttā bhavanti sårā viraīgaråpā parasenappamaddanā. So imaü paņhaviü sāgarapariyantaü adaõķena asatthena dhammena abhivijãya ajjhāvasati. Sace kho pana agārasmā anagāriyaü pabbajati, arahaü hoti sammāsambuddho loke vivattacchado. 37. Katamehi cāyaü dve kumāro dvattiüsamahāpurisalakkhaõehi samannāgato yehi samannāgatassa mahāpurisassa dveva gatiyo bhavanti ana¤¤ā - sace agāraü ajjhāvasati, rājā hoti cakkavattã dhammiko dhammarājā cāturanto vijitāvã janapadatthāvariyappatto sattaratana samannāgato, tassimāni satta ratanāni [PTS Page 017] [\q 17/] bhavanti: seyyathãdaü - cakkaratanaü hatthiratanaü assaratanaü maõiratanaü itthiratanaü gahapatiratanaü parināyakaratanameva sattamaü. Parosahassaü kho panassa puttā bhavanti sårā vãraīgaråpā parasenappamaddanā. So imaü paņhaviü sāgarapariyantaü adaõķena asatthena dhammena abhivijiya ajjhāvasati. Sace kho pana agārasmā anagāriyaü pabbajati, arahaü hoti sammāsambuddho loke vivattacchado. Ayaü hi deva kumāro suppatiņņhitapādo. Yampāyaü deva kumāro suppatiņņhitapādo, idampimassa mahāpurisassa mahāpurisalakkhaõaü bhavati. Imassa deva kumārassa heņņhāpādatalesu cakkāni jātāni sahassārāni sanemikāni sanābhikāni sabbākāraparipårāõi. Yampi deva imassa kumārassa heņņhāpādatalesu cakkāni jātāni sahassārāni sanemikāni sanābhikāni sabbākāraparipårāõi, idampi'ssa mahāpurisassa mahāpurisalakkhaõaü bhavati. Ayaü hi deva kumāro āyatapaõhi. (Yampāyaü deva kumāro āyatapaõhã idampimassa mahāpurisassa mahāpurisalakkhaõaü bhavati. *) Ayaü hi deva kumāro dãghaīgulã. Yampāyaü deva kumāro dãghaīgulã, idampimassa mahāpurisassa mahāpurisalakkhaõaü bhavati. Ayaü hi deva kumāro mudutaëuõahatthapādo. Yampāyaü deva kumāro mudutaëuõahatthapādo, idampimassa mahāpurisassa mahāpurisalakkhaõaü bhavati. Ayaü hi deva kumāro jālahatthapādo. Yampāyaü deva kumāro jālahatthapādo, idampimassa mahāpurisassa mahāpurisalakkhaõaü bhavati. Ayaü hi deva kumāro ussaīkhapādo. Yampāyaü deva kumāro ussaīkhapādo, idampimassa mahāpurisassa mahāpurisalakkhaõaü bhavati. Ayaü hi deva kumāro eõijaīgho. Yampāyaü deva kumāro eõijaīgho, idampimassa mahāpurisassa mahāpurisalakkhaõaü bhavati. - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - * Pāņhoyaü potthakesu na dissati. Etthāpi a¤¤esupi ņhānesu "po" iti ca sãhala potthakesu na dissati. [BJT Page 026] [\x 26/] Ayaü hi deva kumāro ņhitako'va anonamanto ubhohi pāõitalehi channukāni parimasati1 parimajjati. Yampāyaü deva kumāro ņhitako'va anonamanto ubhohi pāõitalehi jannukāni parimasati parimajjati, idampimassa mahāpurisassa mahāpurisalakkhaõaü bhavati. Ayaü hi deva kumāro kosohitavatthaguyho2. Yampāyaü deva kumāro kosohitavatthaguyho, idampimassa mahāpurisassa mahāpurisalakkhaõaü bhavati. Ayaü hi deva kumāro suvaõõavaõõo ka¤canasannibhattaco. Yampāyaü deva kumāro suvaõõavaõõo ka¤canasannibhattaco, idampimassa mahāpurisassa mahāpurisalakkhaõaü bhavati. Ayaü hi deva kumāro sukhumacchavi. Sukhumattā [PTS Page 018] [\q 18/] chaviyā rajojallaü kāye na upalippati 3. Yampāyaü deva kumāro sukhumacchavi, sukhumattā chaviyā rajojallaü kāye na upalippati, idampimassa mahāpurisassa mahāpurisalakkhaõaü bhavati. Ayaü hi deva kumāro ekekalomo. Ekekāni lomāni loma kåpesu jātāni. Yampāyaü deva kumāro ekekalomo. Ekekāni lomāni loma kåpesu jātāni, idampimassa mahāpurisassa mahāpurisalakkhaõaü bhavati. Ayaü hi deva kumāro uddhaggalomo. Uddhaggāni lomāni jātāni nãlāni a¤janavaõõāni kuõķalāvattāni dakkhiõāvattakajātāni. Yampāyaü deva kumāro uddhaggalomo. Uddhaggāni lomāni jātāni nãlāni a¤janavaõõāni kuõķalāvattāni dakkhiõāvattakajātāni, idampimassa mahāpurisassa mahāpurisalakkhaõaü bhavati. Ayaü hi deva kumāro brahmujjugatto. Yampāyaü deva kumāro brahmujjugatto, idampimassa mahāpurisassa mahā purisalakkhaõaü bhavati. Ayaü hi deva kumāro sattussado. Yampāyaü deva kumāro sattussado, idampimassa mahāpurisassa mahāpurisalakkhaõaü bhavati. Ayaü hi deva kumāro sãhapubbaddhakāyo. Yampāyaü deva kumāro sãhapubbaddhakāyo, idampimassa mahāpurisassa mahāpurisalakkhaõaü bhavati. Ayaü hi deva kumāro citantaraüso. Yampāyaü deva kumāro citantaraüso, idampimassa mahāpurisassa mahāpurisalakkhaõaü bhavati. Ayaü hi deva kumāro nigrodhaparimaõķalo yāvatakvassa kāyo tāvatakvassa byāmo, yāvatakvassa byāmo tāvatakvassa kāyo. Yampāyaü deva kumāro nigrodhaparimaõķalo yāvatakvassa kāyo tāvatakvassa byāmo, yāvatakvassa byāmo tāvatakvassa kāyo, idampimassa mahāpurisassa mahāpurisalakkhaõaü bhavati. Ayaü hi deva kumāro samavattakkhandho. Yampāyaü deva kumāro samavattakkhandho, idampimassa mahāpurisassa mahāpurisalakkhaõaü bhavati. Ayaü hi deva kumāro rasaggasaggã. Yampāyaü deva kumāro rasaggasaggã, idampimassa mahāpurisassa mahāpurisalakkhaõaü bhavati. Ayaü hi deva kumāro sãhahanu. Yampāyaü deva kumāro sãhahanu, idampimassa mahāpurisassa mahāpurisalakkhaõaü bhavati. Ayaü hi deva kumāro cattāëãsadanto. Yampāyaü deva kumāro cattāëãsadanto, idampimassa mahāpurisassa mahāpurisalakkhaõaü bhavati. Ayaü hi deva kumāro samadanto. Yampāyaü deva kumāro samadanto, idampimassa mahāpurisassa mahāpurisalakkhaõaü bhavati. Ayaü hi deva kumāro avivara 4danto. Yampāyaü deva kumāro avivaradanto, idampimassa mahāpurisassa mahāpurisalakkhaõaü bhavati. Ayaü hi deva kumāro susukkadāņho. Yampāyaü deva kumāro susukkadāņho, idampimassa mahāpurisassa mahāpurisalakkhaõaü bhavati. - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Parāmasati, ma cha saü. 2. Ko÷opagatavastiguhya - mahāvyutpatti, - ko÷agatavastiguhya - mahāyānapāņha, 3. Upalimpati, ma cha saü. 4. Aviraëa (sã mu. ) [BJT Page 028] [\x 28/] Ayaü hi deva kumāro pahåtajivho. Yampāyaü deva kumāro pahåtajivho, idampimassa mahāpurisassa mahāpurisalakkhaõaü bhavati. Ayaü hi deva kumāro brahmassaro karavãkabhāõã. Yampāyaü deva kumāro brahmassaro karavãkabhāõã, idampimassa mahāpurisassa mahāpurisalakkhaõaü bhavati. Ayaü hi deva kumāro abhinãlanetto. Yampāyaü deva kumāro abhinãlanetto, idampimassa mahāpurisassa mahāpurisalakkhaõaü bhavati. Ayaü hi deva kumāro gopakhumo. (Yampāyaü deva kumāro gopakhumo, idampimassa mahāpurisassa mahāpurisalakkhaõaü bhavati. ) Imassa deva kumārassa uõõā bhamukantare jātā odātā mudutålasannihā. Yampimassa deva kumārassa uõõā bhamukantare jātā odātā mudutålasannibhā, [PTS Page 019] [\q 19/] idampimassa mahāpurisassa mahāpurisalakkhaõaü bhavati. Ayaü hi deva kumāro uõhãsasãso. Yampāyaü deva kumāro uõhãsasãso, idampimassa mahāpurisassa mahāpurisalakkhaõaü bhavati. 38. Imehi kho ayaü deva kumāro dvattiüsamahāpurisalakkhaõehi samannāgato yehi samannāgatassa mahāpurisassa dveva gatiyo bhavanti ana¤¤ā, sace agāraü ajjhāvasati, rājā hoti cakkavatti dhammiko dhammarājā cāturanto vijitāvã janapadatthāvariyappatto sattaratanasamannāgato. Tassimāni sattaratanāni bhavanti: seyyathãdaü - cakkaratanaü hatthiratanaü assaratanaü maõiratanaü itthiratanaü gahapatiratanaü parināyakaratanameva sattamaü. Parosahassaü kho panassa puttā bhavanti sårā vãraīgaråpā parasenappamaddanā. So imaü paņhaviü sāgarapariyantaü adaõķena asatthena dhammena 1 abhivijiya ajjhāvasati. Sace kho pana agārasmā anagāriyaü pabbajati, arahaü hoti sammāsambuddho loke vãvattacchado"ti. 39. Atha kho bhikkhave bandhumā rājā nemitte brāhmaõe ahatehi vatthehi acchādāpetvā sabbakāmehi santappesi. Atha kho bhikkhave bandhumā rājā vipassissa kumārassa dhātiyo upaņņhāpesi. A¤¤ā sudaü pāyenti. 2 A¤¤ā nahāpenti. A¤¤ā dhārenti. A¤¤ā aīkena pariharanti. Jātassa kho pana bhikkhave vipassissa kumārassa setacchattaü dhārãyittha divā ceva ratti¤ca 'mā naü sãtaü vā uõhaü vā tiõaü vā rajo vā ussāvo vā bādhayitthā'ti. Jāto kho pana bhikkhave vipassã kumāro bahuno janassa piyo ahosi manāpo. Seyyathāpi bhikkhave uppalaü vā [PTS Page 020] [\q 20/] padumaü vā puõķarãkaü vā bahuno janassa piyaü manāpaü, evameva kho bhikkhave vipassã kumāro bahuno janassa piyo ahosi manāpo. Svāssudaü aīkeneva aīkaü pariharãyati. 1. Dhammena samena, syā. 2. Khãraü pāyenti, sãmu. [BJT Page 030] [\x 30/] 40. Jāto kho pana bhikkhave vipassã kumāro ma¤jussaro ca1 ahosi vaggussaro ca madhurassaro ca 2 seyyathāpi bhikkhave himavante pabbate karavãkā nāma sakuõajāti ma¤jussarā ca vaggussarā ca madhurassarā ca pemanãyassarā ca, evameva kho bhikkhave vipassã kumāro ma¤jussaro ca ahosi vaggussaro ca madhurassaro ca pemanãyassaro ca. Jātassa kho pana bhikkhave vipassissa kumārassa kammavipākajaü dibbaü cakkhu pāturahosi, yena sudaü3 samantā yojanaü passati divā ceva ratti¤ca. Jāto kho pana bhikkhave vipassã kumāro animisanto pekkhati, seyyathāpi devā tāvatiüsā. 'Animisanto kumāro pekkhatã'ti kho bhikkhave vipassissa kumārassa 'vipassã, vipassã' tveva sama¤¤ā udapādi. 41. Atha kho bhikkhave bandhumā rājā atthakaraõe 4 nisinno vipassiü kumāraü aīke nisãdāpetvā atthe [PTS Page 021] [\q 21/] anusāsati. Tatra sudaü bhikkhave vipassã kumāro pitu aīke nisinno viceyya viceyya atthe panayati ¤āyena. 'Viceyya viceyya kumāro atthe panayati ¤āyenā'ti kho bhikkhave vipassissa kumārassa bhiyyosomattāya 'vipassã, vipassã' tveva sama¤¤ā udapādi. 42. Atha kho bhikkhave bandhumā rājā vipassissa kumārassa tayo pāsāde kārāpesi, ekaü vassikaü ekaü hemantikaü ekaü gimhikaü. Pa¤cakāmaguõāni upaņņhāpesi. Tatra sudaü bhikkhave vipassã kumāro vassike pāsāde vassike cattāro māse 5 nippurisehi turiyehi paricāriyamāno na heņņhāpāsādaü orohati. (Paņhamakabhāõavāraü*) 1. Brahmassaro ma¤jussaroca, ma cha saü. 2. Vaggumadhurassarā ca, [PTS. 3.] Yena dura, syā. 4. Aņņakaraõe, syā. 5. Vassike pāsāde cattāro māse, machasaü. * Jātikakhaõķaü niņņhitaü, [PTS.] [BJT Page 032] [\x 32/] 43. Atha kho bhikkhave vipassã kumāro bahunnaü vassānaü bahunnaü vassasatānaü bahunnaü vassasahassānaü accayena sārathiü āmantesi: 'yojehi samma sārathi bhaddāni bhaddāni yānāni. Uyyānabhåmiü gacchāma subhåmiü dassanāyā'ti. 'Evaü devā'ti kho bhikkhave sārathi vipassissa kumārassa paņissutvā bhaddāni bhaddāni yānāni yojetvā1 vipassissa kumārassa paņivedesi: yuttāni kho te deva bhaddāni bhaddāni yānāni. Yassa'dāni kālaü ma¤¤asã'ti. 44. Atha kho bhikkhave vipassã kumāro bhaddaü2 yānaü abhiråhitvā bhaddehi bhaddehi yānehi uyyānabhåmiü niyyāsi. Addasā kho bhikkhave vipassã kumāro uyyānabhåmiü [PTS Page 022] [\q 22/] niyyanto3 purisaü jiõõaü gopānasivaīkaü bhoggaü4 daõķaparāyaõaü pavedhamānaü gacchantaü āturaü gatayobbanaü disvā sārathiü āmantesi: ayampana samma sārathi puriso kiīkato? Kesā'pi ssa na yathā a¤¤esaü, kāyo'pi'ssa na yathā a¤¤esanti". "Eso kho deva jiõõo nāmā"ti. "Kimpaneso samma sārathi jiõõo nāmā?"Ti. "Eso kho deva jiõõo nāma: na'dāni tena ciraü jãvitabbaü bhavissatã"ti. "Kimpana samma sārathi ahampi jarādhammo jaraü anatãto?'Ti. "Tva¤ca deva maya¤camhā sabbe jarādhammā jaraü anatãtā"ti. "Tena hi samma sārathã alandānajja uyyānabhåmiyā. Ito'ca antepuraü paccaniyyāhã"ti. Evaü devā'ti kho bhikkhave sārathã vipassissa kumārassa paņissutvā tato'ca antepuraü paccaniyyāsi. Tatra sudaü bhikkhave vipassã kumāro antepuragato5 dukkhã dummano pajjhāyati: "dhiratthu kira bho jāti nāma, yatra hi nāma jātassa jarā pa¤¤āyissatã"ti. 45. Atha kho bhikkhave bandhumā rājā sārathiü āmantāpetvā etadavoca: "kacci samma sārathi kumāro uyyānabhåmiyā abhiramittha ? Kaccã samma sārathi kumāro uyyānabhåmiyā attamano ahosã ?"Ti. "Na kho deva kumāro uyyānabhåmiyā abhiramittha. Na kho deva kumāro uyyānabhåmiyā attamano ahosã"ti. "Kimpana samma sārathi addasa kumāro uyyānabhåmiü niyyanto?"Ti. 1. Yojāpetvā [PTS. 2.] Bhaddaü bhaddaü, machasaü. Sãmu. 3. Niyanto [PTS. 4.] Bhaggaü, syā. 5. Antepuraü gato, machasaü. [BJT Page 034] [\x 34/] [PTS Page 023] [\q 23/] "Addasā kho deva, kumāro uyyānabhåmiü niyyanto purisaü jiõõaü gopānasivaīkaü bhoggaü daõķaparāyaõaü pavedhamānaü gacchantaü āturaü gatayobbanaü. Disvā maü etadavoca: ayampana samma sārathi, puriso kiīkato? Kesāpissa na yathā a¤¤esaü, kāyo'pi'ssa na yathā a¤¤esanti. " 'Eso kho deva, jiõõo nāmā ti. "Kimpana so samma sārathi, jiõõo nāmā?"Ti. 'Eso kho deva, jiõõo nāma. Na'dāti tena ciraü jãvitabbaü bhavissatã'ti. "Kimpana samma sārathi, ahampi jarādhammo jaraü anatãto?"Ti. 'Tva¤ca deva maya¤camhā sabbe jarādhammā jaraü anatãtāti. "Tena hi samma sārathi, alandānajja uyyānabhåmiyā. Ito'va antepuraü paccaniyyāhã"ti. 'Evaü devā'ti kho ahaü deva, vipassissa kumārassa paņissutvā tato'ca antepuraü paccanãyyāsiü. So kho kumāro antepuragato dukkhã dummano pajjhāyati: 'dhiratthu kira bho jāti nāma, yatra hi nāma jātassa jarā pa¤¤āyissatã'ti. 46. Atha kho bhikkhave, bandhumassa ra¤¤o etadahosi: māheva kho vipassã kumāro na rajjaü kāresi. Māheva vipassã kumāro agārasmā anagāriyaü pabbaji. Māheva nemittānaü brāhmaõānaü saccaü assa vacanantã. Atha kho bhikkhave, bandhumā rājā vipassissa kumārassa bhiyyosomattāya pa¤cakāmaguõāni upaņņhāpesi yathā vipassã kumāro na agārasmā anagāriyaü pabbajeyya, yathā nemittānaü brāhmaõānaü micchā assa vacananti. Tatra sudaü bhikkhave, vipassã kumāro pa¤cahi kāmaguõehi samappito samaīgãbhåto parivāreti. 47. Atha kho bhikkhave, vipassã kumāro bahunnaü vassānaü bahunnaü vassasatānaü bahunnaü vassasahassānaü accayena sārathiü āmantesi: yojehi samma sārathi, bhaddāni bhaddāni yānāni uyyānabhåmiü gacchāma subhåmiü dassanāyā'ti. 'Evaü devā'ti kho bhikkhave, sārathi vipassissa kumārassa paņissutvā bhadrāni bhadrāni yānāni yojetvā vipassissa kumārassa paņivedesi: yuttāni kho te deva, bhaddāni bhaddāni yānāni, yassa dānikālaü ma¤¤asã'ti. 48. Atha kho bhikkhave, vipassã kumāro bhaddaü yānaü abhiråhitvā bhaddehi bhaddehi yānehi uyyānabhåmiü niyyāsi. [PTS Page 024] [\q 24/] addasā kho bhikkhave, vipassã kumāro uyyānabhåmiü niyyanto purisaü ābādhikaü dukkhitaü bāëhagilānaü sake muttakarãse paëipannaü semānaü a¤¤ehi vuņņhāpiyamānaü a¤¤ehi saüvesiyamānaü. Disvā sārathiü āmantesi: ayampana, samma sārathi, puriso kiīkate? Akkhãnipi'ssa na yathā a¤¤esaü, saropi'ssa na yathā a¤¤esanti. Eso kho deva, byādhito nāmā'ti. "Kimpana so samma sārathi, byādhito nāmā?"Ti. 'Eso kho deva, byādhito nāma, appevanāma tamhā ābādhā vuņņhaheyyā'ti: - [BJT Page 036] [\x 36/] "Kimpana samma sārathi, ahampi byādhidhammo byādhiü anatãto?"Ti. "Tva¤ca deva maya¤camhā sabbe byādhidhammā byādhiü anatãtā"ti. "Tena hi samma sārathã, alandānajja uyyānabhåmiyā. Ito'va antepuraü paccaniyyāhã"ti. 'Evaü devā'ti kho bhikkhave, sārathi vipassissa kumārassa paņissutvā tato'va antepuraü paccaniyyāsi. Tatra sudaü bhikkhave vipassã kumāro antepuragato dukkhã dummano pajjhāyati: "dhiratthu kira bho jāti nāma, yatra hi nāma jātassa jarā pa¤¤āyissati, byādhi pa¤¤āyissatã"ti. 49. Atha kho bhikkhave, bandhumā rājā sārathiü āmantāpetvā etadavoca: "kacci samma sārathã, kumāro uyyānabhåmiyā abhiramittha? Kacci samma sārathi, kumāro uyyānabhåmiyā attamano ahosã?"Ti. "Na kho deva, kumāro uyyānabhåmiyā attamano ahosã"ti. Kimpana samma sārathã, addasa kumāro uyyānabhåmiü, niyyanto?"Ti. 50. "Addasā kho deva, kumāro uyyānabhåmiü niyyanto purisaü ābādhitaü dukkhitaü bāëhagilānaü sake muttakarãse [PTS Page 025] [\q 25/] paëipannaü semānaü a¤¤ehi vuņņhāpiyamānaü a¤¤ehi saüvesiyamānaü, disvā maü etadavoca: ayampana samma sārathi, puriso kiīkato? Akkhãnipi'ssa na yathā a¤¤esaü, saropi'ssa na yathā a¤¤esanti. "Eso kho deva, byādhito nāmā"ti. "Kimpanesa samma sārathã byādhito nāmā?"Ti "eso kho deva, byādhito nāma appevanāma tamhā ābādhā vuņņhaheyyā"ti. "Kimpana samma sārathã, ahampi vyādhidhammo vyādhiü anatãto?"Ti. "Tva¤ca deva, maya¤camhā sabbe vyādhidhammā vyādhiü anatãtā"ti. "Tena hi samma sārathã, alandānajja uyyānabhåmiyā ito'va antepuraü paccaniyyāhã'ti. 'Evaü devā'ti kho ahaü deva, vipassissa kumārassa paņissutvā tato'va antepuraü paccaniyyāsiü. So kho deva, kumāro antepuragato dukkhã dummano pajjhāyati: "dhiratthu kira bho jāti nāma, yatra hi nāma jātassa jarā pa¤¤āyissati, vyādhi pa¤¤āyissatã"ti. 51. Atha kho bhikkhave, bandhumassa ra¤¤o etadahosi: mā heva kho vipassã kumāro na rajjaü kāresi. Mā heva kho vipassã kumāro agārasmā anagāriyaü pabbaji. Mā heva nemittānaü brāhmaõānaü saccaü assa vacananti. [BJT Page 038] [\x 38/] 52. Atha kho bhikkhave, bandhumā rājā vipassissa kumārassa bhiyyosomattāya pa¤ca kāmaguõāni upaņņhapesi, yathā vipassã kumāro rajjaü kāreyya, yathā vipassã kumāro na agārasmā anagāriyaü pabbajeyya, yathā nemittānaü brāhmaõānaü micchā assa vacananti. Tatra sudaü bhikkhave, vipassã kumāro pa¤cahi kāmaguõehi samappito samaīgãbhåto parivāreti. 53. Atha kho bhikkhave, vipassã kumāro bahunnaü vassānaü bahunnaü vassasatānaü bahunnaü vassasahassānaü accayena sārathiü āmantesi: "yojehi samma sārathi, bhaddāni bhaddāni yānāni, uyyānabhåmiü gacchāma subhåmiü dassanāyā"ti. 'Evaü devā'ti kho bhikkhave, sārathi vipassissa kumārassa paņissutvā bhaddāni bhaddāni yānāni yojetvā vipassissa kumārassa paņivedesi: "yuttāni kho te deva, bhaddāni bhaddāni yānāni yassa'dāni kālaü ma¤¤asã"ti. Atha kho bhikkhave, vipassã kumāro bhaddaü yānaü abhiråhitvā bhaddehi bhaddehi yānehi uyyānabhåmiü niyyāsi. 54. Addasā kho bhikkhave, vipassã kumāro uyyānabhåmiü niyyanto mahājanakāyaü sannipatitaü nānārattāna¤ca dussānaü vilātaü kayiramānaü, disvā sārathiü āmantesi: "kinnu kho so samma sārathi, mahājanakāyo sannipatito, nānārattāna¤ca dussānaü vilātaü kayiratã?"Ti. [PTS Page 026] [\q 26/] "eso kho deva, kālakato nāmā'ti. "Tena hi samma sārathi, yena so kālakato tena rathaü pesehã"ti. 'Evaü devā'ti kho bhikkhave, sārathi vipassissa kumārassa paņissutvā yena so kālakato tena rathaü pesesi. 55. Addasā kho bhikkhave, vipassã kumāro petaü kālakataü disvā sārathiü āmantesi: "kimpanāyaü samma sārathi, kālakato nāmā?"Ti. "Eso kho deva kālakato nāma. Na'dāni taü dakkhinti mātā vā pitā vā a¤¤e vā ¤ātisālohitā. So'pi na dakkhissati mātaraü vā pitaraü vā a¤¤e vā ¤ātisālohite"ti. Kimpana samma sārathi, ahampi maraõa dhammo maraõaü anatãto? Mampi na dakkhinti devo vā devã vā a¤¤e vā ¤ātisālohitā? Ahampi na dakkhissāmi devaü vā deviü vā a¤¤e vā ¤ātisālohite?"Ti. [BJT Page 040] [\x 40/] "Tva¤ca deva, maya¤camhā sabbe maraõadhammā maraõaü anatãtā. Tampi na dakkhinti devo vā devã vā a¤¤e vā ¤ātisālohitā. Tvampi na dakkhissasi devaü vā deviü vā a¤¤e vā ¤ātisālohite"ti. "Tenahi samma sārathi, alandānajja uyyānabhåmiyā, ito'va antepuraü paccanãyyāhã"ti. 'Evaü devā'ti kho bhikkhave, sārathi vipassissa kumārassa paņissutvā, tato'va antepuraü paccanãyyāsi. Tatra sudaü bhikkhave, vipassã kumāro antepuragato dukkhã dummano pajjhāyati "dhiratthu kira bho jāti nāma, yatra hi nāma jātassa jarā pa¤¤āyissati, byādhi pa¤¤āyissati, maraõaü pa¤¤āyissatã"ti. 56. Atha kho bhikkhave, bandhumā rājā sārathiü āmantāpetvā etadavoca: "kacci samma sārathi, kumāro uyyānabhåmiyā abhiramittha? Kacci sammasārathã, kumāro uyyānabhåmiyā attamano ahosã?Ti" [PTS Page 027] [\q 27/] "na kho deva kumāro uyyāyanabhåmiyā abhiramittha, na kho deva kumāro uyyānabhåmiyā attamano ahosã"ti. "Kimpana samma sārathã, addasa kumāro uyyānabhåmiü niyyanto?"Ti. 57. Addasā kho deva, kumāro uyyānabhåmiü niyyanto mahājanakāyaü sannipatitaü nānārattāna¤ca dussānaü vilātaü kayiramānaü, disvā maü etadavoca: 'kinnå kho so samma sārathi, mahājanakāyo sannipatito, nānārattāna¤ca dussānaü vilātaü kayiratã?Ti 'eso kho deva, kālakato nāmā'ti. 'Tena hi samma sārathi, yena so kālakato tena rathaü pesehã'ti. 'Evaü devā'ti kho ahaü deva, vipassissa kumārassa paņissutvā yena so kālakato tena rathaü pesesiü. Addasā kho deva, kumāro petaü kālakataü. Disvā maü etadavoca; 'kimpanāyaü samma sārathi, kālakato nāmā?'Ti. 'Eso kho deva, kālakato nāma, na'dāni taü dakkhinti mātā vā pitā vā a¤¤e vā ¤ātisālohito'ti. 'Kimpana samma sārathi, ahampi maraõadhammo maraõaü anatãto? Mampi na dakkhinti devo vā devã vā a¤¤e vā ¤ātisālohitā? Ahampi na dakkhissāmã devaü vā deviü vā a¤¤e vā ¤ātisālohite?'Ti. 'Tva¤ca deva, maya¤camhā sabbe maraõadhammā maraõaü anatãtā. Tampi na dakkhinti devo vā devã vā a¤¤e vā ¤ātisālohitā. Tvampi na dakkhissasi devaü vā deviü vā a¤¤e vā ¤ātisālohite'ti. [BJT Page 042] [\x 42/] 'Tena hi samma sārathi alandānajja uyyānabhåmiyā. Ito'va antepuraü paccaniyyāhã'ti. 'Evaü devā'ti kho ahaü deva, vipassissa kumārassa paņissutvā tato'va antepuraü paccaniyyāsiü. So kho deva, kumāro antepuragato dukkhã dummano pajjhāyati: 'dhiratthu kira bho jāti nāma yatra hi nāma jātassa jarā pa¤¤āyissati, byādhi pa¤¤āyissati, maraõaü pa¤¤āyissatã"ti. 58. Atha kho bhikkhave, bandhumassa ra¤¤o etadahosi: "māheva kho vipasasã kumāro na rajjaü kāresi. Māheva vipassã kumāro agārasmā anagāriyaü pabbaji. [PTS Page 028] [\q 28/] māheva kho nemittānaü brāhmaõānaü saccaü assa vacananti. " Atha kho bhikkhave, bandhumā rājā vipassissa kumārassa bhiyyosomattāya pa¤ca kāmaguõāni upaņņhapesi, yathā vipassã kumāro rajjaü kāreyya, yathā vipassã kumāro na agārasmā anagāriyaü pabbajeyya, yathā nemittānaü brāhmaõānaü micchā assa vacananti. Tatra sudaü bhikkhave vipassã kumāro pa¤cahi kāmaguõehi samappito samaīgãbhåto paricāreti. 59. Atha kho bhikkhave, vipassã kumāro bahunnaü vassānaü bahunnaü vassasatānaü bahunnaü vassasahassānaü accayena sārathiü āmantesi: "yojehi samma sārathi, bhaddāni bhaddāni yānāni, uyyānabhåmiü gacchāma subhåmiü dassanāyā"ti. "Evaü devā'ti kho bhikkhave, sārathi vipassissa kumārassa paņissutvā bhaddāni bhaddāni yānāni yojetvā vipassissa kumārassa paņivedesi: "yuttāni kho te deva, bhaddāni bhaddāni yānāni, yassa'dāni kālaü ma¤¤asã"ti. Atha kho bhikkhave, vipassã kumāro bhaddaü yānaü abhiråhitvā bhaddehi bhaddehi yānehi uyyānabhåmiü niyyāsi. 60. Addasā kho bhikkhave, vipassã kumāro uyyānabhåmiü niyyanno purisaü bhaõķuü pabbajitaü kāsāvavasanaü disvā sārathiü āmantesi: "ayampana samma sārathi, puriso kiīkato? Sãsampi'ssa na yathā a¤¤esaü, vatthāni pi'ssa na yathā a¤¤esa"nti. "Eso kho deva, pabbajito nāmā'ti. Kimpaneso samma sārathi, pabbajito nāmā?"Ti. "Eso kho deva pabbajito nāma: 'sādhu dhammacariyā, sādhu samacariyā, sādhu kusalakiriyā, sādhu pu¤¤akiriyā, sādhu avihiüsā, sādhu bhåtānukampā"ti. "Sādhu kho so samma sārathi, pabbajito nāma. Sādhu [PTS Page 029] [\q 29/] samma sārathi, dhammacariyā, sādhu samacariyā, sādhu kusalakiriyā, sādhu pu¤¤akiriyā, sādhu avihiüsā, sādhu bhåtānukampā. Tena hi samma sārathi, yena so pabbajito tena rathaü pesehã"ti. [BJT Page 044] [\x 44/] 'Evaü devā'ti kho bhikkhave, sārathi vipassissa kumārassa paņissutvā yena so pabbajito tena rathaü pesesi. Atha kho bhikkhave, vipassã kumāro taü pabbajitaü etadavoca: "tvampana samma, kiīkato? Sãsampi tena na yathā a¤¤esaü, vatthāni'pi te na yathā a¤¤esanti?" "Ahaü kho deva, pabbajito nāmā"ti, "kiü pana tvaü samma, pabbajito nāmā?"Ti. "Ahaü kho deva pabbajito nāma, 'sādhu dhammacariyā, sādhu samacariyā, sādhu kusalakiriyā, sādhu pu¤¤akiriyā, sādhu avihiüsā, sādhu bhåtānukampā'ti. "Sādhu kho tvaü samma, pabbajito nāma, sādhu dhammacariyā, sādhu samacariyā, sādhu kusalakiriyā, sādhu pu¤¤akiriyā, sādhu avihiüsā, sādhu bhåtānukampāti" 61. Atha kho bhikkhave, vipassã kumāro sārathiü āmantesi: "tena hi samma sārathi, rathaü ādāya ito'va antepuraü paccaniyyāhi. Ahaü pana idheva kesamassuü obhāretvā kāsāyāni vatthāni acchādetvā agārasmā anagāriyaü pabbajissāmã"ti. 'Evaü devā'ti kho bhikkhave sārathã, vipassissa kumārassa paņissutvā rathaü ādāya tato'ca antepuraü paccaniyyāsi. 62. Vipassã pana bhikkhave, kumāro tattheva kesamassuü ohāretvā kāsāyāni vatthāni acchādetvā agārasmā anagāriyaü pabbaji. Assosi kho bhikkhave, bandhumatiyā rājadhāniyā mahājanakāyo caturāsãtipāõasahassāni "vipassã kira kumāro kemassuü ohāretvā kāsāyāni vatthāni [PTS Page 030] [\q 30/] acchādetvā agārasmā anagāriyaü pabbajito"ti. Sutvāna tesaü etadahosi "na hi nåna so orako dhammavinayo, na sā orakā1 pabbajjā, yattha vipassã kumāro kesamassuü ohāretvā kāsāyāni vatthāni acchādetvā agārasmā anagāriyaü pabbajito. Vipassã'pi 2 nāma kumāro kesamassuü ohāretvā kāsāyāni vatthāni acchādetvā agārasmā anagāriyaü pabbajissati kimaīgapana mayanti ?" Atha kho so bhikkhave mahajanakāyo caturāsãtipāõasahassāni kesamassuü ohāretvā kāsāyāni vatthāni acchādetvā vipassiü bodhisattaü agārasmā anagāriyaü pabbajitaü anupabbajiüsu. Tāya sudaü bhikkhave, parisāya parivuto vipassi bodhisatto gāmanigamajanapadarājadhānãsu cārikaü carati. 63. Atha kho bhikkhave vipassissa bodhisattassa rahogatassa paņisallãnassa evaü cetaso parivitakko udapādi: 'na kho metaü patiråpaü yo'haü ākiõõo viharāmi, yannånāhaü eko gaõamhā våpakaņņho vihareyyanti'. Atha kho bhikkhave vipassã bodhisatto aparena samayena eko gaõamhā våpakaņņho vihāsi. A¤¤eneva tāni caturāsãtipabbajitasahassāni agamaüsu, a¤¤ena vipassã bodhisatto. 1. Orikā - [PTS. 2.] Vipassi hi - machasaü. [BJT Page 046] [\x 46/] 64. Atha kho bhikkhave, vipassissa bodhisattassa vāsåpagatassa rahogatassa paņisallãnassa evaü cetaso parivitakko udapādi: "kicchaü vatāyaü loko āpanno, jāyati ca jãyati mãyati ca cavati ca upapajjati ca. Atha ca panimassa dukkhassa [PTS Page 031] [\q 31/] nissaraõaü nappajānāti jarāmaraõassa. Kudassu nāma imassa dukkhassa nissaraõaü pa¤¤āyissati jarāmaraõassā?Ti. 65. Atha kho bhikkhave, vipassissa bodhisattassa etadahosi: "kimhi nu kho sati jarāmaraõaü hoti, kimpaccayā jarāmaraõa'nti. Atha kho bhikkhave, vipassissa bodhisattassa yonisomanasikārā ahu pa¤¤āya abhisamayo "jātiyā kho sati jarāmaraõaü hoti, jātipaccayā jarāmaraõa"nti. 66. Atha kho bhikkhave, vipassissa bodhisattassa etadahosi: "kimhi nu kho sati jāti hoti kimpaccayā jātã" ti. Atha kho bhikkhave, vipassissa bodhisattassa yonisomanasikārā ahu pa¤¤āya abhisamayo: "bhave kho sati jāti hoti, bhava paccayā jātã"ti. 67. Atha kho bhikkhave, vipassissa bodhisattassa etadahosi: "kimhi nu kho sati bhavo hoti kimpaccayā bhavo"ti. Atha kho bhikkhave, vipassissa bodhisattassa yonisomanasikārā ahu pa¤¤āya abhisamayo: "upādāne kho sati bhavo hoti, upādānapaccayā bhavo"ti. 68. Atha kho bhikkhave, vipassissa bodhisattassa etadahosi: "kimhi nu kho sati upādānaü hoti kimpaccayā upādānanti. " Atha kho bhikkhave, vipassissa bodhisattassa yonisomanasikārā ahu pa¤¤āya abhisamayo: "taõhāya kho sati upādānaü hoti, taõhāpaccayā upādānanti. " 69. Atha kho bhikkhave, vipassissa bodhisattassa etadahosi: "kimhi nu kho sati taõhā hoti kimpaccayā taõhā"ti. Atha kho bhikkhave, vipassissa bodhisattassa yonisomanasikārā ahu pa¤¤āya abhisamayo: "vedanāya kho sati taõhā hoti, vedanāpaccayā taõhā"ti. 70. Atha kho bhikkhave, vipassissa bodhisattassa etadahosi: "kimhi nu kho sati vedanā hoti, kimpaccayā vedanā"ti. Atha kho bhikkhave, vipassissa bodhisattassa [PTS Page 032] [\q 32/] yonisomanasikārā ahu pa¤¤āya abhisamayo. "Phasse kho sati vedanā hoti, phassapaccayā vedanā"ti. 71. Atha kho bhikkhave, vipassissa bodhisattassa etadahosi: "kimhi nu kho sati phasso hoti, kimpaccayā phasso"ti. Atha kho bhikkhave, vipassissa bodhisattassa yonisomanasikārā ahu pa¤¤āya abhisamayo: "saëāyatane kho sati phasso hoti, saëāyatanapaccayā phasso"ti. [BJT Page 048] [\x 48/] 72. Atha kho bhikkhave, vipassissa bodhisattassa etadahosi: "kimhi nu kho sati saëāyatanaü hoti, kimpaccayā saëāyatananti" atha kho bhikkhave, vipassissa bodhisattassa yonisomanasikārā ahu pa¤¤āya abhisamayo: "nāmaråpe kho sati saëāyatanaü hoti, nāmaråpapaccayā saëāyatananti. " 73. Atha kho bhikkhave, vipassissa bodhisattassa etadahosi: "kimhi nu kho sati nāmaråpaü hoti, kimpaccayā nāmaråpanti" atha kho bhikkhave, vipassissa bodhisattassa yonisomanasikārā ahu pa¤¤āya abhisamayo: "vi¤¤āõe kho sati nāmaråpaü hoti, vi¤¤āõapaccayā nāmaråpanti. " 74. Atha kho bhikkhave, vipassissa bodhisattassa etadahosi: kimhi nu kho sati vi¤¤āõaü hoti, kimpaccayā vi¤¤āõanti" atha kho bhikkhave, vipassissa bodhisattassa yonisomanasikārā ahu pa¤¤āya abhisamayo: "nāmaråpe kho sati vi¤¤āõaü hoti, nāmaråpapaccayā vi¤¤āõanti. " 75. Atha kho bhikkhave, vipassissa bodhisattassa etadahosi: "paccudāvattati kho idaü vi¤¤āõaü, nāmaråpamhā nāparaü gacchati. Ettāvatā jāyetha vā jãyetha vā cavetha vā upapajjetha vā, yadidaü nāmaråpapaccayā vi¤¤āõaü, vi¤¤āõapaccayā nāmaråpaü, nāmaråpaccayā saëāyatanaü, saëāyatanapaccayā phasso, phassapaccayā vedanā, vedanāpaccayā [PTS Page 033] [\q 33/] taõhā, taõhā paccayā upādānaü, upādānapaccayā bhavo, bhavapaccayā jāti, jātipaccayā jarāmaraõaü sokaparidevadukkhadomanassåpāyāsā sambhavanti. Evametassa kevalassa dukkhakkhandhassa samudayo hotã"ti. 76. "Samudayo, samudayo'ti kho bhikkhave, vipassissa bodhisattassa pubbe ananussutesu dhammesu cakkhuü udapādi, ¤āõaü udapādi, pa¤¤ā udapādi, vijjā udapādi, āloko udapādi. 77. Atha kho bhikkhave, vipassissa bodhisattassa etadahosi: "kimhi nu kho sati jarāmaraõaü na hoti, kissa nirodhā jarāmaraõanirodho"ti. Atha kho bhikkhave, vipassissa bodhisattassa yonisomanasikārā ahu pa¤¤āya abhisamayo: "jātiyā kho asati jarāmaraõaü na hoti, jāti nirodho jarāmaraõanirodho"ti. 78. Atha kho bhikkhave, vipassissa bodhisattassa etadahosi: "kimhi nu kho asati jāti na hoti, kissa nirodhā jātinirodho"ti. Atha kho bhikkhave, vipassissa bodhisattassa yonisomanasikārā ahu pa¤¤āya abhisamayo: "bhave kho asati jāti na hoti, bhavanirodhā jātinirodho"ti. [BJT Page 050] [\x 50/] 79. Atha kho bhikkhave, vipassissa bodhisattassa etadahosi: "kimhi nu kho asati bhavo na hoti, kissa nirodhā bhavanirodho"ti. Atha kho bhikkhave vipassissa bodhisattatassa yonisomanasikārā ahu pa¤¤āya abhisamayo: "upādāne kho asati bhavo na hoti, upādānanirodhā bhavanirodho"ti. 80. Atha kho bhikkhave vipassissa bodhisattassa etadahosi: "kimhi nu kho asati upādānaü na hoti, kissa nirodhā upādānanirodho"ti. Atha kho bhikkhave vipassissa bodhisattassa yonisomanasikārā ahu pa¤¤āya abhisamayo: taõhāya kho asati upādānaü na hoti, taõhānirodhā upādānanirodho"ti. 81. Atha kho bhikkhave, vipassissa bodhisattassa etadahosi: "kimhi nu kho asati taõhā na hoti, kissa nirodhā taõhānirodho"ti. Atha kho bhikkhatva vipassissa bodhisattassa yonisomanasikārā ahu pa¤¤āya abhisamayo: [PTS Page 034] [\q 34/] "vedanāya kho asati taõhā na hoti, vedanā nirodhā taõhānirodho"ti. 82. Atha kho bhikkhave, vipassissa bodhisattassa etadahosi: 'kimhi nu kho asati vedanā na hoti, kissa nirodhā vedanānirodho"ti. Atha kho bhikkhave vipassissa bodhisattassa yonisomanasikārā ahu pa¤¤āya abhãsamayo: "phasso kho asati vedanā na hoti, phassanirodhā vedanānirodho"ti. 83. Atha kho bhikkhave, vipassisasa bodhisattassa etadahosi: "kimhi nu kho asati phasso na hoti, kissa nirodhā phassanirodho"ti. Atha kho bhikkhave vipassissa bodhisattassa yonisomanasikārā ahu pa¤¤āya abhisamayo: "saëāyatane kho asati phasso na hoti, saëāyatana nirodhā phassanirodho"ti. 84. Atha kho bhikkhave, vipassissa bodhisattassa etadahosi: "kimhi nu kho asati saëāyatanaü na hoti, kissa nirodhā saëāyatana nirodho?"Ti. Atha kho bhikkhave vipassissa bodhisattassa yonisomanasikārā ahu pa¤¤āya abhisamayo: "nāmaråpe kho asati saëāyatanaü na hoti, nāmaråpanirodhā saëāyatananirodho"ti. [BJT Page 052] [\x 52/] 85. Atha kho bhikkhave, vipassissa bodhisattassa etadahosi: "kimhi nu kho asati nāmaråpaü na hoti, kissa nirodhā nāmaråpanirodho?"Ti. Atha kho bhikkhave vipassassa bodhisattassa yoniso manasikārā ahu pa¤¤āya abhisamayo: "vi¤¤āõe kho asati nāmaråpaü na hoti, vi¤¤āõanirodhā nāmaråpanirodho"ti. 86. Atha kho bhikkhave, vipassissa bodhisattassa etadahosi: 'kimhi nu kho asati vi¤¤āõaü na hoti, kissa nirodhā vi¤¤āõanirodho?"Ti. Atha kho bhikkhave vipassissa bodhisattassa yonisomanasikārā ahu pa¤¤āya abhisamayo: "nāmaråpe kho asati vi¤¤āõaü na hoti. Nāmaråpanirodhā vi¤¤āõanirodho"ti. 87. Atha kho bhikkhave, vipassissa bodhisattassa etadahosi: "adhigato kho myāyaü1 maggo sambodhāya 2: [PTS Page 035] [\q 35/] yadidaü nāmaråpanirodhāya vi¤¤āõanirodho' vi¤¤āõanirodhā nāmaråpanirodho. Nāmaråpanirodhā saëāyatananirodho, saëāyatananirodhā phassanirodho, phassanirodhā vedanānirodho, vedanānirodhā taõhānirodho, taõhānirodhā upādānanirodho, upādānanirodhā bhavanirodho, bhavanirodhā jātinirodho, jātinirodhā jarāmaraõaü sokaparidevadukkhadomanassupāyāsā nirujjhanti. Evametassa kevalassa dukkhakkhandhassa nirodho hotã"ti. "Nirodho, nirodho"ti kho bhikkhave vipassissa bodhisattassa pubbe ananussutesu dhammesu cakkhuü udapādi, ¤āõaü udapādi, pa¤¤ā udapādi, vijjā udapādi, āloko udapādi: 88. Atha kho bhikkhave, vipassã bodhisatto aparena samayena pa¤casåpādānakkhandhesu udayabbayānupassã vihāsi: "iti råpaü, iti råpassa samudayo, iti råpassa atthaīgamo. Iti vedanā, iti vedanāya samudayo, iti vedanāya atthaīgamo. Iti sa¤¤ā, iti sa¤¤āya samudayo, iti sa¤¤āya atthaīgamo. Iti saīkhārā, iti saīkhārānaü samudayo, iti saīkhārānaü atthaīgamo. Iti vi¤¤āõaü, iti vi¤¤āõassa samudayo, iti vi¤¤āõassa atthaīgamo"ti. Tassa pa¤casu upādānakkhandhesu udayabbayānupassino viharato na cirasseva anupādāya āsavehi cittaü vimucci"ti. Dutiyaü bhāõavāraü niņņhitaü 1. Me ayaü vipassanāmaggo, [PTS. 2.] Bodhāya, syā. [BJT Page 054] [\x 54/] 89. Atha kho bhikkhave, vipassissa bhagavato arahato sammāsambuddhassa etadahosi: "yannånāhaü dhammaü deseyya"nti. Atha kho bhikkhave vipassissa bhagavato arahato [PTS Page 036] [\q 36/] sammāsambuddhassa etadahosi: "adhigato kho myāyaü dhammo gambhãro duddaso duranubodho santo paõãto atakkāvacaro nipuõo paõķitavedanãyo. âlayārāmā kho panāyaü pajā ālayaratā ālayasammuditā. âlayārāmāya kho pana pajāya ālayaratāya ālayasammuditāya duddasaü idaü ņhānaü yadidaü idappaccayatāyapaņiccasamuppādo. Idampi kho ņhānaü duddasaü yadidaü sabba saīkhārasamatho sabbåpadhipaņinissaggo taõhakkhayo virāgo nirodho nibbānaü aha¤ce ca kho pana dhammaü deseyyaü, pare ca me na ājāneyyuü so mamassa kilamatho, sā mamassa vãhesā'ti, apissudaü1 bhikkhave vipassiü bhagavantaü arahantaü sammāsambuddhaü imā anacchariyā gāthāyo paņibhaüsu pubbe assutapubbā: "Kicchena me adhigataü halaü'dāni pakāsituü, Rāgadosaparetehi nāyaü dhammo susambudho. Paņisogatāmiü nipuõaü gambhãraü duddasaü aõuü, Rāgarattā na dakkhinti tamokkhandhena āvutā"ti. Itiha bhikkhave vipassissa bhagavato arahato sammāsambuddhassa paņisaücikkhato appossukkatāya cittaü nami, no dhammadesanāya. 90. Atha kho bhikkhave a¤¤aratassa mahābrahmuno vipassissa bhagavato arahato sammāsambuddhassa cetasā cetoparivitakkama¤¤āya [PTS Page 037] [\q 37/] etadahosi: "nassati vata bho loko, vinassati vata bholoko, yatra hi nāma vipassissa bhagavato arahato sammāsambuddhassa appossukkatāya cittaü namati no dhammadesanāyā"ti. Atha kho so bhikkhave mahā brahmā seyyathāpi nāma balavā puriso sammi¤jitaü vā bāhaü pasāreyya, pasāritaü vā bāhaü sammi¤jeyya, evameva brahmaloke antarahito vipassissa bhagavato arahato sammāsambuddhassa purato pāturahosi. 91. Atha kho bhikkhave mahābrahmā ekaüsaü uttarāsaīgaü karitvā dakkhãõaü jānumaõķalaü puthuviyaü nihantvā, 2 yena vipassã bhagavā arahaü sammāsambuddho tena¤jaliü panāmetvā vipassiü bhagavantaü arahantaü sammāsambuddhaü etadavoca: "desetu bhante bhagavā dhammaü, desetu sugato dhammaü. Santi 3 sattā apparajakkhajātikā. Assavanatā dhammassa parihāyanti. Bhavissanti dhammassa a¤¤ātāro"ti. 1. Apissu [PTS.] Machasaü. 2. Nãdahanto - syā. 3. Santãdha - syā. [BJT Page 056] [\x 56/] 92. Atha kho bhikkhave vipassã bhagavā arahaü sammāsambuddho taü mahābrahmānaü etadavoca: "mayhampi kho brahme, etadahosi: "yannunāhaü dhammaü deseyya'nti. Tassa mayhaü brahme, etadahosi: 'adhigato kho myāyaü dhammo gambhãro duddaso duranubodho santo paõãto akattāvacaro nipuõo paõķitavedanãyo. âlayārāmā kho panāyaü pajā ālayaratā ālayasammuditā. âlayārāmāya kho pana pajāya ālayaratāya ālayasammuditāya duddasaü idaü ņhānaü yadidaü idappaccayatā paņiccasamuppādo idampi kho ņhānaü duddasaü yadidaü sabbasaīkhārasamatho sabbåpadhipaņinissaggo taõhakkhayo virāgo nirodho nibbānaü aha¤ceva kho pana dhammaü deseyyaü, pare ca me na ājāneyyuü, so mamassa kilamatho, sā mamassa vihesā"ti. Apissudaü maü [PTS Page 038] [\q 38/] brahme imā anacchariyā gāthāyo paņibhaüsu pubbe assutapubbā: "Kicchena me adhigataü halandāni pakāsituü, Rāgadosaparetehi nāyaü dhammo susambudho. Paņisotagāmiü nipuõaü gambhãraü duddasaü aõuü Rāgarattā na dakkhintã tamokkhandhena āvutā1"ti. Itiha me brahme paņisaücikkhato appossukkatāya cittaü namã, no dhammadesanāyā"ti. Dutyampi kho bhikkhave so mahābrahmā vipassiü bhagavantaü arahantaü sammāsambuddhaü etadavoca: "desetu bhante bhagavā dhammaü, desetu sugato dhammaü, santi sattā apparajakkhajātikā. Assavaõatā dhammassa parihāyanti. Bhavissanti dhammassa a¤¤ātāro"ti. Tatiyampi kho bhikkhave so mahābrahmā vipassiü bhagavantaü arahantaü sammāsambuddhaü etadavoca: "desetu bhante bhagavā dhammaü, desate sugato dhammaü, santi sattā apparajakkhajātikā. Assavaõatā dhammassa paribhāyanti. Bhavissanti dhammassa a¤¤ātāro"ti. 93. Atha kho bhikkhave vipassã bhagavā arahaü sammāsambuddho brahmuno ca ajjhesanaü viditvā sattesu ca kāru¤¤ataü paņicca buddhacakkhunā lokaü volokesi. Addasā kho bhikkhave vipassã bhagavā arahaü sammāsambuddho buddhacakkhunā lokaü volokento satte apparajakkhe mahārajakkhe tikkhindriye mudindriye svākāre dvākāre suvi¤¤āpaye duvi¤¤āpaye appekacce paralokavajjabhayadassāvino viharante, appekacce na paralokavajjabhayadassāvino viharante. 1. Namokkhajhane āvuņā - ma cha saü. [BJT Page 058] [\x 58/] Seyyathāpi nāma uppaliniyaü vā paduminiyaü vā puõķarãkiniyaü vā appekaccāni uppalāni vā padumāni vā puõķarãkāni vā udake jātāni udake saüvaddhāni udakānuggatāni antonimuggaposãni, appekaccāni uppalāni vā padumāni vā puõķarikāni vā udakena janāni udake saüvaddhāni samodakaü ņhitāni, appekaccāni uppalāni vā padumāni vā puõķarãkāni vā udake jātāni udake saüvaddhāni udakā accuggamma tiņņhanti anupalittāni udakena, [PTS Page 039] [\q 39/] evameva kho bhikkhave vipassã bhagavā arahaü sammāsambuddho buddhacakkhånā lokaü volokento addasa satte apparajakkhe mahārajakkhe tikkhindriye mudindiye svākāre dvākāre suvi¤¤āpaye duvi¤¤āpaye, appekacce paralokavajjabhayadasnāvino viharante, appekacce na paralokavajjabhayadassāvino viharante. 94. Atha kho so bhikkhave mahābrahmā vipassissa bhagavato arahato sammāsambuddhassa cetasā cetoparivitakkama¤¤āya vipassiü bhagavantaü arahantaü sammāsambuddhaü gāthāhi ajjhabhāsi: "Sele yathā pabbatamuddhaniņaņhito Yathāpi passe janataü samantato, tathåpamaü dhammamayaü sumedha Pāsādamāruyha samantacakkhu, Sokāvatiõõaü janatamapetasoko Avekkhassu jātijarābhibhåtaü. Uņņhehi vãra vijitasaīgāma satthavāha aõana vicara loke desassu1 bhagavā dhammaü a¤¤ātāro bhavissantã"ti. 95. Atha kho bhikkhave vipassã bhagavā arahaü sammāsambuddho taü mahābrahmānaü gāthāya ajjhabhāsi: "Apārutā tesaü amatassa dvārā ye sotavanto pamu¤cantu saddhaü vihiüsasa¤¤ã paguõaü na bhāsiü Dhammaü paõãtaü manujesu brahme"ti. Atha kho so bhikkhave mahābrahmā "katāvakāso kho'mhi vipassinā bhagavatā arahatā sammāsambuddhena dhammadesanāyā"ti vipassiü bhagavantaü [PTS Page 040] [\q 40/] arahantaü sammāsambuddhaü abhivādetvā padakkhiõaü katvā tatthevantaradhāyi. 1. Desetu [PTS.] [BJT Page 060] [\x 60/] 96. Atha kho bhikkhave vipassissa bhagavato arahato sammāsambuddhassa etadahosi: "kassa nu kho ahaü paņhamaü dhammaü deseyyaü, ko imaü dhammaü khippameva ājānissati"tã. Atha kho bhikkhave vipassissa bhagavato arahato sammāsambuddhassa etadahosi: "ayaü kho khaõķo ca rājaputto tisso ca purohitaputto bandhumatiyā rājadhāniyā paņivasanti paõķitā viyattā medhāvino dãgharattaü apparajakkhajātikā. Yannånāhaü khaõķassa ca rājaputtassa tissassa ca purohitaputtassa paņhamaü dhammaü deseyyaü. Te imaü dhammaü khippameva ājānissanti"ti. 97. Atha kho bhikkhave vipassã bhagavā arahaü sammāsambuddho, seyyathāpi nāma balavā puriso sammi¤jitaü vā bāhaü pasāreyya, pasāritaü vā bāhaü sammi¤jeyya, evameva bodhirukkhamåle antarahito bandhumatiyā rājadhāniyā kheme migadāye pāturahosi. Atha kho bhikkhave vipassã bhagavā arahaü sammāsambuddho dāyapālaü āmantesi, "ehi tvaü samma dāyapāla bandhumatiü rājadhāniü pavisitvā khaõķa¤ca rājaputtaü tissa¤ca purohitaputtaü evaü vadehi: "vipassã bhante bhagavā arahaü sammāsambuddho bandhumatiü rājadhāniü anuppatto kheme migadāye viharati. So tumhākaü dassanakāmo"ti. Evaü bhante'ti kho bhikkhave dāyapālo vipassissa bhagavato arahato sammāsambuddhassa paņissutvā bandhumatiü rājadhāniü pavisitvā khaõķa¤ca rājaputtaü tissa¤ca purohitaputtaü etadavoca; "vipassã bhante bhagavā arahaü sammāsambuddho bandhumatiü rājadhāniü anuppatto kheme migadāye viharati, so tumhākaü dassanakāmo"ti. 98. Atha kho bhikkhave khaõķo ca rājaputto tisso [PTS Page 041] [\q 41/] vā purohitaputto bhaddāni bhaddāni yānāni yojāpetvā bhaddaü yānaü abhiråhitvā bhaddehi bhaddehi yānehi bandhumatiyā rājadhāniyā niyyaüsu, yena khemo migadāyo tena pāyaüsu. Yāvatikā yānassa bhåmi yānena gantvā yānā paccerohitvā pattikā'ca yena vipassã bhagavā arahaü samamāsambuddho tenupasaīkamiüsu. Upasaīkamitvā vipassiü bhagavantaü arahantaü sammāsambuddhaü abhivādetvā ekamantaü nisãdiüsu. Tesaü vipassã bhagavā arahaü sammāsambuddho ānupubbiü kathaü kathesi, seyyathãdaü: dānakathaü sãlakathaü saggakathaü kāmānaü ādãnavaü okāraü saükilesaü nekkhamme ca ānisaüsaü pakāsesi. Yadā te bhagavā a¤¤āsi kallacitte muducitte vinãvaraõacitte udaggacitte pasannacitte, atha yā buddhānaü sāmukkaüsikā dhammadesanā taü pakāsesi: dukkhaü samudayaü nirodhaü maggaü. Seyyathāpi nāma suddhaü vatthaü apagatakāëakaü sammadeva rajanaü patigaõheyya, evameva khaõķassa ca rājaputtassa ca tissassa ca purohitaputtassa tasmiü yeva āsane virajaü vãtamalaü dhammacakkhuü udapādi "yaü ki¤ci samudayadhammaü, sabbantaü nirodhadhammanti". [BJT Page 062] [\x 62/] 99. Te diņņhadhammā pattadhammā viditadhammā pariyogāëhadhammā tiõõavicikicchā vigatakathaükathā vesārajjappattā aparappaccayā satthusāsane vipassiü bhagavantaü arahantaü sammāsambuddhaü etadavocuü. "Abhikkantaü bhante, abhikkantaü bhante. Seyyathāpi bhante nikkujjitaü vā ukkujjeyya, paņicchantaü vā vivareyya, måëhassa vā maggaü ācikkheyya, andhakāre vā telapajjotaü dhāreyya 'cakkhumanto råpāni dakkhintã'ti, evameva bhagavatā anekapariyāyena dhammo pakāsito, ete mayaü bhante bhagavantaü [PTS Page 042] [\q 42/] saraõaü gacchāma dhamma¤ca. Labheyyāma mayaü bhante bhagavato santike pabbajjaü, labheyyāma upasampadanti". 100. Alatthuü kho bhikkhave khaõķo ca rājaputto tisso ca purohitaputto vipassissa bhagavato arahato sammāsambuddhassa santike pabbajjaü, alatthuü upasampadaü. Te vipassã bhagavā arahaü sammāsambuddho dhammiyā kathāya sandassesi samādapesi samuttejesi sampahaüsesi. Saükhārānaü ādãnavaü okāraü saükilesaü nibbāne ca ānisaüsaü pakāsesi. Tesaü vipassinā bhagavatā arahatā sammāsambuddhena dhammiyā kathāya sandassiyamānānaü samādapiyamānānaü samuttejiyamānānaü sampahaüsiyamānānaü na cirasseva anupādāya āsavehi cittāni vimucciüsu. 101. Assosi kho bhikkhave bandhumatiyā rājadhāniyā mahājanakāyo caturāsãtipāõasahassāni "vipassã kira bhagavā arahaü sammā sambuddho bandhumatiü rājadhāniü anuppatto kheme migadāye viharati. Khaõķo ca kira rājaputto tisso ca purohitaputto vipassissa bhagavato arahato sammāsambuddhassa santike kesamassuü ohāretvā kāsāyāni vatthāni acchādetvā agārasmā anagāriyaü pabbajitā"ti. Sutvāna nesaü etadahosi: "na hi nåna so orako dhammavinayo, na sā orakā pabbajjā, yattha kho khaõķo ca rājaputto tisso ca purohitaputto kesamassuü ohāretvā kāsāyāni vatthāni acchādetvā agārasmā anagāriyaü pabbajitā. Khaõķoca nāma rājaputto tisso ca purohitaputto vipassissa bhagavato arahato sammāsambuddhassa santike kesamassuü ohāretvā kāsāyāni vatthāni acchādetvā agārasmā anagāriyaü pabbajissanti, kimaīgapana mayanti. " [BJT Page 064] [\x 64/] 102. Atha kho so bhikkhave mahājanakāyo caturāsãtipāõasahassāni bandhumatiyā rājadhāniyā nikkhamitvā yena khemo migadāyo, yena vipassã bhagavā arahaü [PTS Page 043] [\q 43/] sammāsambuddho, tenupasaīkamiüsu. Upasaīkamitvā vipassiü bhagavantaü arahantaü sammāsambuddhaü abhivādetvā ekamantaü nisãdiüsu. Tesaü vipassã bhagavā arahaü sammāsambuddho ānupubbiü kathā kathesi. Seyyathãdaü - dānakathaü sãlakathaü saggakathaü, kāmānaü ādãnavaü okāraü saükilesaü, nekkhamme ca ānisaüsaü pakāsesi. Yadā te bhagavā a¤¤asi kallacitte muducitte vinãvaraõacitte pasannacitte, atha yā buddhānaü sāmukkaüsikā dhammadesanā taü pakāsesi: dukkhaü samudayaü nirodhaü maggaü. Seyyathāpi nāma suddhaü vatthaü apagatakāëakaü sammadeva rajanaü paņiggaõheyya. Evameva tesaü caturāsãtipāõasahassānaü tasmiü yeva āsane virajaü vãtamalaü dhammacakkhuü udapādi. "Yaü ki¤ci samudayadhammaü sabbantaü nirodhadhammanti. " 103. Te diņņhadhammā pattadhammā viditadhammā pariyogāëhadhammā tiõõavicikicchā vigatakathaükathā vesārajjappattā aparappaccayā satthusāsane vipassiü bhagavantaü arahantaü sammāsambuddhaü etadavocuü: "abhikkantaü bhante, abhikkantaü bhante. Seyyathāpi bhante nikkujjitaü vā ukkujjeyya, paņicchannaü vā vivareyya, måëhassa vā maggaü ācikkheyya, andhakāre vā telapajjotaü dhāreyya 'cakkhumanto råpāni dakkhintã'ti evameva bhagavatā anekapariyāyena dhammo pakāsito. Ete mayaü bhante bhagavantaü saraõaü gacchāma dhamma¤ca bhikkhusaīgha¤ca. Labheyyāma mayaü bhante bhagavato santike pabbajjaü labheyyāma upasampadanti. Alatthuü kho bhikkhave tāni caturāsãtipāõa sahassāni vipassissa bhagavato arahato sammāsambuddhassa santike pabbajjaü, alatthuü upasampadaü. 104. Te vipassã bhagavā arahaü sammāsambuddho dhammiyā kathāya sandassesi samādapesi samuttejesi sampahaüsesi, [PTS Page 044] [\q 44/] saīkhārānaü ādãnavaü okāraü saükilesaü nibbāne ca ānisaüsaü pakāsesi: tesaü vipassinā bhagavatā arahatā sammāsambuddhena dhammiyā kathāya sandassiyamānānaü samādāpiyamānānaü samuttejãyamānānaü sampahaüsiyamānānaü na cirasseva anupādāya āsavehi cittāni vimucciüsu. [BJT Page 066] [\x 66/] 105. Assosuü kho bhikkhave, tāni purimāni caturāsãti pabbajitasahassāni: 'vipassã kira bhagavā arahaü sammāsambuddho bandhumatiü rājadhāniü anuppatto kheme migadāye viharati, dhamma¤ca kira desetã'ti. Atha kho bhikkhave, tāni caturāsãtipabbajitasahassāni yena bandhumatã rājadhāni yena khemo migadāyo yena vipassã bhagavā arahaü sammāsambuddho, tenupasaīkamiüsu. Upasaīkamitvā vipassiü bhagavantaü arahantaü sammāsambuddhaü abhivādetvā ekamantaü nisãdiüsu. 106. Tesaü vipassã bhagavā arahaü sammāsambuddho ānupubbiü kathaü kathesi - seyyathãdaü: dānakathaü, sãlakathaü, saggakathaü, kāmānaü ādãnavaü okāraü saīkilesaü, nekkhamme ca ānisaüsaü pakāsesi. Yadā te bhagavā a¤¤āsi kallacitte muducitte vinãvaraõacitte udaggacitte pasannacitte, atha yā buddhānaü samukkaüsikā dhammadesanā, taü pakāsesi dukkhaü samudayaü nirodhaü maggaü. Seyyathāpi nāma suddhaü vatthaü apagatakāëakaü sammadeva rajanaü paņiggaõheyya, evameva tesaü caturāsãtipabbajitasahassānaü tasmi¤ceva āsane virajaü vãtamalaü. Dhammacakkhuü udapādi "yaü ki¤ci samudayadhammaü sabbantaü nirodhadhammanti. " 107. Te diņņhadhammā pattadhammā viditadhammā pariyogāëhadhammā tiõõavicikicchā vigatakathaükathā vesārajjappattā aparappaccayā satthusāsane vipassiü bhagavantaü arahantaü sammāsambuddhaü etadavocuü: [PTS Page 045] [\q 45/] "abhikkantaü bhante, abhikkantaü bhante. . . , Seyyathāpi nāma bhante, nikkujjitaü vā ukkujjeyya, paņicchannaü vā vivareyya, måëhassa vā maggaü ācikkheyya, andhakāre vā telapajjotaü dhāreyya 'cakkhumanto råpāni dakkhintã'ti, evameva bhagavatā anekapariyāyena dhammo pakāsito. Ete mayaü bhante, bhagavantaü saraõaü gacchāma dhamma¤ca bhikkhusaīgha¤ca. Labheyyāma mayaü bhante, bhagavato santike pabbajjaü, labheyyāma upasampadanti. " Alatthuü kho bhikkhave, tāni caturāsãtipabbajitasahassāni vipassissa bhagavato arahato sammāsambuddhassa santike pabbajjaü, alatthuü upasampadaü. 108. Te vipassã bhagavā arahaü sammāsambuddho dhammiyā kathāya sandassesi samādapesi samuttejesi sampahaüsesi. Saīkhārānaü ādãnavaü okāraü saīkilesaü nibbāne ca ānisaüsaü pakāsesi. Tesaü vipassinā bhagavatā arahatā sammāsambuddhena dhammiyā kathāya sandasyiyamānānaü samādāpiyamānānaü samuttejiyamānānaü sampahaüsiyamānānaü na cirasseva anupādāya āsavehi cittāni vimucciüsu. [BJT Page 068] [\x 68/] 109. Tena kho pana bhikkhave samayena bandhumatiyā rājadhāniyā mahābhikkhusaīgho paņivasati aņņhasaņņhibhikkhusatasahassaü atha kho bhikkhave vipassissa bhagavato arahato sammāsambuddhassa rahogatassa paņisallãnassa evaü cetaso parivitakko udapādi: "mahā kho etarahi bhikkhusaīgho bandhumatiyā rājadhāniyā paņivasati aņņhasaņņhibhikkhusatasahassaü. Yannånāhaü bhikkhu anujāneyyaü 'caratha bhikkhave cārikaü bahujanahitāya bahujanasukhāya lokānukampāya, atthāya hitāya sukhāya devamanussānaü. Mā ekena dve agamittha. Desetha bhikkhave [PTS Page 046] [\q 46/] dhammaü ādikalyāõaü majjhekalyāõaü pariyosānakalyāõaü sātthaü sabya¤janaü, kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü pakāsetha. Santi sattā apparajakkhajātikā, assavaõatā dhammassa parihāyanti, bhavissanti dhammassa a¤¤ātāro. Api ca channaü channaü vassāna accayena bandhumatã rājadhāni upasaīkamitabbā pātimokkhuddesāyā'ti. " 110. Atha kho bhikkhave, a¤¤ataro mahābrahmā vipassissa bhagavato arahato sammāsambuddhassa cetasā cetoparivitakkama¤¤āya seyyathāpi nāma balavā puriso sammi¤jitaü vā bāhaü pasāreyya, pasāritaü vā bāhaü sammi¤jeyya, evameva brahmaloke antarahito vipassissa bhagavato arahato sammāsambuddhassa purato pāturahosi. Atha kho so bhikkhave, mahābrahmā ekaüsaü uttarāsaīgaü karitvā yena vipassã bhagavā arahaü sammāsambuddho tena¤jalimpanāmetvā vipassiü bhagavantaü arahantaü sammāsambuddhaü etadavoca: "evametaü bhagavā, evameta, sugata, mahā kho bhante etarahi bhikkhusaīgho bandhumatiyā rājadhāniyā paņivasati aņņhasaņņhibhikkhusatasahassaü. Anujānātu bhante bhagavā bhikkhå 'caratha bhikkhave, cārikaü bahujanahitāya bahujanasukhāya lokānukampāya, atthāya hitāya sukhāya devamanussānaü. Mā ekena dve agamittha. Desetha bhikkhave dhammaü ādikalyāõaü majjhekalyāõaü pariyosānakalyāõaü sātthaü sabya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü pakāsetha. Santi sattā apparajakkhajātikā, assavaõatā dhammassa parihāyanti. Bhavissanti dhammassa a¤¤ātāro'ti. Api ca bhante, mayaü tathā karissāma yathā bhikkhu channaü channaü vassānaü accayena bandhumatiü rājadhāniü upasaīkamissanti pātimokkhuddesāyā"ti. Idamavoca bhikkhave, so mahābrahmā, idaü vatvā [PTS Page 047] [\q 47/] vipassiü bhagavantaü arahantaü sammāsambuddhaü abhivādetvā padakkhiõaü katvā tatthevantaradhāyi. [BJT Page 070] [\x 70/] 111. Atha kho bhikkhave, vipassã bhagavā arahaü sammāsambuddho sāyaõhasamayaü patisallānā vuņņhito bhikkhu āmantesi: idha mayhaü bhikkhave, rahogatassa paņisallãnassa evaü cetaso parivitakko udapādi: "mahā kho etarahi bhikkhusaīghā bandhumatiyā rājadhāniyā paņivasati aņņhasaņņhibhikkhusatasahassaü. Yannånāhaü bhikkhu anujāneyyaü "caratha bhikkhave cārikaü bahujanahitāya bahujanasukhāya lokānukampāya, atthāya hitāya sukhāya devamanussānaü. Mā ekena dve agamittha. Desetha bhikkhave dhammaü ādikalyāõaü majjhekalyāõaü pariyosānakalyāõaü sātthaü sabya¤janaü kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü pakāsetha. Santi sattā apparajakkhajātikā. Assavanatā dhammassa parihāyanti. Bhavissanti dhammassa a¤¤ātāro. Api ca channaü channaü vassānaü accayena bandhumatã rājadhāni upasaīkamitabbā pātimokkhuddesāyā"ti. 112. Atha kho bhikkhave, a¤¤ataro mahābrahmā mama cetasā cetoparivitakkama¤¤āya seyyathāpi nāma balavā puriso sammi¤jitaü vā bāhaü pasāreyya, pasāritaü vā bāhaü sammi¤jeyya, evameva brahmaloke antarahito mama purato pāturahosi. Atha kho so bhikkhave, mahābrahmā ekaüsaü uttarāsaīgaü karitvā yenāhaü tena¤jalimpanāmetvā maü etadavoca "evametaü bhagavā, evametaü sugata, mahā kho bhante, etarahi bhikkhusaīgho bandhumatiyā rājadhāniyā paņivasati aņņhasaņņhibhikkhusatasahassaü. Anujānātu bhante, bhagavā bhikkhå "caratha bhikkhave, cārikaü bahujanahitāya bahujana sukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussānaü. Mā ekena dve agamittha. Desetha bhikkhave, dhammaü ādikalyāõaü majjhekalyāõaü pariyosānakalyāõaü sātthaü sabya¤janaü, kevalaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü pakāsetha santi sattā apparajakkhajātikā assavaõatā dhammassa parihāyanti. Bhavissanti dhammassa a¤¤ātāro. [PTS Page 048] [\q 48/] api ca bhante, mayaü tathā karissāma, yathā bhikkhå channaü channaü vassānaü accayena bandhumatiü rājadhāniü upasaīkamissanti pātimokkhuddesāyā"ti. Idamavoca so bhikkhave mahābrahmā, idaü vatvā maü abhivādetvā padakkhiõaü katvā tatthevantaradhāyi. 113. "Anujānāmi bhikkhave, caratha cārikaü bahujanahitāya bahujanasukhāya lokānukampāya, atthāya hitāya sukhāya devamanussānaü. Mā ekena dve agamittha, desetha bhikkhave, dhammaü ādikalyāõaü majjhekalyāõaü, pariyosāna kalyāõaü sātthaü sabya¤janaü. Kevaparipuõõaü parisuddhaü brahmacariyaü pakāsetha. Santi sattā apparajakkhajātikā. Assavaõatā dhammassa parihāyanti. Bhavissanti dhammassa a¤¤ātāro. Api ca bhikkhave, channaü channaü vassānaü accayena bandhumatã rājadhāni upasaīkamitabbā pātimokkhuddesāyā"ti. [BJT Page 072] [\x 72/] 114. Atha kho bhikkhave, bhikkhå yebhuyyena ekāheneva janapadacārikaü pakkamiüsu. Tena kho pana bhikkhave, samayena jambudãpe caturāsãti āvāsasahassāni honti. Ekamhi vasse nikkhante devatā saddamanussāvesuü: "nikkhantaü kho mārisā ekaü vassaü pa¤ca'dāni vassāni sesāni. Pa¤cannaü vassānaü accayena bandhumatã rājadhāni upasaīkamitabbā pātimokkhuddesāyā"ti. Dvãsu vassesu nikkhantesu devatā saddamasussāvesuü: "nikkhantāni kho mārisā dve vassāni, cattāridāni vassāni sesāni. Catunnaü vassānaü accayena bandhumatã rājadhāni upasaīkamitabbā pātimokkhuddesāyā"ti. Tãsu vassesu nikkhantesu devatā saddamanussāvesuü: 'nikkhantāni kho mārisā tãõi vassāni. Tãõi'dāni vassāni [PTS Page 049] [\q 49/] sesāni. Tiõõaü vassānaü accayena bandhumatã rājadhāni upasaīkamitabbā pātimokkhuddesāyā"ti. Catusu vassesu nikkhantesu devatā saddamanussāvesuü: "nikkhantāni kho mārisā cattāri vassāni. Dve'dāni vassāni sesāni. Dvinnaü vassānaü accayena bandhumatã rājadhāni upasaīkamitabbā pātimokkhuddesāyā"ti. Pa¤casu vassesu nikkhantesu devatā saddamanussāvesuü: "nikkhantāni kho mārisā pa¤ca vassāni. Ekaü'dāni vassaü sesaü. Ekassa vassassa accayena bandhumatã rājadhāni upasaīkamitabbā pātimokkhuddesāyā"ti. Chasu vassesu nikkhantesu devatā saddamanussāvesuü: "nikkhantāni kho mārisā chabbassāni. Samayo'dāni bandhumatiü rājadhāniü upasaīkamituü pātimokkhuddesāyā"ti. 115. Atha kho te bhikkhave bhikkhu, appekacce sakena iddhānubhāvena, appekacce devatānaü iddhānubhāvena, ekāheneva bandhumatiü rājadhāniü upasaīkamiüsu pātimokkhuddesāya. Tatra sudaü bhikkhave vipassã bhagavā arahaü sammāsambuddho bhikkhusaīghe evaü pātimokkhaü uddisati: "Khantã paramaü tapo titikkhā, Nibbānaü paramaü vadanti buddhā. Na hi pabbajito paråpaghātã Samaõo hoti paraü viheņhayanto. Sabbapāpassa akaraõaü kusalassa upasampadā, Sacittapariyodapanaü etaü buddhānasāsanaü. Anåpavādo anåpaghāto pātimokkhe ca saüvaro, [PTS Page 050] [\q 50/] matta¤¤utā ca bhattasmiü panta¤ca sayanāsanaü, Adhicitte ca āyogo etaü buddhāna sāsanaü"ti. [BJT Page 074] [\x 74/] 116. Ekamidāhaü bhikkhave samayaü ukkaņņhāyaü viharāmi subhagavane sālarājamåle. Tassa mayhaü bhikkhave, rahogatassa paņisallãnassa evaü cetaso parivikko udapādi: 'na kho so sattāvāso sulabharåpo yo mayā anajjhāvutthapubbo1 iminā dãghena addhunā a¤¤atra suddhāvāsehi devehi. Yannånāhaü yena suddhāvāsā devā tenupasaīkameyyanti". Atha kho ahaü2 bhikkhave seyyathāpi nāma balavā puriso sami¤jitaü vā bāhaü pasāreyya, pasāritaü vā bāhaü sami¤jeyya, evameva ukkaņņhāyaü subhagavane sālarājamåle antarahito avihesu devesu pāturahosiü. 117. Tasmiü bhikkhave, devanikāye anekāni devatāsahassāni anekāni devatā satasahassāni yenāhaü tenupasaīkamiüsu. Upasaīkamitvā maü abhivādetvā ekamantaü aņņhaüsu, ekamantaü ņhitā kho bhikkhave tā devatā maü etadavocuü: "ito so mārisa 3, ekanavuto kappe 4 yaü vipassã bhagavā arahaü sammāsambuddho loke udapādi. Vipassã mārisa, bhagavā arahaü sammā sambuddho khattiyo jātiyā ahosi khattiya kule udapādi vipassã mārisa, bhagavā arahaü sammāsambuddho koõķa¤¤ā gottena ahosi. Vipassissa mārisa bhagavato arahato sammāsambuddhassa asãtivassasahassāni āyuppamāõaü ahosi. Vipassã mārisa, bhagavā arahaü sammāsambuddho pāņaliyā måle abhisambuddho. Vipassissa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa khaõķatissaü nāma sāvakayugaü ahosi aggaü bhaddayugaü. Vipassissa mārisa, [PTS Page 051] [\q 51/] bhagavato arahato sammāsambuddhassa tayo sāvakānaü sannipātā ahesuü: eko sāvakānaü sannipāto ahosi aņņhasaņņhibhikkhusatasahassaü. Eko sāvakānaü sannipāto ahosi bhikkhusatasahassaü. Eko sāvakānaü sannipāto ahosi asãtibhikkhusahassāni. Vipassissa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa ime tayo sāvakānaü sannipātā ahesuü sabbesaüyeva khãõāsavānaü. Vipassissa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa asoko nāma bhikkhu upaņņhāko ahosi aggupaņņhāko. Vipassissa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa bandhumā nāma rājā pitā ahosi. Bandhumatã nāma devã mātā ahosi janenti. Bandhumassa ra¤¤o bandhumatã nāma nagaraü rājadhāni ahosi. Vipassissa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa evaü abhinikkhamanaü ahosi, evaü pabbajjā, evaü padhānaü evaü abhisambodhi, evaü dhammacakkappavattanaü. Te mayaü mārisa, vipassimhi bhagavatã brahmacariyaü caritvā kāmesu kāmacchandaü virājetvā idhåpapannā"ti. - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Anāvutthapubbo - machasaü. 2. Atha, khvāhaü - machasaü. 3.'Mārisā' - machasaü. 4. Ekanavutikappe - machasaü. [BJT Page 076] [\x 76/] 118. Tasmiüyeva kho bhikkhave devanikāye anekāni devatāsahassāni anekāni devatāsatasahassāni yenāhaü tenupasaīkamiüsu. Upasaīkamitvā maü abhivādetvā ekamantaü aņņhaüsu. Ekamantaü ņhitā kho bhikkhave tā devatā maü etadavocuü: "Imasmiü yeva kho mārisa1, bhaddakappe etarahi arahaü sammāsambuddho loke uppanno. Bhagavā mārisa, khattiyo jātiyā, khattiyakule uppanno. Bhagavā mārisa gotamo gottena. Bhagavato mārisa, [PTS Page 052] [\q 52/] appakaü āyuppamāõaü parittaü lahukaü, 2 yo ciraü jãvati so vassasataü, appaü vā bhiyyo. Bhagavā mārisa assatthassa måle abhisambuddho. Bhagavato mārisa, sāriputtamoggallānaü3 nāma sāvakayugaü aggaü bhaddayugaü. Bhagavato mārisa, eko sāvakānaü sannipāto ahosi aķķhateëasāni bhikkhusatāni bhagavato mārisa, ayaü eko sāvakānaü sannipāto ahosi sabbesaüyeva khãõāsavānaü. Bhagavato mārisa, ānando bhikkhu upaņņhāko4 aggupaņņhāko. Bhagavato mārisa, suddhodano nāma rājāpitā, 4 māyā nāma devã mātā4 janetti. Kapilavatthu nāma nagaraü rājadhāni. Bhagavato mārisa, evaü abhinikkhamanaü ahosi' evaü pabbajjā, evaü padhānaü, evaü abhisambodhi, evaü dhammacakkappavattanaü. Te mayaü mārisa, bhagavatã brahmacariyaü caritvā kāmesu kāmacchandaü virājetvā idhåpapannā"ti. 119. Atha khvāhaü bhikkhave, avihehi devehi saddhiü yena atappā devā tenupasaīkamiü tasmiü bhikkhave, devanikāye anekāni devatāsahassāni anekāni devatā satasahassāni yenāhaü tenupasaīkamiüsu. Upasaīkamitvā maü abhivādetvā ekamantaü vipassã mārisa, bhagavā arahaü sammā sambuddho khattiyo jātiyā ahosi khattiyakule udapādi vipassã mārisa, bhagavā arahaü sammāsambuddho koõķa¤¤ā gottena ahosi. Vipassissa mārisa bhagavato arahato sammāsambuddhassa asãtivassasahassāni āyuppamāõaü ahosi. Vipassã mārisa, bhagavā arahaü sammāsambuddho pāņaliyā måle abhisambuddho. Vipassissa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa khaõķatissaü nāma sāvakayugaü ahosi aggaü bhaddayugaü. Vipassissa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa tayo sāvakānaü sannipātā ahesuü: eko sāvakānaü sannipāto ahosi aņņhasaņņhibhikkhusatasahassaü. Eko sāvakānaü sannipāto ahosi bhikkhusatasahassaü. Eko sāvakānaü sannipāto ahosi asãtibhikkhusahassāni. Vipassissa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa ime tayo sāvakānaü sannipātā ahesuü sabbesaüyeva khãõāsavānaü. Vipassissa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa asoko nāma bhikkhu upaņņhāko ahosi aggupaņņhāko. Vipassissa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa bandhumā nāma rājā pitā ahosi. Bandhumatã nāma devã mātā ahosi janenti. Bandhumassa ra¤¤o bandhumatã nāma nagaraü rājadhāni ahosi. Vipassissa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa evaü abhinikkhamanaü ahosi, evaü pabbajjā, evaü padhānaü evaü abhisambodhi, evaü dhammacakkappavattanaü. Te mayaü mārisa, vipassimhi bhagavatã brahmacariyaü caritvā kāmesu kāmacchandaü virājetvā idhåpapannā"ti. Atha khvāhaü bhikkhave, avihehi ca devehi atappehi ca devehi saddhiü yena sudassā devā tenupasaīkamiü tasmiü bhikkhave, devanikāye anekāni devatāsahassāni anekāni devatā satasahassāni yenāhaü tenupasaīkamiüsu. Upasaīkamitvā maü abhivādetvā ekamantaü aņņhaüsu. [PTS Page 053] [\q 53/] ekamantaü ņhitā kho bhikkhave, tā devatā maü etadavocuü: "ito so mārisa, ekanavuto kappo yaü vipassã bhagavā arahaü sammā sambuddho loke udapādi. Vipassã mārisa, bhagavā arahaü sammā sambuddho khattiyo jātiyā ahosi khattiyakule udapādi vipassã mārisa, bhagavā arahaü sammāsambuddho koõķa¤¤ā gottena ahosi. Vipassissa mārisa bhagavato arahato sammāsambuddhassa asãtivassasahassāni āyuppamāõaü ahosi. Vipassã mārisa, bhagavā arahaü sammāsambuddho pāņaliyā måle abhisambuddho. Vipassissa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa khaõķatissaü nāma sāvakayugaü ahosi aggaü bhaddayugaü. Vipassissa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa tayo sāvakānaü sannipātā ahesuü: eko sāvakānaü sannipāto ahosi aņņhasaņņhibhikkhusatasahassaü. Eko sāvakānaü sannipāto ahosi bhikkhusatasahassaü. Eko sāvakānaü sannipāto ahosi asãtibhikkhusahassāni. Vipassissa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa ime tayo sāvakānaü sannipātā ahesuü sabbesaüyeva khãõāsavānaü. Vipassissa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa asoko nāma bhikkhu upaņņhāko ahosi aggupaņņhāko. Vipassissa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa bandhumā nāma rājā pitā ahosi. Bandhumatã nāma devã mātā ahosi janenti. Bandhumassa ra¤¤o bandhumatã nāma nagaraü rājadhāni ahosi. Vipassissa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa evaü abhinikkhamanaü ahosi, evaü pabbajjā, evaü padhānaü evaü abhisambodhi, evaü dhammacakkappavattanaü. Te mayaü mārisa, vipassimhi bhagavatã brahmacariyaü caritvā kāmesu kāmacchandaü virājetvā idhåpapannā"ti. Atha khvāhaü bhikkhave, avihehi ca devehi atappehi ca devehi sudassehi ca devehi saddhiü yena sudassã devā tenupasaīkamiü tasmiü bhikkhave, devanikāye anekāni Devatāsahassāni anekāni devatā satasahassāni yenāhaü tenupasaīkamiüsu. Upasaīkamitvā maü abhivādetvā ekamantaü aņņhaüsu. Ekamantaü ņhitā kho bhikkhave, tā devatā maü etadavocuü: "ito so mārisa, ekanavuto kappo yaü vipassã bhagavā arahaü sammā sambuddho loke udapādi. Vipassã mārisa, bhagavā arahaü sammā sambuddho khattiyo jātiyā ahosi khattiyakule udapādi vipassã mārisa, bhagavā arahaü sammāsambuddho koõķa¤¤ā gottena ahosi. Vipassissa mārisa bhagavato arahato sammāsambuddhassa asãtivassasahassāni āyuppamāõaü ahosi. Vipassã mārisa, bhagavā arahaü sammāsambuddho pāņaliyā måle abhisambuddho. Vipassissa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa khaõķatissaü nāma sāvakayugaü ahosi aggaü bhaddayugaü. Vipassissa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa tayo sāvakānaü sannipātā ahesuü: eko sāvakānaü sannipāto ahosi aņņhasaņņhibhikkhusatasahassaü. Eko sāvakānaü sannipāto ahosi bhikkhusatasahassaü. Eko sāvakānaü sannipāto ahosi asãtibhikkhusahassāni. Vipassissa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa ime tayo sāvakānaü sannipātā ahesuü sabbesaüyeva khãõāsavānaü. Vipassissa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa asoko nāma bhikkhu upaņņhāko ahosi aggupaņņhāko. Vipassissa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa bandhumā nāma rājā pitā ahosi. Bandhumatã nāma devã mātā ahosi janenti. Bandhumassa ra¤¤o bandhumatã nāma nagaraü rājadhāni ahosi. Vipassissa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa evaü abhinikkhamanaü ahosi, evaü pabbajjā, evaü padhānaü evaü abhisambodhi, evaü dhammacakkappavattanaü. Te mayaü mārisa, vipassimhi bhagavatã brahmacariyaü caritvā kāmesu kāmacchandaü virājetvā idhåpapannā"ti. Atha khvāhaü bhikkhave, avihehi ca devehi atappehi ca devehi sudassehi ca devehi sudassãhi ca devehi saddhiü yena akaniņņhā devā tenupasaīkamiü tasmiü bhikkhave, devanikāye anekāni devatāsahassāni anekāni devatā satasahassāni yenāhaü tenupasaīkamiüsu. Upasaīkamitvā maü abhivādetvā ekamantaü aņņhaüsu. Ekamantaü ņhitā kho bhikkhave, tā devatā maü etadavocuü: "ito so mārisa, ekanavuto kappo yaü vipassã bhagavā arahaü sammā sambuddho loke udapādi. Vipassã mārisa, bhagavā arahaü sammā sambuddho khattiyo jātiyā ahosi khattiyakule udapādi vipassã mārisa, bhagavā arahaü sammāsambuddho koõķa¤¤ā gottena ahosi. Vipassissa mārisa bhagavato arahato sammāsambuddhassa asãtivassasahassāni āyuppamāõaü ahosi. Vipassã mārisa, bhagavā arahaü sammāsambuddho pāņaliyā måle abhisambuddho. Vipassissa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa khaõķatissaü nāma sāvakayugaü ahosi aggaü bhaddayugaü. Vipassissa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa tayo sāvakānaü sannipātā ahesuü: eko sāvakānaü sannipāto ahosi aņņhasaņņhibhikkhusatasahassaü. Eko sāvakānaü sannipāto ahosi bhikkhusatasahassaü. Eko sāvakānaü sannipāto ahosi asãtibhikkhusahassāni. Vipassissa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa ime tayo sāvakānaü sannipātā ahesuü sabbesaüyeva khãõāsavānaü. Vipassissa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa asoko nāma bhikkhu upaņņhāko ahosi aggupaņņhāko. Vipassissa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa bandhumā nāma rājā pitā ahosi. Bandhumatã nāma devã mātā ahosi janenti. Bandhumassa ra¤¤o bandhumatã nāma nagaraü rājadhāni ahosi. Vipassissa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa evaü abhinikkhamanaü ahosi, evaü pabbajjā, evaü padhānaü evaü abhisambodhi, evaü dhammacakkappavattanaü. Te mayaü mārisa, vipassimhi bhagavatã brahmacariyaü caritvā kāmesu kāmacchandaü virājetvā idhåpapannā"ti. 1. Mārisā, - machasaü. 2. Lahusaü, - [PTS. 3.] Sāriputtamoggallānā, - [PTS. 4.] Ahosi - machasaü. * [BJT Page 078] [\x 78/] 120. Tasmiü yeva kho bhikkhave, devanikāye anekāni devatāsahassāni anekāni devatāsatasahassāni yenāhaü tenupasaīkamiüsu. Upasaīkamitvā maü abhivādetvā ekamantaü aņņhaüsu. Ekamantaü ņhitā kho bhikkhave, tā devatā maü etadavocuü: ito kho mārisa, ekatiüse kappe yaü sikhã bhagavā loke udapādi sikhã mārisa, bhagavā arahaü sammā sambuddho khattiyo jātiyā ahosi khattiyakule udapādi sikhã mārisa, bhagavā arahaü sammāsambuddho koõķa¤¤o gottena ahosi. Sikhã mārisa bhagavato arahato sammāsambuddhassa sattativassasahassāni āyuppamāõaü ahosi. Sikhã mārisa, bhagavā arahaü sammāsambuddho puõķarãkassa måle abhisambuddho. Sikhã mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa abhibhåsambhavaü nāma sāvakayugaü ahosi aggaü bhaddayugaü. Sikhã mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa tayo sāvakānaü sannipātā ahesuü: eko sāvakānaü sannipāto ahosi bhikkhusatasahassaü. Eko sāvakānaü sannipāto ahosi bhikkhusatasahassaü. Eko sāvakānaü sannipāto ahosi asãtibhikkhusahassāni. Sikhissa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa ime tayo sāvakānaü sannipātā ahesuü sabbesaüyeva khãõāsavānaü. Sikhissa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa khemaīkaro nāma bhikkhu upaņņhāko ahosi aggupaņņhāko. Sikhissa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa aruõo nāma rājā pitā ahosi. Pabhāvatã nāma devã mātā ahosi janenti. Aruõassa ra¤¤o aruõavatã nāma nagaraü rājadhāni ahosi. Sikhissa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa evaü abhinikkhamanaü ahosi, evaü pabbajjā, evaü padhānaü evaü abhisambodhi, evaü dhammacakkappavattanaü. Te mayaü mārisa, sikhãmhi bhagavatã brahmacariyaü caritvā kāmesu kāmacchandaü virājetvā idhåpapannā. So yeva kho mārisa, ekatiüso kappo yaü vessabhå bhagavā loke udapādi. Vessabhå mārisa, bhagavā arahaü sammā sambuddho khattiyo jātiyā ahosi khattiyakule udapādi. Vessabhå mārisa, bhagavā arahaü sammāsambuddho koõķa¤¤o gottena ahosi. Vessabhå mārisa bhagavato arahato sammāsambuddhassa saņņhivassasahassāni āyuppamāõaü ahosi. Vessabhå mārisa, bhagavā arahaü sammāsambuddho sālassa måle abhisambuddho. Vessabhåssa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa soõuttaraü nāma sāvakayugaü ahosi aggaü bhaddayugaü. Vessabhåssa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa tayo sāvakānaü sannipātā ahesuü: eko sāvakānaü sannipāto ahosi asãti bhikkhusahassāni. Eko sāvakānaü sannipāto ahosi sattati bhikkhusahassāni. Eko sāvakānaü sannipāto ahosi saņņhi bhikkhusahassāni. Vessabhussa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa ime tayo sāvakānaü sannipātā ahesuü sabbesaüyeva khãõāsavānaü. Vessabhussa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa upasanto nāma bhikkhu upaņņhāko ahosi aggupaņņhāko. Vessabhussa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa suppatãto nāma rājā pitā ahosi. Yasavatã nāma devã mātā ahosi janenti. Suppatãtassa ra¤¤o anomaü nāma nagaraü rājadhāni ahosi. Vessabhåssa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa evaü abhinikkhamanaü ahosi, evaü pabbajjā, evaü padhānaü evaü abhisambodhi, evaü dhammacakkappavattanaü. Te mayaü mārisa, vessabhåmhi bhagavatã brahmacariyaü caritvā kāmesu kāmacchandaü virājetvā idhåpapannā. Imasmiü yeva kho mārisa, bhadda kappe kakusandho bhagavā loke udapādi. Kakusandho mārisa, bhagavā arahaü sammā sambuddho brāhmaõo jātiyā ahosi brāhmaõa kule udapādi. Kakusandho mārisa, bhagavā arahaü sammāsambuddho kassapo gottena ahosi. Kakusandho mārisa bhagavato arahato sammāsambuddhassa cattālãsavassasahassāni āyuppamāõaü ahosi. Kakusandho mārisa, bhagavā arahaü sammāsambuddho sirãsassa måle abhisambuddho. Kakusandhassa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa vidhurasa¤jãvaü nāma sāvakayugaü ahosi aggaü bhaddayugaü. Kakusandhassa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa eko sāvakānaü sannipāto ahosi cattāëãsa bhikkhusahassāni. Kakusandhassa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa ayaü eko sāvakānaü sannipāto ahosi sabbesaü yeva khãõāsavānaü. Kakusandhassa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa buddhijo nāma bhikkhu upaņņhāko ahosi aggupaņņhāko. Kakusandhassa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa aggidatto nāma brāhmaõo pitā ahosi. Visākhā nāma brāhmaõã mātā ahosi janenti. Tena kho pana mārisa samayena khemo nāma rājā ahosi. Khemassa ra¤¤o khemavatã nāma nagaraü rājadhāni ahosi. Kakusandhassa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa evaü abhinikkhamanaü ahosi, evaü pabbajjā, evaü padhānaü evaü abhisambodhi, evaü dhammacakkappavattanaü. Te mayaü mārisa, kakusandhamhi bhagavatã brahmacariyaü caritvā kāmesu kāmacchandaü virājetvā idhåpapannā. Imasmiü yeva mārisa, bhadda kappe koõāgamano bhagavā loke udapādi. Koõāgamano mārisa, bhagavā arahaü sammā sambuddho brāhmaõo jātiyā ahosi brāhmaõakule udapādi koõāgamano mārisa, bhagavā arahaü sammāsambuddho kassapo gottena ahosi. Koõāgamano mārisa bhagavato arahato sammāsambuddhassa tiüsavassasahassāni āyuppamāõaü ahosi. Koõāgamano mārisa, bhagavā arahaü sammāsambuddho udumbarassa måle abhisambuddho. Koõāgamano mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa bhiyyosuttaraü nāma sāvakayugaü ahosi aggaü bhaddayugaü. Koõāgamano mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa eko sāvakānaü sannipāto ahosi tiüsabhikkhusahassāni. Koõāgamanassa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa ayaü eko sāvakānaü sannipāto ahosi sabbesaüyeva khãõāsavānaü. Koõāgamanassa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa sotthijo nāma bhikkhu upaņņhāko ahosi aggupaņņhāko. Koõāgamanassa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa ya¤¤adatto nāma brāhmaõo pitā ahosi. Uttarā nāma brāhmaõã mātā ahosi janenti. Tena kho pana mārisa samayena sobho nāma rājā ahosi. Sobhassa ra¤¤o sobhāvatã nāma nagaraü rājadhāni ahosi. Koõāgamanassa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa evaü abhinikkhamanaü ahosi, evaü pabbajjā, evaü padhānaü evaü abhisambodhi, evaü dhammacakkappavattanaü. Te mayaü mārisa, koõāgamanamhi bhagavatã brahmacariyaü caritvā kāmesu kāmacchandaü virājetvā idhåpapannā. Imasmiü yeva mārisa, bhadda kappe kassapo bhagavā loke udapādi. Kassapo mārisa, bhagavā arahaü sammā sambuddho brāhmaõo jātiyā ahosi brāhmaõakule udapādi kassapo mārisa, bhagavā arahaü sammāsambuddho kassapo gottena ahosi. Kassapo mārisa bhagavato arahato sammāsambuddhassa vãsati4vassasahassāni āyuppamāõaü ahosi. Kassapo mārisa, bhagavā arahaü sammāsambuddho nigrodhassa måle abhisambuddho. Kassapassa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa tissabhāradvājaü nāma sāvakayugaü ahosi aggaü Bhaddayugaü. Kassapassa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa eko sāvakānaü sannipāto ahosi vãsatibhikkhusahassāni. Kassapassa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa ayaü eko sāvakānaü sannipāto ahosi sabbesaüyeva khãõāsavānaü. Kassapassa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa sabbamitto nāma bhikkhu upaņņhāko ahosi aggupaņņhāko. Kassapassa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa brahmadatto nāma brāhmaõo pitā ahosi. Dhanavatã nāma brāhmaõã mātā ahosi janenti. Tena kho pana mārisa samayena kikã nāma4 rājā ahosi. Kikissa ra¤¤o bārāõasã nāma nagaraü rājadhāni ahosi. Kassapassa mārisa, bhagavato arahato sammāsambuddhassa evaü abhinikkhamanaü ahosi, evaü pabbajjā, evaü padhānaü evaü abhisambodhi, evaü dhammacakkappavattanaü. Te mayaü mārisa, kassapamhi bhagavatã brahmacariyaü caritvā kāmesu kāmacchandaü virājetvā idhåpapannā"ti. 121. Tasmiü yeva kho bhikkhave, devanikāye anekāni devatāsahassāni anekāni devatāsatasahassāni yenāhaü tenupasaīkamiüsu. Upasaīkamitvā maü abhivādetvā ekamantaü aņņhaüsu. Ekamantaü ņhitā kho bhikkhave, tā devatā maü etadavocuü: "imasmiü yeva kho mārisa1, bhaddakappe etarahi arahaü sammāsambuddho loke uppanno. Bhagavā mārisa, khattiyo jātiyā, khattiyakule uppanno. Bhagavā mārisa gotamo gottena. Bhagavato mārisa, appakaü āyuppamāõaü parittaü lahukaü, 2 yo ciraü jãvati so vassasataü, appaü vā bhiyyo. Bhagavā mārisa assatthassa måle abhisambuddho. Bhagavato mārisa, sāriputtamoggallānaü3 nāma sāvakayugaü aggaü bhaddayugaü. Bhagavato mārisa, eko sāvakānaü sannipāto ahosi aķķhateëasāni bhikkhusatāni bhagavato mārisa, ayaü eko sāvakānaü sannipāto ahosi sabbesaüyeva khãõāsavānaü. Bhagavato mārisa, ānando bhikkhu upaņņhāko4 aggupaņņhāko. Bhagavato mārisa, suddhodano nāma rājāpitā, 4 māyā nāma devã mātā4 janetti. Kapilavatthu nāma nagaraü rājadhāni. Bhagavato mārisa, evaü abhinikkhamanaü ahosi' evaü pabbajjā, evaü padhānaü, evaü abhisambodhi, evaü dhammacakkappavattanaü. Te mayaü mārisa, bhagavatã brahmacariyaü caritvā kāmesu kāmacchandaü virājetvā idhåpapannā"ti. 122. Iti kho bhikkhave, tathāgatassevesā dhammadhātu suppaņividdhā yassā dhamma dhātuyā suppaņividdhattā tathāgato atãte buddhe parinibbute chinnapapa¤ce 'chinnavaņume pariyādinnavaņņe, sabbadukkhavãtivante jātitopi anussarati, nāmatopi anussarati, gottatopi anussarati, āyuppamāõatopi anussarati, sāvakayugatopi anussarati, sāvakasannipātatopi anussarati, "evaüjaccā te bhagavanto ahesuü itipi, evaünāmā, evaügottā, evaüsãlā, evaüdhammā, evaüpa¤¤ā, evaüvihārã, evaüvimuttā te bhagavanto ahesuü itipã"ti. Devatā'pi tathāgatassa etamatthaü ārocesuü yena tathāgato atãte buddhe parinibbuto chinnapapa¤ce 'chinnavaņume pariyādinnavaņņe, sabbadukkhavãtivatte jātitopi anussarati, nāmatopi anussarati, gottatopi [PTS Page 054] [\q 54/] anussarati, āyuppamāõatopi anussarati, sāvakayugatopi anussarati, sāvakasannipātatopi anussarati, "evaü jaccā te bhagavanto ahesuü itipi, evaünāmā, evaügottā, evaüsãlā, evaüdhammā, evaüpa¤¤ā, evaüvihārã, evaüvimuttā te bhagavanto ahesuü itipã"ti. Idamavoca bhagavā attamanā te bhikkhå bhagavato bhāsitaü abhinandunti. Mahāpadānasuttaü niņņhitaü paņhamaü. [BJT Page 080] [\x 80/] 2 Mahānidānasuttaü 1. Evaü me sutaü: ekaü samayaü bhagavā kuråsu viharati kammāsadammaü1 nāma kurånaü nigamo. Atha kho āyasmā ānando. Yena bhagavā tenupasaīkami. Upasaīkamitvā bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho āyasmā ānando bhagavantaü etadavoca: "acchariyaü bhante, abbhutaü bhante, yāvagambhãro cāyaü bhante, paņiccasamuppādo gambhãravabhāso ca. Atha ca pana me uttānakuttānako viya khāyatã"ti. 2. Mā hevaü ānanda avaca, mā hevaü ānanda avaca, gambhãro cāyaü ānanda paņiccasamuppādo gambhãrāvabhāso ca. Etassa ānanda, dhammassa ananubodhā appaņivedhā evamayaü pajā tantākulakajātā guëāguõķikajātā2 mu¤jababbajabhåtā3 apāyaü duggatiü vinipātaü saüsāraü nātivattati. 3. Atthi idappaccayā jarāmaraõanti iti puņņhena satā ānanda, atthãti'ssa vacanãyaü. Kimpaccayā jarāmaraõanti iti ce. Vadeyya, jātipaccayā jarāmaraõanti iccassa vacanãyaü. Atthi idappaccayā jātãti iti puņņhena satā ānanda, [PTS Page 056] [\q 56/] atthãti'ssa vacanãyaü. Kimpaccayā jātãti iti ce vadeyya, bhavapaccayā jātãti iccassa vacanãyaü. Atthi idappaccayā bhavo'ti iti puņņhena satā ānanda, atthãti'ssa vacanãyaü. Kimpaccayā bhavo'ti iti ce vadeyya, upādānapaccayā bhavo'ti iccassa vacanãyaü. Atthi idappaccayā upādānanti iti puņņhena satā ānanda, atthãti'ssa vacanãyaü. Kimpaccayā upādānanti iti ce vadeyya, taõhāpaccayā upādānanti iccassa vacanãyaü. 1. Kammāsadhammaü - machasaü. 2. Guëāguõķhikajāta - sãmu gulagaõķhikajātā - di aņņhakathā kulagaõķhikajātā - guõagaõķhikajātā - syā. 3. Mu¤japabbajabhåtā - machasaü, syā. [BJT Page 082] [\x 82/] Atthi idappaccayā taõhā'ti iti puņņhena satā ānanda atthãti'ssa vacanãyaü. Kimpaccayā taõhā'ti iti ce vadeyya, vedanāpaccayā taõhā'ti iccassa vacanãyaü. Atthi idappaccayā vedanā'ti iti puņņhena satā ānanda atthãti'ssa vacanãyaü. Kimpaccayā vedanā'ti iti ce vadeyya, phassapaccayā vedanā'ti iccassa vacanãyaü. Atthi idappaccayā phasso'ti iti puņņhena satā ānanda atthãti'ssa vacanãyaü. Kimpaccayā phasso'ti iti ce vadeyya, nāmaråpaccayā phasso'ti iccassa vacanãyaü. Atthi idappaccayā nāmaråpanti iti puņņhena satā ānanda atthi'ssa vacanãyaü. Kimpaccayā nāmaråpanti iti ce vadeyya, vi¤¤āõapaccayā nāmaråpanti iccassa vacanãyaü. Atthi idappaccayā vi¤¤āõanti iti puņņhena satā ānanda atthãti'ssa vacanãyaü. Kimpaccayā vi¤¤āõanti iti ce vadeyya, nāmaråpapaccayā vi¤¤āõanti iccassa vacanãyaü. Iti kho ānanda nāmaråpapaccayā vi¤¤āõaü, vi¤¤āõapaccayā nāmaråpaü, nāmaråpapaccayā phasso, phassapaccayā vedanā, vedanāpaccayā taõhā, taõhāpaccayā upādānaü, upādānapaccayā bhavo, bhavapaccayā jāti, jātipaccayā jarāmaraõaü sokaparidevadukkhadomanassåpāyāsā [PTS Page 057] [\q 57/] sambhavanti. Evametassa kevalassa dukkhakkhandhassa samudayo hoti. 4. "Jātipaccayā jarāmaraõanti iti kho panetaü vuttaü. Tadānanda imināpetaü pariyāyena veditabbaü yathā jātipaccayā jarāmaraõaü: jāti ca hi ānanda nābhavissa sabbena sababaü sabbathā sabbaü kassaci kimhivi seyyathãdaü: devānaü vā devattāya, gandhabbānaü vā gandhabbattāya, yakkhānaü vā yakkhattāya, bhåtānaü vā bhåtattāya, manussānaü vā manussattāya, catuppadānaü vā catuppadattāya. Pakkhinaü vā pakkhittāya, siriüsapānaü vā siriüsapattāya1, tesaü tesa¤ca ānanda sattānaü tathattāya 2 jāti nābhavissa, sabbaso jātiyā asati jātinirodhā api nu kho jarāmaraõaü pa¤¤āyethā?"Ti. "No hetaü bhante". "Tasmātihānanda eseva hetu etaü nidānaü esa samudayo esa paccayo jarāmaraõassa yadidaü jāti". 1. Sarãsapānaü vā machasaü. 2. Tadatadattāya - machasaü. [BJT Page 084] [\x 84/] 5. "Bhavapaccayā jātãti iti kho panetaü vuttaü. Tadānanda imināpetaü pariyāyena veditabbaü yathā bhavapaccayā jāti: bhavo ca hi ānanda nābhavissa sabbena sabbaü sabbathā sabbaü kassavi kimhivi seyyathãdaü: kāmabhavo råpabhavo aråpabhavo, sabbaso bhave asati bhavanirodhā api nu kho jāti pa¤¤āyethā?"Ti. "Nohetaü bhante. " "Tasmātihānanda eseva hetu etaü nidānaü esa samudayo esa paccayo jātiyā yadidaü bhavo. " 6. "Upādānapaccayā bhavo'ti iti kho panetaü vuttaü. Tadānanda imināpetaü pariyāyena veditabbaü: yathā upādānapaccayā bhavo: upādānaü ca hi ānanda nābhavissa sabbena sabbaü sabbathā sabbaü kassavi [PTS Page 058] [\q 58/] kimhivi seyyathãdaü: kāmåpadānaü vā diņņhåpadānaü vā sãlabbatåpādānaü vā attavādåpādānaü vā - sabbaso upādāne asati upādānanirodhā api nu kho bhavo papa¤¤āyethā?Ti. "Nohetaü bhante. " "Tasmātihānanda eseva hetu etaü nidānaü esa samudayo esa paccayo bhavassa yadidaü upādānaü. " 7. Taõhāpaccayā upādānanti iti kho panetaü vuttaü. Tadānanda imināpetaü pariyāyena veditabbaü: yathā taõhāpaccayā upādānaü: taõhā ca hi ānanda nābhavissa sabbena sabbaü sabbathā sabbaü kassaci kimhici - seyyathãdaü: råpataõhā saddataõhā gandhataõhā rasataõhā phoņņhabbataõhā dhammataõhā - sabbaso taõhāya asati taõhānirodhā api nu kho upādānaü pa¤¤āyethā?"Ti. "Nohetaü bhante. " "Tasmātihānanda eseva hetu etaü nidānaü esa samudayo esa paccayo upādānassa yadidaü taõhā. " 8. "Vedanāpaccayā taõhā'ti iti kho panetaü vuttaü. Tadānanda iminā petaü pariyāyena veditabbaü yathā vedanāpaccayā taõhā: vedanā ca hi ānanda nābhavissa sabbena sabbaü sabbathā sabbaü kassaci kimhici - seyyathãdaü: cakkhusamphassajā vedanā sotasamphassajā vedanā ghānasampassajā vedanā kāyasamphassajā vedanā manosamphassajā vedanā, - sabbaso vedanāya asati vedanānirodhā api nu kho taõhā pa¤¤āyethā?"Ti. "No hetaü bhante. " "Tasmātihānanda eseva hetu etaü nidānaü esa samudayo esa paccayo taõhāya yadidaü vedanā. " [BJT Page 086] [\x 86/] 9. Iti kho panetaü ānanda vedanaü paņicca taõhā, taõhaü paņicca pariyesanā, pariyesanaü paņicca lābho, lābhaü paņicca vinicchayo, vinicchayaü paņiccachandarāgo, chandarāgaü paņicca ajjhosānaü, ajjhosānaü paņicca pariggaho, pariggahaü paņicca macchariyaü, macchariyaü [PTS Page 059] [\q 59/] paņicca ārakkho, ārakkhādhikaraõaü1 paņicca daõķādāna satthādānakalahaviggahavivādatuvaütuvaü pesu¤¤amusāvādā aneke pāpakā akusalā dhammā sambhavanti. 10. ârakkhādhikaraõaü daõaķādānasatthādānakalaha - viggaha - vivādatuvantuvaü - pesu¤¤amusāvādā aneke pāpakā akusalā dhammā sambhavantãti iti kho panetaü vuttaü. Tadānanda imināpetaü pariyāyena veditabbaü yathā ārakkhādhikaraõaü daõķādāna - satthādāna - kalaha - viggaha - vivāda - tuvantuvaü - pesu¤¤a - musā - vādā aneke pāpakā akusalā dhammā sambhavanti: ārakkho ca hi ānanda nābhavissa sabbena sabbaü sabbathā sabbaü kassaci kimhici, sabbaso ārakkhe asati ārakkhanirodhā api nu kho daõķādāna - satthādāna - kalaha - viggaha - vivāda - tuvantuvaü - pesu¤¤a - musā - vādā aneke pāpakā akusalā dhammā sambhaveyyunti?. "No hetaü bhante. " Tasmātihānanda eseva hetu etaü nidānaü esa samudayo esa paccayo daõķadānasatthādānakalahaviggahavivādatuvantuvaüpesu¤¤amusāvādānaü anekesaü pāpakānaü akusalānaü dhammānaü sambhavāya yadidaü ārakkho. 11. Macchariyaü paņicca ārakkho'ti iti kho panetaü vuttaü tadānanda imināpetaü pariyāyena veditabbaü yathā macchariyaü paņicca ārakkho: macchariyaü ca hi ānanda nābhavissa sabbena sabbaü sabbathā sabbaü kassaci kimhici, sabbaso macchariye asati macchariyanirodhā api nu kho ārakkho pa¤¤āyethāti? "No hetaü bhante. " Tasmātihānanda eseva hetu etaü nidānaü esa samudayo esa paccayo ārakkhassa yadidaü macchariyaü. 12. Pariggahaü paņicca macchariyanti iti kho panetaü vuttaü. Tadānanda imināpetaü pariyāyena veditabbaü. Yathā pariggahaü paņicca macchariyaü: [PTS Page 060] [\q 60/] pariggaho ca hi ānanda nābhavissa sabbena sabbaü sabbathā sabbaü kassaci kimhici, sabbaso pariggahe asati pariggahanirodhā api nu kho macchariyaü pa¤¤āyethā ti? "No hetaü bhante. " Tasmātihānanda eseva hetu etaü nidānaü esa samudayo esa paccayo macchariyassa yadidaü pariggaho. 1. ârakkhaü paņicca ārakkhādhikaraõaü - syā. [BJT Page 088] [\x 88/] 13. "Ajjhosānaü paņicca pariggaho'ti iti kho panetaü vuttaü. Tadānanda imināpetaü pariyāyena veditabbaü. Yathā ajjhosānaü paņicca paņiggaho: ajjhosānaü ca hi ānanda nābhavissa sabbesa sabbaü sabbathā sabbaü kassaci kimhici. Sabbaso ajjhosāne asati ajjhosānanirodhā nirodhā api nu kho pariggaho pa¤¤āyethā?"Ti. "No hetaü bhante. " "Tasmātihānanda eseva hetu etaü nidānaü esa samudayo esa paccayo pariggahassa yadidiü ajjhosānaü. " 14. "Chandarāgaü paņicca ajjhosānanti iti kho panetaü vuttaü. Tadānanda imināpetaü pariyāyena veditabbaü. Yathā chandarāgaü paņicca ajjhosānaü: chandarāgo ca hi ānanda nābhavissa sabbena sabbaü sabbathā sabbaü kassaci kimhici, sabbaso chandarāge asati chandarāganirodhā api nu kho ajjhosānaü pa¤¤āyethā?Ti. " "No hetaü bhante. " "Tasmātihānanda eseva hetu etaü nidānaü esa samudayo esa paccayo ajjhosānassa yadidaü chandarāgo. " 15. "Vinicchayaü paņicca chandarāgo'ti iti kho panetaü vuttaü. Tadānanda imināpetaü pariyāyena veditabbaü yathā vinicchayaü paņicca chandarāgo: vinicchayo ca hi ānanda nābhavissa sabbena sabbaü sabbathā sabbaü kassaci kimhici, sabbaso vinicchaye asati vinicchayanirodhā api nu kho chandarāgo pa¤¤āyethā?"Ti. [PTS Page 061] [\q 61/] "no hetaü bhante. " "Tasmātihānanda eseva hetu etaü nidānaü esa samudayo esa paccayo chandarāgassa, yadidaü vinicchayo. " 16. "Lābhaü paņicca vinicchayo'ti iti kho panetaü vuttaü tadānanda imināpetaü pariyāyena veditabbaü. Yathā lābhaü paņicca vinicchayo: lābho ca hi ānanda nābhavissa sabbena sabbaü sabbathā sabbaü kassaci kimhici, sabbaso lābhe asati lābhanirodhā api nu kho vinicchayo pa¤¤āyethā?Ti. "No hetaü bhante" "Tasmātihānanda eseva hetu etaü nidānaü esa samudayo esa paccayo vinicchayassa yadidaü lābho. " 17. "Pariyesanaü paņicca lābho'ti iti kho panetaü vuttaü. Tadānanda imināpetaü pariyāyena veditabbaü. Yathā pariyesanaü paņicca lābho: pariyesanā ca hi ānanda nābhavissa sabbena sabbaü sabbathā sabbaü kassaci kimhici, sabbaso pariyesanāya asati pariyesanānirodhā api nu kho lābho pa¤¤āyethā?"Ti. "No hetaü bhante. " "Tasmātihānanda eseva hetu etaü nidānaü esa samudayo esa paccayo lābhassa yadidaü pariyesanā. " [BJT Page 090] [\x 90/] 18. Taõhaü paņicca pariyesanā'ti iti kho panetaü vuttaü. Tadānanda imināpetaü pariyāyena veditabbaü. Yathā taõhaü paņicca pariyesanā: taõhā ca hi ānanda nābhavissa sabbena sabbaü sabbathā sabbaü kassaci kimhici, seyyathãdaü kāmataõhā bhavataõhā vibhavataõhā, sabbaso taõhā nirodhā api nu kho pariyesanā pa¤¤āyethā?Ti. "No hetaü bhante. " "Tasmātihānanda eseva hetu etaü nidānaü esa samudayo esa paccayo pariyesanāya yadidaü taõhā. Iti kho ānanda ime dve dhammā dvayena vedanāya ekasamosaraõā bhavanti. " 19. [PTS Page 062] [\q 62/] "phassapaccayā vedanā'ti iti kho panetaü vuttaü. Tadānanda iminā petaü pariyāyena veditabbaü yathā phassapaccayā vedanā: phasso ca hi ānanda nābhavissa sabbena sabbaü sabbathā sabbaü kassaci kimhici, seyyathãdaü - cakkhusamphasso sotasamphasso ghānasamphasso jivhāsamphasso kāyasamphasso manosamphasso, sabbaso phasse asati phassanirodhā api nu kho vedanā pa¤¤āyethā?"Ti. "No hetaü bhante. " "Tasmātihānanda eseva hetu etaü nidānaü esa samudayo esa paccayo vedanāya yadidaü phasso. " 20. "Nāmaråpapaccayā phasso'ti iti kho panetaü vuttaü. Tadānanda imināpetaü pariyāyena veditabbaü yathā nāmaråpapaccayā phasso: yehi ānanda ākārehi yehi liīgehi yehi nimittehi yehi uddesehi nāmakāyassa pa¤¤atti hoti, tesu ākāresu tesu liīgesu tesu nimittesu tesu uddesesu asati api nu kho råpakāye adhivacanasamphasso pa¤¤āyethāti "No hetaü bhante. " "Yehi ānanda ākārehi yehi liīgehi yehi nimittehi yehi uddesehi råpakāyassa pa¤¤atti hoti, tesu ākāresu tesu liīgesu tesu nimittesu tesu uddesesu asati api nu kho nāmakāye paņighasamphasso pa¤¤āyethā?"Ti. "No hetaü bhante. " [BJT Page 092] [\x 92/] "Yehi ānanda ākārehi yehi liīgehi yehi nimittehi yehi uddesehi nāmakāyassa ca råpakāyassa ca pa¤¤atti hoti, tesu ākāresu tesu liīgesu tesu nimittesu tesu uddesesu asati api nu kho adhivacanasamphasso vā paņighasamphasso vā pa¤¤āyethā?"Ti. "No hetaü bhante. " "Yehi ānanda ākārehi yehi liīgehi yehi nimittehi yehi uddesehi nāmaråpassa pa¤¤atti hoti, tesu ākāresu tesu liīgesu tesu nimittesu tesu uddesesu asati api nu kho phasso pa¤¤āyethā?"Ti. "No hetaü bhante. " "Tasmātihānanda eseva hetu etaü nidānaü esa samudayo esa paccayo phassassa yadidaü nāmaråpaü. 21. "Vi¤¤āõapaccayā nāmaråpanti iti kho panetaü [PTS Page 063] [\q 63/] vuttaü. Tadānanda iminā petaü pariyāyena veditabbaü. Yathā vi¤¤āõapaccayā nāmaråpaü. Vi¤¤āõaü ca hi ānanda mātukucchismiü na okkamissatha, api nu kho nāmaråpaü mātukucchismiü samuccissathāti"? "No hetaü bhante. " "Vi¤¤āõaü ca hi ānanda mātukucchiü okkamitvā vokkamissatha, api nu kho nāmaråpaü itthattāya abhinibbattissathāti"? "No hetaü bhante". "Vi¤¤āõaü ca hi ānanda daharasseva sato vocchijjissatha kumārakassa vā kumārikāya vā, api nu kho nāmaråpaü vuddhiü viråëhiü vepullaü āpajjissathāti'? "No hetaü bhante. " 'Tasmātihānanda eseva hetu etaü nidānaü. Esa samudayo esa paccayo nāmaråpassa yadidaü vi¤¤āõaü. " 22. "Nāmaråpapaccayā vi¤¤āõanti iti kho panetaü vuttaü. Tadānanda imināpetaü pariyāyena veditabbaü. Yathā nāmaråpapaccayā vi¤¤āõaü: vi¤¤āõaü ca hi ānanda nāmaråpe patiņņhaü na labhissatha, api nu kho āyatiü jātijarāmaraõaü dukkhasamudayasambhavo pa¤¤āyethāti"? "No hetaü bhante. " "Tasmātihānanda, eseva hetu etaü nidānaü esa samudayo esa paccayo vi¤¤āõassa yadidaü nāmaråpaü. " [BJT Page 094] [\x 94/] "Ettāvatā kho ānanda jāyetha vā jãyetha vā mãyetha vā cavetha vā upapajjetha vā, ettāvatā adhivacanapatho, ettāvatā niruttipatho, ettāvatā vi¤¤attipatho, ettāvatā pa¤¤āvacaraü ettāvatā vaņņaü vattati, (ettāvatā) [PTS Page 064] [\q 64/] itthattaü pa¤¤apanāya, yadidaü nāmaråpaü saha vi¤¤āõena a¤¤ama¤¤apaccayatāya pavattati. " 23. "Kittāvatā ca ānanda attānaü pa¤¤apento pa¤¤apeti: råpiü vā hi ānanda parittaü attānaü pa¤¤apento pa¤¤apeti 'råpã me paritto attāti'ti, råpiü vā hi ānanda anantaü attānaü pa¤¤apento pa¤¤apeti 'råpã me ananto attā'ti, 'aråpiü vā hi ānanda parittaü attānaü pa¤¤apento pa¤¤apeti 'aråpã me paritto attā'ti, aråpiü vā hi ānanda anantaü attānaü pa¤¤apento pa¤¤apeti 'aråpã me ananto attā'ti. 24. "Tatrānanda yo so råpiü parittaü attānaü pa¤¤apento pa¤¤apeti1, etarahi vā so råpiü parittaü attānaü pa¤¤apento pa¤¤apeti. Tattha bhāviü vā so råpiü parittaü attānaü pa¤¤apento pa¤¤apeti. Atathaü vā pana santaü tathattāya upakappessāmã ti iti vā panassa hoti. Evaü santaü kho ānanda råpiü parittattānudiņņhi anusetãti iccālaü vacanāya. 25. "Tatrānanda yo so råpiü anantaü attānaü pa¤¤apento pa¤¤apeti, etarahi vā so råpiü anantaü attānaü pa¤¤apento pa¤¤apeti, tattha bhāviü vā so råpiü anantaü attānaü pa¤¤apento pa¤¤apeti. Atathaü vā pana santaü tathattāya upakappessāmãti iti vā panassa hoti. Evaü santaü kho ānanda råpiü anattattānudiņņhi anusetãti iccālaü vacanāya. - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Pa¤¤āpetto pa¤¤āpeti, katthaci. [BJT Page 096] [\x 96/] 26. "Tatrānanda yo so aråpiü parittaü attānaü pa¤¤apento pa¤¤apeti, etarahi vā so aråpiü parittaü attānaü pa¤¤apento pa¤¤apeti, tattha bhāviü vā so aråpiü parittaü attānaü pa¤¤apento pa¤¤apeti. Atathaü vā pana santaü tathattāya upakappessāmãti iti vā panassa hoti. Evaü santaü kho ānanda aråpiü parittattānudiņņhi anusetãti iccālaü vacanāya. 27. "Tatrānanda yo so aråpiü anantaü attānaü pa¤¤apento pa¤¤apeti, etarahi vā so aråpiü anantaü attānaü pa¤¤apento pa¤¤apeti. Tattha bhāviü vā so aråpiü anantaü attānaü pa¤¤apento pa¤¤apeti. Atathaü vā pana santaü tathattāya upakappessāmãti iti vā [PTS Page 065] [\q 65/] panassa hoti. Evaü santaü kho ānanda aråpiü anattattānudiņņhi anusetãti iccālaü vacanāya. Ettāvatā kho ānanda attānaü pa¤¤apento pa¤¤apeti. 28. "Kittāvatā cānanda attānaü na pa¤¤apento na pa¤¤apeti: Råpiü vā hi ānanda parittaü attānaü na pa¤¤apento na pa¤¤apeti 'råpã me paritto attā'ti. Råpiü vā hi ānanda anantaü attānaü na pa¤¤apento na pa¤¤apeti. 'Råpã me ananto attā'ti. Aråpiü vā hi ānanda parittaü attānaü na pa¤¤apento na pa¤¤apeti 'aråpã me paritto attā'ti. Aråpiü vā hi ānanda anantaü attānaü na pa¤¤apento na pa¤¤apeti 'aråpã me ananto attā'ti. 29. "Tatrānanda yo so råpiü parittaü attānaü na pa¤¤apento, na pa¤¤apeti, etarahi vā so råpiü parittaü attānaü na pa¤¤apento na pa¤¤apeti. Tattha bhāviü vā so råpiü parittaü attānaü na pa¤¤apento na pa¤¤apeti. Atathaü vā pana santaü tathattāya upakappessāmã ti iti vā panassa na hoti, evaü santaü kho ānanda råpiü parittattānudiņņhi nānusetãti iccālaü vacanāya. [BJT Page 098] [\x 98/] 30. "Tatrānanda, yo so råpiü anantaü attānaü na pa¤¤apento na pa¤¤apeti, etarahi vā so råpiü anantaü attānaü na pa¤¤apento na pa¤¤apeti. Tattha bhāviü vā so råpiü anantaü attānaü na pa¤¤apento na pa¤¤apeti. 'Atathaü vā pana santaü tathattāya upakappessāmã'ti iti vā panassa na hoti. Evaü santaü kho ānanda råpiü anattattānudiņņhi nānusetãti iccālaü vacanāya. 31. "Tatrānanda, yo so aråpiü parittaü attānaü na pa¤¤apento na pa¤¤apeti, etarahi vā so aråpiü parittaü attānaü na pa¤¤apento na pa¤¤apeti. Tattha bhāviü vā so aråpiü parittaü attānaü na pa¤¤apento na pa¤¤apeti. 'Atathaü vā pana santaü tathattāya upakappessāmã'ti iti vā panassa na hoti. Evaü santaü kho ānanda aråpiü parittattānudiņņhi nānusetãti iccālaü vacanāya. 32. "Tatrānanda, yo so aråpiü anantaü attānaü na pa¤¤apento na pa¤¤apeti, etarahi mā so aråpiü anantaü attānaü na pa¤¤apento na pa¤¤apeti. Tattha bhāviü vā so aråpiü anantaü attānaü na pa¤¤apento na pa¤¤apeti. 'Atathaü vā pana santaü tathattāya upakappessāmã'ti iti vā panassa [PTS Page 066] [\q 66/] na hoti. Evaü santaü kho ānanda, aråpiü anattattānudiņņhi nānusetãti iccālaü vacanāya. Ettāvatā kho ānanda attānaü na pa¤¤apento na pa¤¤apeti. 33. "Kittāvatā ca ānanda attānaü samanupassamāno samanupassati. Vedanaü vāhi ānanda, attānaü samanupassamāno samanupassati: 'vedanā me attā'ti. 'Na heva kho me vedanā attā, appaņisaüvedano me attā'ti iti vā hi ānanda, attānaü samanupassamāno samanupassati. 'Na heva kho me vedanā attā, no'pi appaņisaüvedano me attā, attā me vedayati vedanādhammo hi me attā'ti iti vā hi ānanda, attānaü samanupassamāno samanupassati. [BJT Page 100] [\x 100/] 34. Tatrānanda, yo so evamāha: 'vedanā, me attā'ti, so evamassa vacanãyo: 'tisso kho imā āvuso vedanā: sukhā vedanā dukkhā vedanā adukkhamasukhā vedanā. Imāsaü kho tvaü tissannaü vedanānaü katamaü attato samanupassasã ti'. Yasmiü ānanda, samaye sukhaü vedanaü vedeti, neva tasmiü samaye dukkhaü vedanaü vedeti, na adukkhamasukhaü vedanaü vedeti, sukhaü yeva tasmiü samaye vedanaü vedeti. Yasmiü ānanda, samaye dukkhaü vedanaü vedeti, neva tasmiü samaye sukhaü vedanaü vedeti, na adukkhamasukhaü vedanaü vedeti, dukkhaü yeva tasmiü samaye vedanaü vedeti. Yasmiü ānanda, samaye adukkhamasukhaü vedanaü vedeti, neva tasmiü samaye sukhaü vedanaü vedeti, na dukkhaü vedanaü vedeti, adukkhamasukhaü yeva tasmiü samaye vedanaü vedeti. 35. "Sukhā pi kho ānanda, vedanā aniccā saīkhatā paņiccasamuppannā khayadhammā vayadhammā virāgadhammā nirodhadhammā. Dukkhāpi kho ānanda vedanā aniccā saīkhatā paņiccasamuppannā khayadhammā [PTS Page 067] [\q 67/] vayadhammā virāgadhammā nirodhadhammā. Adukkhamasukhā pi kho ānanda vedanā aniccā saīkhatā paņiccasamuppannā khayadhammā vayadhammā virāgadhammā. Tassa sukhaü vedanaü vedayamānassa1 'eso me attā'ti hoti. Tassā yeva sukhāya vedanāya nirodhā 'vyaggo me attā'ti hoti. Dukkhaü vedanaü vedayamānassa 'eso me attā'ti hoti. Tassā yeva dukkhāya vedanāya nirodhā 'vyaggo me attā'ti hoti. Adukkhamasukhaü vedanaü vedayamānassa 'eso me attā'ti hoti. Tassā yeva adukkhamasukhāya vedanāya nirodhā 'vyaggo me attā'ti hoti. Iti so diņņheva dhamme aniccaü sukhaü dukkhaü vokiõõaü2 uppādavayadhammaü attānaü samanupassamāno samanupassati. Yo so evamāha 'vedanā me attā'ti. Tasmātihānanda, etenapetaü nakkhamati 'vedanā me attā'ti samanupassituü. 36. "Tatrānanda, yo so evamāha 'naheva kho me vedanā attā, appaņisaüvedano me attā'ti, so evamassa vacanãyo 'yattha panāvuso sabbaso vedayitaü natthi, api nu kho tattha ayamahamasmã'ti 3 siyā?"Ti. "No hetaü bhante. " "Tasmātihānanda, etenapetaü nakkhamati 'naheva kho me vedanā attā, appaņisaüvedano me attā'ti samanupassituü. 1. Vediyamānassa - katthaci. 2. Aniccasukhadukkhavokiõõaü - katthaci 3. Ahamasmãti, sãmu. [BJT Page 102] [\x 102/] 37. Tatrānanda, yo so evamāha 'naheva kho me vedanā attā, no'pi appaņisaüvedano me attā, attā me vedeti, vedanādhammo hi me attā'ti, so evamassa vacanãyo: 'vedanā ca hi āvuso sabbena sabbaü sabbathā sabbaü aparisesā nirujjheyyuü, sabbaso vedanāya asati vedanānirodhā api nu kho tattha ayamahamasmiti siyā?"Ti. "No hetaü bhante. " "Tasmātihānanda, etenapetaü nakkhamati ' naheva [PTS Page 068] [\q 68/] kho me vedanā attā, no pi appaņisaüvedano me attā, attā me vedayati, vedanādhammo hi me attā'ti samanupassituü. " 38. "Yato kho panānanda, bhikkhu neva vedanaü attānaü samanupassati, no pi appaņisaüvedanaü attānaü samanupassati, no pi 'attā me vedayati vedanādhammo hi me attā'ti samanupassati, so evaü asamanupassanto na ca ki¤ci loke upādiyati, anupādiyaü na paritassati, aparitassaü paccattaü yeva parinibbāyissati. Khãõā jāti, vusitaü brahmacariyaü, kataü karaõãyaü, nāparaü itthattāyā'ti pajānāti. 39. "Evaü vimuttacittaü kho ānanda, bhikkhuü yo evaü vadeyya" hoti tathāgato parammaraõā iti'ssa diņņhi"ti tadakallaü. "Na hoti tathāgato parammaraõā iti'ssa diņņhiti tadakallaü. "Hoti ca na ca hoti tathāgato parammaraõā iti'ssa diņņhi"ti tadakallaü. "Neva hoti, na na hoti tathāgato parammaraõā iti'ssa diņņhi"ti tadakallaü. Taü kissa hetu: yāvatā ānanda adhivacanaü, yāvataü adhivacanapatho, yāvatā nirutti, yāvatā niruttipatho, yāvatā pa¤¤atti, yāvatā pa¤¤attipatho, yāvatā pa¤¤ā, yāvatā pa¤¤āvacaraü yāvatā vaņņaü vaņņati, 1 tadabhi¤¤ā vimutto bhikkhu "tadabhi¤¤ā vimutto bhikkhu 2 na jānāti na passati iti'ssa diņņhi"ti tadakallaü. 40. "Satta kho imā ānanda, vi¤¤āõaņņhitiyo, dve āyatanāni, katamā satta: Santānanda sattā nānāttakāyā [PTS Page 069] [\q 69/] nānattasa¤¤ino seyyathāpi manussā ekacce ca devā ekacce ca vinipātikā. Ayaü paņhamā vi¤¤āõaņņhiti. 1. Yācanā vaņņaü yācanā vaņņati - machasaü. 2. Vimuttaü bhikkhuü - machasaü. [BJT Page 104] [\x 104/] "Santānanda, sattā nānattakāyā ekattasa¤¤ino seyyathāpi devā brahmakāyikā paņhamābhinibbattā. Ayaü dutiyā vi¤¤āõaņņhiti. Santānanda, sattā ekattakāyā nānattasa¤¤ino seyyathāpi devā subhakiõhā. Ayaü catutthā1 vi¤¤āõaņņhiti. "Santānanda, sattā sabbaso råpasa¤¤ānaü samatikkamā paņighasa¤¤ānaü atthaīgamā nānattasa¤¤ānaü amanasikārā 'ananto ākāso'ti ākāsāna¤cāyatanåpagā. Ayaü pa¤camā2 vi¤¤āõaņņhiti. "Sattānanda, sattā sabbaso ākāsāna¤cāyatanaü samatikkamma 'anantaü vi¤¤āõa'nti vi¤¤āõa¤cāyatanåpagā. Ayaü chaņņhā3 vi¤¤āõaņņhiti. "Sattānanda, sattā sabbaso vi¤¤āõa¤cāyatanaü samatikkamma 'natthi ki¤cã'ti āki¤ca¤¤āyatanåpagā. Ayaü sattamā4 vi¤¤āõaņņhiti. Asa¤¤asattāyatanaü, nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanameva dutiyaü. 41. Tatrānanda, yāyaü paņhamā vi¤¤āõaņņhiti nānattakāyā nānattasa¤¤ino seyyathāpi manussā ekacce ca devā ekacce ca vinipātikā, yo nu kho ānanda, ta¤ca pajānāti, tassā ca samudayaü pajānāti, tassā ca atthaīgamaü pajānāti, tassā ca assādaü pajānāti, tassā ca ādãnavaü pajānāti, tassā ca nissaraõaü pajānāti, kallaü nu tena tadabhinanditunti?" [PTS Page 070] [\q 70/] "no hetaü bhante. " "Tatrānanda, yāyaü dutiyā vi¤¤āõaņņhiti nānattakāyā ekattasa¤¤ino seyyathāpi devā brahmakāyikā paņhamābhinibbattā, yo nu kho ānanda, ta¤ca pajānāti, tassā ca samudayaü pajānāti, tassā ca atthaīgamaü pajānāti, tassā ca assādaü pajānāti, tassā ca ādãnavaü pajānāti, tassā ca nissaraõaü pajānāti, kallaü nu tena tadabhinanditunti?" "Tatrānanda, yāyaü tatiyā vi¤¤āõaņņhiti ekattakāyā nānattasa¤¤ino seyyathāpi devā ābhassarā, yo nu kho ānanda, ta¤ca pajānāti, tassā ca samudayaü pajānāti, tassā ca atthaīgamaü pajānāti, tassā ca assādaü pajānāti, tassā ca ādãnavaü pajānāti, tassā ca nissaraõaü pajānāti, kallaü nu tena tadabhinanditunti?" "Tatrānanda, yāyaü catutthā vi¤¤āõaņņhiti ekattakāyā ekattasa¤¤ino seyyathāpi devā subhakiõõā, yo nu kho ānanda, ta¤ca pajānāti, tassā ca samudayaü pajānāti, tassā ca atthaīgamaü pajānāti, tassā ca assādaü pajānāti, tassā ca ādãnavaü pajānāti, tassā ca nissaraõaü pajānāti, kallaü nu tena tadabhinanditunti?" "Tatrānanda, yāyaü pa¤camā vi¤¤āõaņņhiti sabbaso råpasa¤¤ānaü samatikkamā paņighasa¤¤ānaü atthaīgamā nānattasa¤¤ānaü amanasikārā 'ananto ākāso'ti ākāsāna¤cāyatanåpagā. Yo nu kho ānanda, ta¤ca pajānāti, tassā ca samudayaü pajānāti, tassā ca atthaīgamaü pajānāti, tassā ca assādaü pajānāti, tassā ca ādãnavaü pajānāti, tassā ca nissaraõaü pajānāti, kallaü nu tena tadabhinanditunti?" "Tatrānanda, yāyaü chaņņhā vi¤¤āõaņņhiti sabbaso ākāsāna¤cāyatanaü samatikkamma anantaü vi¤¤āõa'nti vi¤¤āõa¤cāyatanåpagā, yo nu kho ānanda, ta¤ca pajānāti, tassā ca samudayaü pajānāti, tassā ca atthaīgamaü pajānāti, tassā ca assādaü pajānāti, tassā ca ādãnavaü pajānāti, tassā ca nissaraõaü pajānāti, kallaü nu tena tadabhinanditunti?" "Tatrānanda, yāyaü sattamā vi¤¤āõaņņhiti sabbaso vi¤¤āõa¤cāyatanaü samatikkamma 'natthi ki¤ci'ti āki¤ca¤¤āyatanåpagā, yo nu kho ānanda, ta¤ca pajānāti, tassā ca samudayaü pajānāti, tassā ca atthaīgamaü pajānāti, tassā ca assādaü pajānāti, tassā ca ādãnavaü pajānāti, tassā ca nissaraõaü pajānāti, kallaü nu tena tadabhinanditunti?" "No hetaü bhante. " 1. Catutthi - sãmu, machasaü, syā, [PTS. 2.] Pa¤camã - sãmu, machasaü, syā. [PTS.] 3. Chaņņhã, sãmu - machasaü, syā, [PTS. 4.] Sattamã - sãmu, machasaü, syā, [PTS.] [BJT Page 106] [\x 106/] "Tatrānanda, yadidaü asa¤¤asattāyatanaü, yo nu kho ānanda, ta¤ca pajānāti, tassa ca samudayaü pajānāti, tassa ca atthaīgamaü pajānāti, tassa ca assādaü pajānāti, tassa ca ādãnavaü pajānāti, tassa ca nissaraõaü pajānāti, kallaü nu tena tadabhinanditunti?" "No hetaü bhante. " "Tatrānanda, yadidaü nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü, yo nu kho ānanda, ta¤ca pajānāti, tassa ca samudayaü pajānāti, tassa ca atthaīgamaü pajānāti, tassa ca assādaü pajānāti, tassa ca ādãnavaü pajānāti. Tassa ca nissaraõaü pajānāti, kallaü nu tena tadabhinanditunti?" "No hetaü bhante. " "Yato kho ānanda, bhikkhu imāsa¤ca sattannaü vi¤¤āõaņņhitinaü, imesa¤ca dvinnaü āyatanānaü samudaya¤ca atthaīgama¤ca assāda¤ca ādãnava¤ca nissaraõa¤ca yathābhåtaü viditvā anupādā vimutto hoti. Ayaü vuccatānanda, bhikkhu pa¤¤āvimutto. 42. "Aņņha kho ime ānanda vimokkhā. Katame aņņha: Råpã råpāni passati. Ayaü paņhamo vimokkho. Ajjhattaü aråpasa¤¤ãbahiddhā råpāni passati. Ayaü dutiyo vimokkho. [PTS Page 071] [\q 71/] subhanteva adhimutto hoti. Ayaü tatiyo vimokkho. Sabbaso råpasa¤¤ānaü samatikkamā paņighasa¤¤ānaü atthaīgamā nānattasa¤¤ānaü amanasikārā 'ananto ākāso'ti ākāsāna¤cāyatanaü upasampajja viharati. Ayaü catuttho vimokkho. Sabbaso ākāsāna¤cāyatanaü samatikkamma 'anantaü vi¤¤āõa'nti vi¤¤āõa¤cāyatanaü upasampajja viharati. Ayaü pa¤camo vimokkho. Sabbaso vi¤¤āõa¤cāyatanaü samatikkamma 'natthi ki¤cã'ti āki¤ca¤¤āyatanaü upasampajja viharati. Ayaü chaņņho vimokkho, Sabbaso āki¤ca¤¤āyatanaü samatikkamma nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü upasampajja viharati. Ayaü sattamo vimokkho. Sabbaso nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü samatikkamma sa¤¤āvedayitanirodhaü upasampajja viharati. Ayaü aņņhamo vimokkho. Ime kho ānanda, aņņha vimokkhā. [BJT Page 108] [\x 108/] "Yato kho ānanda, bhikkhu ime aņņha vimokkhe anulomampi samāpajjati, paņilomampi samāpajjati, anulomapaņilomampi samāpajjati, yatthicchakaü yadicchakaü yāvadicchakaü samāpajjati pi vuņņhāti pi, āsavāna¤ca khayā anāsavaü cetovimuttiü pa¤¤āvimuttiü diņņheva dhamme sayaü abhi¤¤ā sacchikatvā upasampajja viharati, ayaü vuccatānanda, bhikkhu ubhatobhāgavimutto. Imāya ca ānanda ubhatobhāgavimuttiyā a¤¤ā ubhatobhāgavimutti uttarãtarā vā paõãtatarā vā natthi"ti. Idamavoca bhagavā attamano āyasmā ānando bhagavato bhāsitaü abhinandãti. Mahānidānasuttaü niņņhitaü dutiyaü. [BJT Page 110] [\x 110/] 3 [PTS Page 072] [\q 72/] mahāparinibbānasuttaü Evaü me sutaü: ekaü samaü bhagavā rājagahe viharati gijjhakåņe pabbate. Tena kho pana samayena rājā māgadho ajātasattu vedehãputto vajjã abhiyātukāmo hoti. So evamāha: 'ahaü hi ime vajjã evaümahiddhike evaümahānubhāve ucchecchāmi, 1 vināsessāmi vajjã, anayabyasanaü āpādessāmi vajjã'ti. 2. Atha kho rājā māgadho ajātasattu vedehiputto vassakāraü brāhmaõaü magadhamahāmattaü āmantesi: "Ehi tvaü brāhmaõa, yena bhagavā tenupasaīkama. Upasaīkamitvā mama vacanena bhagavato pāde sirasā vandāhi. Appābādhaü appātaīkaü lahuņņhānaü balaü phāsuvihāraü puccha: 'rājā bhante, māgadho ajātasattu vedehiputto bhagavato pāde sirasā vandati. Appābādhaü appātaīkaü lahuņņhānaü balaü phāsuvihāraü pucchatã'ti. Evaü ca vadehi: 'rājā bhante, māgadho ajātasattu vedehiputto vajjã abhiyātukāmo hoti. So evamāha: ahaü hi ime vajjã evaümahiddhike evaümahānubhāve ucchecchāmi, vināsessāmã vajjã, [PTS Page 073] [\q 73/] anayabyasanaü āpādessāmã vajjã'ti. Yathā ca te bhagavā byākaroti, taü sādhunaü uggahetvā mama āroceyyāsi. Na hi tathāgatā vitathaü bhaõantã"ti. 3. 'Evaü ho'ti kho vassakāro brāhmaõo magadhamahāmatto ra¤¤o māgadhassa ajātasattussa vedehiputtassa paņissutvā, bhaddāni bhaddāni yānāni yojāpetvā, 2 bhaddaü yānaü abhiråhitvā, bhaddehi bhaddehi yānehi rājagahamhā niyyāsi. Yena gijjhakåņo pabbato tena pāyāsi. Yāvatikā yānassa bhåmi yānena gantvā yānā paccorohitvā pattiko'va yena bhagavā tenupasaīkami. Upasaīkamitvā bhagavatā saddhiü sammodi. Sammodanãyaü kathaü sārānãyaü vãtisāretvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho vassakāro brāhmaõo magadhamahāmatto bhagavantaü etadavoca: 1. Ucchejjāmi - aņņhakathā, syā, [PTS. 2.] Yojetvā - ma cha saü, [BJT Page 112] [\x 112/] "Rājā bho gotama, māgadho ajātasattu vedehiputto bhoto gotamassa pāde sirasā vandati. Appābādhaü appātaīkaü lahuņņhānaü balaü phāsuvihāraü pucchati. Rājā bho gotama, māgadho ajātasattu vedehiputto vajjã abhiyātukāmo. So evamāha: ahaü hi ime vajjã evaümahiddhike evaümahānubhāve ucchecchāmi, vināsessāmi vajjã anayabyasanaü āpādessāmi vajjã"ti. (Vajjãnaü satta aparihāniyā dhammā:) 4. Tena kho pana samayena āyasmā ānando bhagavato piņņhito ņhito hoti. Bhagavantaü vãjayamāno1. Atha kho bhagavā āyasmantaü ānandaü āmantesi: "Kinti te ānanda, sutaü: vajjã abhiõhasannipātā sannipātabahulāti? "Sutammetaü bhante, vajjã abhiõhasannipātā sannipātabahulā"ti. "Yāvakãva¤ca ānanda, vajjã abhiõhasannipātā sannipātabahulā bhavissanti vuddhiyeva 2 ānanda, vajjãnaü pāņikaīkhā no parihāni."(1) "Kinti te ānanda, [PTS Page 074] [\q 74/] sutaü: vajjã samaggā sannipātanti, samaggā vuņņhahanti, samaggā vajjãkarakaõãyāni karontãti?" "Sutammetaü bhante,vajjã samaggā sannipatanti,samaggā vuņņhahanti,samaggā vajjãkaraõãyāni karontã"ti. "Yāvakãva¤ca ānanda, vajjã samaggā sannipatissanti, samaggā vuņņhahissanti, samaggā vajjikaraõãyāni karissanti, vuddhiyeva ānanda vajjãnaü pāņikaīkhā, no parihāni. " (2) "Kinti te ānanda sutaü: vajjã apa¤¤attaü na pa¤¤apenti, pa¤¤attaü na samucchindanti, yathāpa¤¤atte porāõe vajjidhamme samādāya vattantãti?" "Sutammetaü bhante, vajjã apa¤¤attaü na pa¤¤apenti, pa¤¤attaü na samucchindanti, yathāpa¤¤atte porāõe vajjidhamme samādāya vattanti"ti. 1. Vijãyamāno, syā. 2. Vuķķhiyepha - syā. Vijayamāno - ma cha saü. [BJT Page 114] [\x 114/] "Yāvakãva¤ca ānanda vajjã apa¤¤attaü na pa¤¤apessanti, pa¤¤attaü na samucchindissanti, yathāpa¤¤atte porāõe vajjidhamme samādāya vattissanti, vuddhiyeva ānanda vajjãnaü pāņikaīkhā, no parihāni. (3) Kinti te ānanda sutaü: vajjã ye te vajjãnaü vajjimahallakā, te sakkaronti garukaronti1 mānenti påjenti, tesa¤ca sotabbaü ma¤¤antãti?" "Sutammetaü bhante, vajjã ye te vajjãnaü vajjimahallakā, te sakkaronti garukaronti mānenti påjenti, tesa¤ca sotabbaü ma¤¤antã"ti. "Yāvakãva¤ca ānanda vajji ye te vajjãnaü vajjimahallakā, te sakkarissanti garukarissanti mānessanti påjessanti, tesa¤ca sotabbaü ma¤¤issanti, vuddhiyeva ānanda vajjãnaü pāņikaīkhā, no parihāni. " (4) "Kinti te ānanda sutaü: vajjã yā tā kulitthiyo kulakumāriyo tā na okkassa pasayha vāsentã?"Ti. "Sutammetaü bhante, vajjã yā tā kulitthiyo kulakumāriyo, tā na okkassa pasayha vāsenti" ti. "Yāvakãva¤ca ānanda vajjã yā tā kulitthiyo kulakumāriyo, tā na okkassa pasayha vāsessanti, vuddhiyeva ānanda vajjãnaü pāņikaīkhā, no parihāni. " (5) "Kinti te ānanda sutaü: vajjã yāni tāni vajjãnaü vajjicetiyāni abbhantarāni ceva bāhirāni ca, tāni sakkaronti garukaronti mānenti påjenti, tesa¤ca dinnapubbaü katapubbaü dhammikaü baliü no parihāpentãti?. " [PTS Page 075] [\q 75/] "sutammetaü bhante, vajjã yāni tāni vajjãnaü vajjicetiyāni abbhantarāni ceva bāhirāni ca, tāni sakkaronti garukaronti mānenti påjenti, tesa¤ca dinnapubbaü katapubbaü dhammikaü baliü no parihāpenti"ti. 1. Garuü karonti, - ma cha saü. [BJT Page 116] [\x 116/] "Yāvakãva¤ca ānanda vajjã yāni tāni vajjãnaü vajjicetiyāni abbhantarāni ceva bāhirānica, tāni sakkarissanti garukarussanti mānessanti påjessanti, tesa¤ca dinnapubbaü katapubbaü dhammikaü baliü no parihāpessanti, vuddhiyeva ānanda vajjãnaü pāņikaīkhā, no parihāni. " (6) "Kinti te ānanda sutaü: vajjãnaü arahantesu dhammikā rakkhāvaraõagutti susaüvihitā: kinni anāgatā ca arahanto vijitaü āgaccheyyuü, āgatā ca arahanto vijite phāsuü1 vihareyyunti?" "Sutammetaü bhante vajjãnaü arahantesu dhammikā rakkhāvaraõagutti susaüvihitā: kinti anāgatā ca arahanto vijitaü āgaccheyyuü, āgatā ca arahanto vijite phāsuü vihareyyunti. " "Yāvakãva¤ca ānanda vajjãnaü arahantesu dhammikā rakkhāvaraõatutti susaüvihitā bhavissanti: kinti anāgatā ca arahanto vijitaü āgaccheyyuü, āgatā ca arahanto vijite phāsuü vihareyyunti, vuddhiyeva ānanda vajjãnaü pāņikaīkhā, no parihānã'ti. " (7) 5. Atha kho bhagavā vassakāraü brāhmaõaü magadhamahāmattaü āmantesi: "ekamidāhaü brāhmaõa samayaü vesāliyaü viharāmi sārandade cetiye. Tatrāhaü vajjãnaü ime satta aparihāniye dhamme desesiü. Yāvakãva¤ca brāhmaõa ime satta aparihāniyā dhammā vajjãsu ņhassanti, imesu ca sattasu aparihāniyesu dhammesu vajjã sandississanti, vuddhiyeva brāhmaõa vajjãnaü pāņikaīkhā, no parihānã"ti. (Iti vajjãnaü satta aparihāniyā dhammā. ) 6. Evaü vutte vassakāro brāhmaõo magadhamahāmatto bhagavantaü etadavoca: ekamekenāpi bho gotama aparihāniyena dhammena samannāgatānaü vajjãnaü vuddhiyeva pāņikaīkhā no [PTS Page 076] [\q 76/] parihāni, ko pana vādo sattahi aparihāniyehi dhammehi, akaraõãyā'ca, bho gotama vajjã ra¤¤ā māgadhena ajātasattunā vedehiputtena yadidaü yuddhassa, a¤¤atra upalāpanāya a¤¤atra mithubhedā2. "Bhanda ca'dāni mayaü bho gotama gacchāma, bahukiccā mayaü bahukaraõãyā"ti. "Yassa'dāni tvaü brāhmaõa kālaü ma¤¤asã"ti. 1. Phāsu vihareyyuü, - ma cha saü. 2. Mithubhedāya, - ma cha saü. [BJT Page 118] [\x 118/] Atha kho vassakāro brāhmaõo magadhamahāmatto bhagavato bhāsitaü abhinanditvā anumoditvā uņņhāyāsanā pakkāmi. 7. Atha kho bhagavā acirapakkante vassakāre brāhmaõe magadhamahāmatte āyasmantaü ānandaü āmantesi: "gaccha tvaü ānanda, yāvatikā bhikkhå rājagahaü upanissāya viharanti, te sabbe upaņņhānasālāyaü sannipātehã"ti. 'Evaü bhante'ti kho āyasmā ānando bhagavato paņissutvā yāvatikā bhikkhå rājagahaü upanissāya viharanti, te sabbe upaņņhānasālāyaü sannipātetvā yena bhagavā tenupasaīkami. Upasaīkamitvā bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü aņņhāsi. Ekamantaü ņhito kho āyasmā ānando bhagavantaü etadavoca: "sannipātito1 bhante bhikkhusaīgho. Yassa'dāni bhante bhagavā kālaü ma¤¤atã"ti. (1. Bhikkhånaü satta aparihāniyā dhammā:) 8. Atha kho bhagavā uņņhāyāsanā yena upaņņhānasālā tenupasaīkami. Upasaīkamitvā pa¤¤atte āsane nisãdi. Nisajja kho bhagavā bhikkhå āmantesi "satta vo bhikkhave aparihāniye dhamme desessāmi. Taü suõātha, sādhukaü manasikarotha, bhāsissāmã"ti. 'Evaü bhante'ti kho te bhikkhå bhagavato paccassosuü. Bhagavā etadavoca: "Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhu abhiõhasannipātā sannipātabahulā bhavissanti, vuddhiyeva bhikkhånaü pāņikaīkhā no parihāni. (1) Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå samaggā sannipatissanti samaggā vuņņhahissanti samaggā saīghakaraõãyāni [PTS Page 077] [\q 77/] karissanti, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā no parihāni. (2) Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhu apa¤¤attaü na pa¤¤apessanti 2, pa¤¤attaü na samucchindissanti, yathāpa¤¤attesu sikkhāpadesu samādāya vattissanti, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā no parihāni. (3) Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå ye te bhikkhå therā ratta¤¤å cirapabbajitā saīghapitaro saīghaparināyakā3, te sakkarissanti garukarissanti 4 mānessanti påjessanti, tesa¤ca sotabbaü ma¤¤issanti, vuddhiyeva bhikkhu bhikkhånaü pāņikaīkhā no parihāni. (4) 1. Sannipātito, sãmu. 2. Pa¤¤āpessanti, [PTS. 3.] Saīghapariõāyakā, machasaü. 4. Garuükarissanti, machasaü. [BJT Page 120] [\x 120/] Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå uppannāya taõhāya ponobhavikāya na vasaü gacchanti, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā no parihāni. (5) Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå āra¤¤akesu senāsanesu sāpekkhā bhavissanti, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā no parihāni. (6) Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå paccatta¤¤eva satiü upaņņhapessanti1, 'kinti anāgatā ca pesalā sabrahmacārã āgaccheyyuü, āgatā ca pesalā sabrahmacārã phāsuü vihareyyunti, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā no parihāni. (7) Yāvakãva¤ca bhikkhave ime satta aparihāniyā dhammā bhikkhåsu ņhassanti, imesu ca sattasu aparihāniyesu dhammesu bhikkhå sandissanti, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā no parihāni. (2. Aparepi bhikkhånaü sattaaparihāniyā dhammā:) 19. Apare pi vo bhikkhave satta aparihāniye dhamme desessāmi. Taü suõātha, sādhukaü manasikarotha, bhāsissāmãti. Evaü bhanteti kho te bhikkhå bhagavato paccassosuü. Bhagavā etadavoca: Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå na kammārāmā [PTS Page 078] [\q 78/] bhavissanti na kammaratā na kammārāmataü anuyuttā, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā no parihāni. (1) Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå na bhassārāmā bhavissanti na bhassaratā na bhassārāmataü anuyuttā, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā no parihāni. (2) Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå na niddārāmā bhavissanti na niddāratā10 na niddārāmataü anuyuttā, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā no parihāni. (3) Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå na saīgaõikārāmā bhavissanti na saīgaõikāratā na saīgaõikārāmataü anuyuttā, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā no parihāni. (4) Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå na pāpicchā bhavissanti na pāpikānaü icchānaü vasaü gatā, vuddhiyeva bhikkhånaü pāņikaīkhā no parihāni. (5) 1. Upaņņhāpessanti, [PTS.] 10 [BJT] niraddātā [PTS] niddā - ratā [BJT Page 122] [\x 122/] Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå na pāpamittā bhavissanti na pāpasahāyā na pāsampavaīkā, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā no parihāni. (6) Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå na oramattakena visesādhigamena antarā vosānaü āpajjissanti, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā no parihāni. (7) Yāvakãva¤ca bhikkhave ime satta aparihāniyā dhammā bhikkhåsu ņhassanti, imesu ca sattasu aparihāniyesu dhammesu bhikkhu sandissanti, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā no parihāni. 3. Aparepi satta aparihāniyā dhammā 10. Apare pi vo bhikkhave satta aparihāniye dhamme desessāmi. Taü suõātha, sādhukaü manasi karotha, bhāsissāmã ti. 'Evaü bhante'ti kho te bhikkhå bhagavato paccassosuü. Bhagavā etadavoca: Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå saddhā bhavissanti, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå hirimā bhavissanti, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå ottappã bhavissanti, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå bahussutā [PTS Page 079] [\q 79/] bhavissanti, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå āraddhaviriyā bhavissanti, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå upaņņhitasatã bhavissanti, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå pa¤¤avanto bhavissanti, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ca bhikkhave ime satta aparihāniyā dhammā bhikkhåsu ņhassanti, imesu sattasu aparihāniyesu dhammesu bhikkhå sandissanti, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. 4. Apare pi satta aparihāniyā dhammā 11. Apare pi vo bhikkhave satta aparihāniye dhamme desessāmi. Taü suõātha, sādhukaü manasikarotha, bhāsissāmãti. 'Evaü bhante'ti kho te bhikkhå bhagavato paccassosuü. Bhagavā etadavoca: Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå satisambojjhaīgaü bhāvessanti, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå dhammavicayasambojjhaīgaü bhāvessanti, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå viriyasambojjhaīgaü bhāvessanti, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå pãtisambojjhaīgaü bhāvessanti, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå passaddhisambojjhaīgaü bhāvessanti, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhåsamādhisambojjhaīgaü bhāvessanti, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā no parihāni. Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå upekkhāsambojjhaīgaü bhāvessanti, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. [BJT Page 124] [\x 124/] Yāvakãva¤ca bhikkhave ime satta aparihāniyā dhammā bhikkhåsu ņhassanti, imesu ca aparihāniyesu dhammesu bhikkhå sandissanti, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. (5. Apare pi satta aparihāniyā dhammā:) 12. Apare pi vo bhikkhave satta aparihāniye dhamme desessāmi. Taü suõātha, sādhukaü manasikarotha, bhāsissāmã ti. 'Evaü bhante'ti kho te bhikkhå bhagavato paccassosuü. Bhagavā etadavoca: Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå aniccasa¤¤aü bhāvessanti, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå anattasa¤¤aü bhāvessanti, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå asubhasa¤¤aü bhāvessanti, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå ādãnavasa¤¤aü bhāvessanti, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå pahānasa¤¤aü bhāvessanti, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå virāgasa¤¤aü bhāvessanti, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå nirodhasa¤¤aü bhāvessanti, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. [PTS Page 080] [\q 80/] yāvakãva¤ca bhikkhave ime satta aparihāniyā dhammā bhikkhåsu ņhassanti, imesu ca sattasu aparihāniyesu dhammesu bhikkhå sandissanti vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā no parihāni. (6. Apare cha aparihāniyā dhammā:) 13. Apare bhikkhave cha aparihāniye dhamme desessāmi. Taü suõātha, sādhukaü manasikarotha, bhāsissāmã'ti. 'Evaü bhante'ti kho te bhikkhå bhagavato paccassosuü. Bhagavā etadavoca: Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå metataü kāyakammaü paccupaņņhāpessanti sabrahmacārãsu āvã ceva raho ca, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. (1) Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå mettaü vacãkammaü paccupaņņhāpessanti sabrahmacārãsu āvã ceva raho ca, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. (2) Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå mettaü manokammaü paccupaņņhāpessanti sabrahmacārãsu āvã ceva raho ca, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. (3) Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå ye te lābhā dhammikā dhammaladdhā antamaso pattapariyāpannamattampi, tathāråpehi lābhehi appaņivibhattabhogã1 bhavissanti sãlavantehi sabrahmacārãhi sādhāraõabhogã, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. (4) 1. Na appaņivibhattabhogi, syā. [BJT Page 126] [\x 126/] Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhå yāni tāni sãlāni akhaõķāni acchiddāni asabalāni akammāsāni bhujissāni vi¤¤åppasatthāni1 aparāmaņņhāni samādhisaüvattanikāni, tathāråpesu sãlesu sãlasāma¤¤agatā viharissanti sabrahmacārãhi āvã ceva raho ca, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni, (5) Yāvakãva¤ca bhikkhave bhikkhånaü yāyaü diņņhi ariyā niyyānikā niyyāti takkarassa sammādukkhakkhayāya, tathāråpāya diņņhiyā diņņhisāma¤¤agatā viharissanti sabrahmacārãhi āvã ceva raho ca bhikkhave vuddhiyeva bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihāni. (6) [PTS Page 081] [\q 81/] yāvakãva¤ca bhikkhave ime cha aparihāniyā dhammā bhikkhåsu ņhassanti, imesu ca chasu aparihāniyesu dhammesu bhikkhå sandissanti, vuddhiyeva bhikkhave bhikkhånaü pāņikaīkhā, no parihānãti. (Bhikkhånaü dhammãkathā:) 14. Tatra sudaü bhagavā rājagahe viharanto gijjhakåņe pabbate etadeva bahulaü bhikkhånaü dhammiü kathaü karoti: "iti sãlaü, iti samādhi, iti pa¤¤ā. Sãlaparibhāvito samādhi mahapphalo hoti mahānisaüso. Samādhiparibhāvitā pa¤¤ā mahapphalā hoti mahānisaüsā. Pa¤¤āparibhāvitaü cittaü sammadeva āsavehi vimuccati, seyyathãdaü2: kāmāsavā bhavāsavā3 avijjāsavā"ti. 15. Atha kho bhagavā rājagahe yathābhirattaü viharitvā āyasmantaü ānandaü āmantesi: āyāmānanda yena ambalaņņhikā tenupasaīkamissāmāti. 'Evaü bhante'ti kho āyasmā ānando bhagavato paccassosi. Atha kho bhagavā mahatā bhikkhusaīghena saddhiü yena ambalaņņhikā tadavasari tatra sudaü bhagavā ambalaņņhikāyaü viharati rājāgārake. Tatrapi sudaü4 bhagavā ambalaņņhikāyaü viharanto rājāgārake etadeva bahulaü bhikkhånaü dhammiü kathaü karoti: "iti sãlaü, iti samādhi, iti pa¤¤ā sãlaparibhāvito samādhi mahapphalo hoti mahānisaüso. Samādhiparibhāvitā pa¤¤ā mahapphalā hoti mahānisaüsā. Pa¤¤āparibhāvitaü cittaü sammadeva āsavehi vimuccati, seyyathãdaü: kāmāsavā bhavāsavā avijjāsavā"ti. 1. Vi¤¤apasatthāni, ma cha saü. 2. Seyyathãdaü, ma cha saü. 3.Bhavāsavā diņņhāsavā, sãmu. 4. Tatrāpi sudaü, machasaü. [BJT Page 128] [\x 128/] 16. Atha kho bhagavā ambalaņņhikāyaü yathābhirattaü viharitvā āyasmantaü ānandaü āmantesi 'āyamānanda, yena nālandā tenupasaīkamissāmā'ti. 'Evaü bhante'ti kho āyasmā ānando bhagavato paccassosi. Atha kho bhagavā bhikkhusaīghena saddhiü yena nālandā tadavasari. Tatra sudaü bhagavā nālandāyaü viharati pāvārikambavane. (Sāriputta sãhanādo. ) 17. Atha kho āyasmā sāriputto yena bhagavā tenusapasaīkami. Upasaīkamitvā bhagavantaü abhivādetvā [PTS Page 082] [\q 82/] ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho āyasmā sāriputto bhagavantaü etadavoca: 'evaü pasanno ahaü bhante bhagavatã: na cāhu na ca bhavissati na cetarahi vijjati a¤¤o samaõo vā brāhmaõo bhagavatā bhiyyo'bhi¤¤ataro1 yadidaü sambodhiyanti. " Uëārā kho te ayaü sāriputta āsabhã vācā2 bhāsitā, ekaüso gahito, sãhanādo nadito: "evaü pasanno ahambhante bhagavati: na cāhu na ca bhavissati na cetarahi vijjati a¤¤o samaõo vā brāhmaõo vā bhagavatā bhiyyo'bhi¤¤ataro yadidaü sambodhiyanti. " Ninte 3 sāriputta ye te ahesuü. Atãtamaddhānaü arahanto sammāsambuddhā, sabbe te bhagavanto cetasā ceto paricca viditā: evaüsãlā te bhagavanto ahesuü itipi, evaüdhammā - evaüpa¤¤ā - evaü vihārã - evaü vimuttā te bhagavanto ahesuü iti pã ti? "No hetaü bhante. " Kimpana te sāriputta ye te bhavissanti anāgatamaddhānaü arahanto sammāsambuddhā, sabbe te bhagavanto cetasā ceto paricca viditā: evaüsãlā te bhagavanto bhavissanti itipi, evaüdhammā - evaüpa¤¤ā - evaüvihārã - evaüvimuttā te bhagavanto bhavissanti iti pã ti? "No hetaü bhante". 1. Bhiyyobhi¤¤ātaro, syā. 2. âsabhivācā, syā. 3. Kinnå, syā, [PTS.] [BJT Page 130] [\x 130/] Kimpana te1 sāriputta ahaü etarahi arahaü sammāsambuddho cetasā ceto paricca vidito: evaüsãlo bhagavā iti pi, evaüdhammo - evaüpa¤¤o - evaüvihārã - evaüvimutto bhagavā iti pã ti? "No hetaü bhante". Ettha hi 2 te sāriputta atãtānāgatapaccuppannesu arahantesu sammāsambuddhesu cetopariya¤āõaü3 natthi. Atha ki¤carahi te ayaü sāriputta uëārā [PTS Page 083] [\q 83/] āsahã vācā bhāsitā, ekaüso gahito, sãhanādo nadito: 'evaü pasanno ahaü bhante bhagavati na cāhu na ca bhavissati na cetarahi vijjati a¤¤o samaõo vā brāhmaõo vā bhagavatā4 bhiyye'bhi¤¤ataro yadidaü sambodhiyanti?" 18. Na kho panetaü bhante atãtānāgatapaccuppannesu arahantesu sammāsambuddhesu cetopariya¤āõaü atthi. Api ca kho me bhante dhammanvayo vidito: Seyyathāpi bhante ra¤¤o paccantimaü nagaraü daëhuddāpaü5 daëhapākāratoraõaü ekadvāraü, tatrassa dovāriko paõķito byatto medhāvã a¤¤ātānaü6 nivāretā ¤ātānaü pavesetā, so tassa sāmantā7 anupariyāyapathaü8 anukkamamāno na passeyya pākārasandhiü vā pākāravivaraü vā antamaso biëāranissakkanamattampi, 9 tassa evamassa: ye keci oëārikā pāõā imaü nagaraü pavisanti vā nikkhamanti vā sabbe te iminā'va dvārena pavisanti vā nikkhamanti vā'ti, evameva kho me bhante dhammanvayo vidito: ye te bhante ahesuü atãtamaddhānaü arahanto sammāsambuddhā, sabbe te bhagavanto pa¤canãvaraõe pahāya cetaso upakkilese pa¤¤āya dubbalãkaraõe, catusu satipaņņhānesu suppatiņņhitacittā, sattasambojjhaīge10 yathābhåtaü bhāvetvā anuttaraü sammāsambodhiü abhisambujjhiüsu, ye pi te bhante bhavissanti anāgatamaddhānaü arahanto sammāsambuddho, sabbe te bhagavanto pa¤canãvaraõe pahāya cetaso upakkilese pa¤¤āya dubbalãkaraõe, catåsu satipaņņhānesu suppatiņņhitacittā, sattasambojjhaīge yathābhåtaü bhāvetvā anuttaraü sammāsambodhiü abhisambujjhissanti, bhagavā'pi bhante etarahi arahaü sammāsambuddho pa¤ca nãvaraõe pahāya cetaso upakkilese pa¤¤āya dubbalãkaraõe, catusu satipaņņhānesu suppatiņņhitacitto, sattasambojjhaīge yathābhåtaü Bhāvetvā anuttaraü sammāsambodhiü abhisambuddho'ti, 1. Kiü pana, syā, [PTS. 2.] Ettha ca hi machasaü. 3.Cetopari¤¤āya¤āõaü, syā. 4. Bhagavato, syā. 5.Daëhuddhāpaü machasaü daëhadvāraü, syā. 6. A¤ātānaü, syā. 7. Samantā, syā. 8. Anucariyāyapathaü, syā. 9.Biëāranikkhamatanamattaü, sãmu. 10. Bojjhaīge, machasaü. [BJT Page 132] [\x 132/] 19.Tatra pi sudaü bhagavā nālandāyaü viharanto [PTS Page 084] [\q 84/] pāvārikambavane etadeva bahulaü bhikkhunaü dhammiü kathaü karoti: "iti sãlaü, iti samādhi, iti pa¤¤ā, sãlaparibhāvito samādhi mahapphalo hoti mahānisaüso: samādhiparibhāvitā pa¤¤ā mahapphalā hoti mahānisaüsā. Pa¤¤āparibhāvitaü cittaü sammadeva āsavehi vimuccati seyyathãdaü: kāmāsavā bhavāsavā avijjāsavā"ti, 20. Atha kho bhagavā nālandāyaü yathābhirattaü viharitvā āyasmantaü ānandaü āmantesi: āyāmānanda yena pāņaligāmo tenupasaīkamissāmāti. 'Evaü bhanteti' kho āyasmā ānando bhagavato paccassosi. Atha kho bhagavā mahatā bhikkhusaīghena saddhiü yena pāņaligāmo tadavasari. Assosuü kho pāņaligāmiyā upāsakā 'bhagavā kira pāņaligāmaü anuppatto ti, atha kho pāņaligāmiyā upāsakā yena bhagavā tenupasaīkamiüsu, upasaīkamitvā bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdiüsu. Ekamantaü nisinnā kho pāņaligāmiyā upāsakā bhagavantaü etadavocuü: adhivāsetu no bhante bhagavā āvasathāgāranti. Adhivāsesi bhagavā tuõhãbhāvena, 21. Atha kho pāņaligāmiyā upāsakā bhagavato adhivāsanaü viditvā uņņhāyāsanā bhagavantaü abhivādetvā padakkhãõaü katvā yena āvasathāgāraü tenupasaīkamiüsu. Upasaīkamitvā sabbasanthariü āvasathāgāraü santharitvā āsanāni pa¤¤āpetvā udakamaõikaü patiņņhapetvā telappadãpaü āropetvā yena bhagavā tenupasaīkamiüsu. Upasaīkamitvā bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü aņņhaüsu. Ekamantaü ņhitā kho pāņaligāmiyā upāsakā bhagavantaü etadavocuü: sabbasattharisanthataü bhante āvasathāgāraü, āsanāni pa¤¤attāni, udakamaõiko patiņņhāpito, telappadãpo āropito, yassa'dāni bhante bhagavā kālaü ma¤¤atã ti. 22. [PTS Page 085] [\q 85/] atha kho bhagavā sāyaõhasamayaü nivāsetvā pattacãvaramādāya saddhiü bhikkhusaīghena yena āvasathāgāraü tenupasaīkami. Upasaīkamitvā pāde pakkhāletvā āvasathāgāraü pavisitvā majjhimaü thambhaü nissāya puratthābhimukho nisãdi. Bhikkhusaīgho pi kho pāde pakkhāletvā - āvasathāgāraü pavisitvā pacchimaü bhittiü nissāya puratthābhimukho nisãdi bhagavantaü yeva purakkhatvā. 2 Pāņaligāmiyā pi kho upāsakā pāde pakkhāletvā āvasathāgāraü pivisitvā puratthimaü bhittiü nissāya pacchimābhimukhā nisãdiüsu bhagavantaü yeva purakkhatvā2. 1. Sabbasantharitaü santhataü, syā. Sabbasanthariü santhataü, sãmu. 2. Purekkhitvā, sãmu. [BJT Page 134] [\x 134/] (Pāņaligāmiyānaü upāsakānaü ovādo:) 23. Atha kho bhagavā pāņaligāmiye upāsake āmantesi. Pa¤cime gahapatayo ādãnavā dussãlassa sãlavipattiyā. Katame pa¤ca: Idha gahapatayo dussãlo sãlavipanno pamādādhikaraõaü mahatiü bhogajāniü nigacchati. Ayaü paņhamo ādãnavo dussãlassa sãlaü vipattiyā. Puna ca paraü gahapatayo dussãlassa sãlavipannassa pāpako kittisaddo abbhuggacchati. Ayaü dutiyo ādãnavo dussãlassa sãlavipattiyā. Puna ca paraü gahapatayo dussãlo sãlavipanno ya¤¤adeva parisaü upasaīkamati yadi khattiyaparisaü yadi brāhmaõaparisaü yadi gahapatiparisaü yadi samaõaparisaü, avisārado upasaīkamati maīkubhåto. Ayaü tatiyo ādãnavo dussãlassa sãlavipattiyā. Puna ca paraü gahapatayo dussãlo sãlavipanno sammåëho kālaü karoti. Ayaü catuttho ādãnavo dussãlassa sãlavipattiyā. Puna ca paraü gahapatayo dussãlo sãlavipanno kāyassa bhedā parammaraõā apāyaü duggatiü vinipātaü nirayaü upapajjati. Ayaü pa¤camo ādãnavo dussãlassa sãlavipattiyā. Ime kho gahapatayo pa¤ca ādãnavā dussãlassa sãlavipattiyā. 24. [PTS Page 086] [\q 86/] pa¤cime gahapatayo ānisaüsā sãlavato sãlasampadāya. Katame pa¤ca? Idha gahapatayo sãlavā sãlasampanno appamādādhikaraõaü mahantaü bhogakkhandhaü adhigacchati. Ayaü paņhamo ānisaüso sãlavato sãlasampadāya. Puna ca paraü gahapatayo sãlavato sãlasampannassa kalyāõo kittisaddo abbhuggacchati. Ayaü dutiyo ānisaüso sãlavato sãlasampadāya. Puna ca paraü gahapatayo sãlavā sãlasampannā ya¤¤adeva parisaü upasaīkamati yadi khattiyaparisaü yadi brāhmaõaparisaü yadi gahapatiparisaü yadi samaõaparisaü, visārado upasaīkamati amaīkubhåto. Ayaü tatiyo ānisaüso sãlavato sãlasampadāya. Puna ca paraü gahapatayo sãlasampanno asammuëho kālaü karoti. Ayaü catuttho ānisaüso sãlavato sãlasampadāya. [BJT Page 136] [\x 136/] Puna ca paraü gahapatayo sãlavā sãlasampanno kāyassa bhedā parammaraõā sugatiü saggaü lokaü upapajjati. Ayaü pa¤camo ānisaüso sãlavato sãlasampadāya. "Ime kho gahapatayo pa¤ca ānisaüso sãlavato sãlasampadāyā"ti. 25. Atha kho bhagavā pāņaligāmiye upāsake bahudeva rattiü dhammiyā kathāya sandassetvā samādapetvā samuttejetvā sampahaüsetvā uyyojesi "abhikkantā kho gahapatayo ratti yassa'dāni tumhe kālaü ma¤¤athā"ti. 'Evaü bhante'ti kho pāņaligāmiyā upāsakā bhagavato paņissutvā uņņhāyāsanā bhagavantaü abhivādetvā padakkhiõaü katvā pakkamiüsu. Atha kho bhagavā acirapakkantesu pāņaligāmiyesu upāsakesu su¤¤āgāraü pāvisi. (Pāņalãnagaramāpanaü) 26. Tena kho pana samayena sunãdhavassakārā1 magadhamahāmattā pāņaligāme nagaraü māpenti vajjãnaü paņibāhāya. Tena kho pana samayena sambahulā [PTS Page 087] [\q 87/] devatāyo sahassasahasseva pāņaligāme vatthåni parigaõhanti. Yasmiü padese mahesakkhā devatā vatthåni parigaõhanti, mahesakkhānaü tattha ra¤¤aü rājamahāmattānaü cittāni namanti nivesanāni māpetuü. Yasmiü padese majjhimā devatā vatthåni parigaõhanti, majjhimānaü tattha ra¤¤aü rājamahāmattānaü cittāni namanti nivesanāni māpetuü. Yasmiü padese nãcā devatā vatthåni parigaõhanti, nãcānaü tattha ra¤¤aü rājamahāmattānaü cittāni namanti nivesanāni māpetuü. 27. Addasā kho bhagavā dibbena cakkhunā visuddhena atikkantamānusakena tā devatāye sahassasahasseva 2 pāņaligāme vatthåni parigaõhantiyo. Atha kho bhagavā rattiyā paccåsasamayaü paccuņņhāya āyasmantaü ānandaü āmantesi: konu kho3 ānanda pāņaligāme nagaraü māpentã? Ti 4. "Sunãdhavassakārā bhante magadhamahāmattā pāņaligāme nagaraü māpenti vajjãnaü paņibāhāyā"ti. 1. Sunãdha vassakārā, machasaü. 2. Sahasasasseva, sãmu. [PTS.] Sahasseva, machasaü. 3. Konukho, sãmu. 4. Māpetã, sãmu. [BJT Page 138] [\x 138/] 28. Seyyathāpi ānanda devehi tāvatiüsehi saddhiü mantetvā evameva kho ānanda sunãdhavassakārā magadhamahāmattā pāņaligāme nagaraü māpenti vajjãnaü paņibāhāya. Idhāhaü ānanda addasaü dibbena cakkhunā visuddhena atikkantamānusakena sambahulā devatāyo sahassasahasseva pāņaligāme vatthåni parigaõhantiyo. Yasmiü ānanda padese mahesakkhā devatā vatthåni parigaõhanti, mahesakkhānaü tattha ra¤¤aü rājamahāmattānaü cittāni namanti nivesanāni māpetuü. Yasmiü padese majjhimā devatā vatthåni parigaõhanti, majjhimānaü tattha ra¤¤aü rājamahāmattānaü cittāni namanti nivesanāni māpetuü. Yasmiü padesā nãcā devatā vatthåni parigaõhanti, nãcānaü tattha ra¤¤aü rājamahāmattānaü cittāni namanti nivesanāni māpetuü. Yāvatā ānanda ariyaü āyatanaü yāvatā vaõippatho1 idaü agganagaraü bhavissati pāņaliputtaü puņabhedanaü. [PTS Page 088] [\q 88/] pāņaliputtassa kho ānanda tayo antarāyā bhavissanti: aggito vā udakato vā mithubhedā vāti. 29. Atha kho sunãdhavassakārā magadhamahāmattā yena bhagavā tenupasaīkamiüsu. Upasaīkamitvā bhagavatā saddhiü sammodiüsu. Sammodanãyaü kathaü sārānãyaü vãtisāretvā ekamantaü aņņhaüsu. Ekamantaü ņhitā kho sunãdhavassakārā magadhamahāmattā bhagavantaü etadavocuü: "adhivāsetu no bhavaü gotamo ajjatanāya bhattaü saddhiü bhikkhusaīghenā"ti. Adhivāsesi bhagavā tuõhãbhāvena. 30. Atha kho sunãdhavassakārā magadhamahāmattā bhagavato adhivāsanaü viditvā yena sako āvasatho tenupasaīkamiüsu. Upasaīkamitvā sake āvasathe paõãtaü khādanãyaü bhojanãyaü paņiyādāpetvā bhagavato kālaü ārocāpesuü. 'Kālo bho gotama niņņhitaü bhattanti'. 31. Atha kho bhagavā pubbanhasamayaü nivāsetvā pattacãvaramādāya saddhiü bhikkhusaīghena yena sunãdhavassakārānaü magadhamahāmattānaü āvasatho tenupasaīkami. Upasaīkamitvā pa¤¤atte āsane nisãdi. Atha kho sunãdhavassakārā magadhamahāmattā buddhapamukhaü bhikkhusaīghaü paõãtena khādanãyena bhojanãyena sahatthā santappesuü sampavāresuü. 32. Atha kho sunãdhavassakārā magadhamahāmattā bhagavantaü bhuttāviü onãtapattapāõiü a¤¤ataraü nãcaü āsanaü gahetvā ekamantaü nisidiüsu. Ekamantaü nisinne kho sunãdhavassakāre magadhamahāmatte bhagavā imāhi gāthāhi anumodi: 1. Vaõipapātho, syā. [BJT Page 140] [\x 140/] Yasmiü padese kappeti vāsaü paõķitajātiyo, 1 sãlavantettha bhojetvā sa¤¤ate brahmacārayo, 2 Yā tattha devatā āsuü3 tāsaü dakkhiõamādise. Tā påjitā påjayanti mānitā mānayanti naü, [PTS Page 089] [\q 89/] tato naü anukampanti 4 mātā puttaü'ca orasaü Devatānukampito poso sadā bhadrāni passatã'ti. Atha kho bhagavā sunãdhavassakāre magadhamahāmatte imāhi gāthāhi anumoditvā uņņhāyāsanā pakkāmi. 33. Tena kho pana samayena sunãdhavassakārā magadhamahāmattā bhagavantaü piņņhãto piņņhito anubandhā honti. 'Yenajja samaõo gotamo dvārena nikkhamissati, taü gotamadvāraü nāma bhavissati. Yena titthena gaīgaü nadiü5 tarissati, taü gotamatitthaü nāma bhavissatã'ti. Atha kho bhagavā yena dvārena nikkhakami, taü gotamadvāraü nāma ahosi. Atha kho bhagavā yena gaīgā nadã tenupasaīkami. Tena kho pana samayena gaīgā nadã pårā hoti samātittikā kākapeyyā. Appekacce manussā nāvaü pariyesanti, appekacce uëumpaü pariyesanti, appekacce kullaü bandhanti orā pāraü6 gantukāmā atha kho bhagavā seyyathāpi nāma balavā puriso sammi¤jitaü7 vā bāhaü pasāreyya, pasāritaü vā bāhaü sammi¤jeyya, 8 evameva gaīgāya nadiyā orimatãre antarahito pārimatãre paccuņņhāsi saddhiü bhikkhusaīghena. Addasā kho bhagavā te manusse appekacce nāvaü pariyesante appekacce uëumpaü pariyesante, appekacce kullaü bandhante orā pāraü gantukāme. Atha kho bhagavā etamatthaü viditvā tāyaü velāyaü imaü udānāü udānesi: "Ye taranti aõõavaü saraü Setuü katvāna visajja pallalāni, Kullaü hi jano pabandhati 9 Tiõõā medhāvino janā'ti. " Paņhamabhāõavāraü 1. Paõķitajātiko, [PTS. 2.] Brahmacārino, machasaü. 3.Asasu, [PTS 4.] Anukampenti, sãmu. 5. Gaīgānadiü, syā. 6.Pārāpāraü, sãmu. Apārāpāraü, ma cha saü, [PTS. 7.]Sami¤jitaü, machasaü. 8. Sami¤jeyya, machasaü. 9. Kullaü jano cabandhati, syā. * "Gotamatitthaü nāma ahosã"ti pāëiyaü na dissati. Tathāpa "gotamatitthāvidure" iti mahābodhivaüsādisu dissate. [BJT Page 142] [\x 142/] (Ariyasacca paņivedhakathā) 34. [PTS Page 090] [\q 90/] atha kho bhagavā āyasmantaü ānandaü āmantesi: 'āyamānanda yena koņigāmo tenupasaīkamissāmā'ti. 'Evaü bhante'ti. Kho āyasmā ānando bhagavato paccassosi. Atha kho bhagavā mahatā bhikkhusaīghena saddhiü yena koņigāmo tadavasari. Tatrasudaü bhagavā koņigāme viharati. Tatra kho bhagavā bhikkhå āmantesi: Catunnaü bhikkhave ariyasaccānaü ananubodhā appaņivedhā evamidaü dãghamaddhānaü sandhāvitaü saüsaritaü mama¤ceva tumhāka¤ca. Katamesaü catunnaü: Dukkhassa bhikkhave ariyasaccassa ananubodhā appaņivedhā evamidaü dãghamaddhānaü sandhāvitaü saüsaritaü mama¤ceva tumhāka¤ca. Dukkhasamudayassa bhikkhave ariyasaccassa ananubodhā appaņivedhā evamidaü dãghamaddhānaü sandhāvitaü saüsaritaü mama¤ceva tumhāka¤ca. Dukkhanirodhassa bhikkhave ariyasaccassa ananubodhā appaņivedhā evamidaü dãghamaddhānaü sandhāvitaü saüsaritaü mama¤ceva tumhāka¤ca. Dukkhanirodhagāminiyā paņipadāya bhikkhave ariyasaccassa ananubodhā appaņivedhā evamidaü dãghamaddhānaü sandhāvitaü saüsaritaü mama¤ceva tumhāka¤ca. Tayidaü bhikkhave dukkhaü ariyasaccaü anubuddhaü paņividdhaü dukkhasamudayo1 ariyasaccaü anubuddhaü paņividdhaü. Dukkhanirodho2 ariyasaccaü anubuddhaü paņividdhaü. Dukkhanirodhagāminã paņipadā ariyasaccaü anubuddhaü paņividdhaü. Ucchinnā bhavataõhā, khãõā bhavanetti. Natthidāni punabbhavo'ti. Idamavoca bhagavā. Idaü vatthā sugato athāparaü etadavoca satthā: [PTS Page 091] [\q 91/] catunnaü ariyasaccānaü yathābhåtaü adassanā Saüsitaü3 dãghamaddhānaü tāsu tāsveva 4 jātisu Tāni etāni diņņhāni bhavanetti samåhatā, Ucchinnaü målaü dukkhassa natthidāni punabbhavo'ti. 35. Tatra pi sudaü bhagavā koņigāme viharanto etadeva bahulaü bhikkhånaü dhammiü kathaü karoti: "iti sãlaü, iti samādhi, iti pa¤¤ā sãlaparibhāvito samādhi mahapphalo hoti mahānisaüso. Samādhiparibhāvitā pa¤¤ā mahapphalāhoti mahānisaüsā. Pa¤¤āparibhāvitaü cittaü sammadeva āsavehi vimuccati, seyyathãdaü: kāmāsavā bhavāsavā avijjāsavā"ti 1. Dukkhasamudayaü sãmu. Machasaü, [PTS. 2.] Dukkhanirodhaü, sãmu, machasaü, [PTS. 3.] Saüsaritaü sãmu. 4. Tāyeva, [PTS. 5.]Kāmāsavā bhavāsavā diņņhāsavā avijjāsavā, [PTS.] [BJT Page 144] [\x 144/] Dhammādāsa dhammapariyāyo 36. Atha kho bhagavā koņigāme yathābhirattaü viharitvā āyasmantaü ānandaü āmantesi "āyāmānanda yena nādikā1 tenupasaīkamissāmā"ti. 'Evaü bhante'ti kho āyasmā ānando bhagavato paccassosi. Atha kho bhagavā mahatā bhikkhusaīghena saddhiü yena nādikā tadavasari. Tatrapi sudaü bhagavā nādike viharati gi¤jakāvasathe. Atha kho āyasmā ānando yena bhagavā tenupasaīkami. Upasaīkamitvā bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho āyasmā ānando bhagavantaü etadavoca: Sāëho nāma bhante bhikkhu nādike kālakato. 2 Tassa kā gati, ko abhisamparāyo? Nandā nāma bhante bhikkhunã nādike kālakatā. Tassā kā gati, ko abhisamparāyo? [PTS Page 092] [\q 92/] sudatto nāma bhante upāsako nādike kālakato. Tassa kā gati, ko abhisamparāyo? Sujātā nāma bhante upāsikā nādike kālakatā. Tassā kā gati, ko abhisamparāyo? Kakudho3 nāma bhante upāsako nādike kālakato, tassa kā gati, ko abhisamparāyo? Kāliīgo4 nāma bhante upāsako nādike kālakato. Tassa kā gati, ko abhisamparāyo. Nikaņo nāma bhante upāsako nādike kālakato. Tassa kā gati, ko abhisamparāyo? Kaņissabho nāma bhante upāsako nādike kālakato. Tassa kā gati. Ko abhisamparāyo? Tuņņho nāma bhante upāsako nādike kālakato. Tassa kā gati. Ko abhisamparāyo? Santuņņho nāma bhante upāsako nādike kālakato. Tassa kā gati. Ko abhisamparāyo? Bhaddo nāma bhante upāsako nādike kālakato. Tassa kā gati, ko abhisamparāyo? Subhaddo nāma bhante upāsako nādike kālakato. Tassa kā gati, ko abhisamparāyo? Ti. 37. Sāëho ānanda bhikkhu āsavānaü khayā anāsavaü cotovimuttiü pa¤¤āvimuttiü diņņhevadhammesayaüabhi¤¤ā sacchikatvā upasampajja vihāsi. Nandā ānanda bhikkhunã pa¤cannaü orambhāgiyānaü sa¤¤ojanānaü parikkhayā opapātikā tattha parinibbāyinã anāvattidhammā tasmā lokā. Sudatto ānanda upāsako tiõõaü sa¤¤ojanānaü parikkhayā rāgadosamohānaü tanuttā sakadāgāmi sakideva imaü lokaü āganatvā dukkhassantaü karissati. Sujātā ānanda upāsikā tiõõaü sa¤¤ojanānaü parikkhayā sotāpannā avinipātadhammā niyatā sambodhiparāyaõā. 1. Nātika, ma cha saü. 2. Kālakato, machasaü. 3. Kukkuņo machasaü. 4. Kāëimbe, machasaü kāraëimbo, syā. [BJT Page 146] [\x 146/] Kakudho nāma ānanda upāsako pa¤cannaü orambhāgiyānaü sa¤¤ojanānaü parikkhayā opapātiko tattha parinibbāyã anāvattidhammo tasmā lokā. Kāliīgo ānanda upāsako pa¤cannaü orambhāgiyānaü sa¤¤ojanānaü parikkhayā opapātiko tattha parinibbāyã anāvattidhammo tasmā lokā. Nikaņo ānanda upāsako pa¤cannaü orambhāgiyānaü sa¤¤ojanānaü parikkhayā opapātiko tattha parinibbāyã anāvattidhammo tasmā lokā. Kaņissabho ānanda upāsako pa¤cannaü orambhāgiyānaü sa¤¤ojanānaü parikkhayā opapātiko tattha parinibbāyã anāvattidhammo tasmā lokā. Tuņņho ānanda upāsako pa¤cannaü orambhāgiyānaü sa¤¤ojanānaü parikkhayā opapātiko tattha parinibbāyã anāvattidhammo tasmā lokā. Santuņņho ānanda upāsako pa¤cannaü orambhāgiyānaü sa¤¤ojanānaü parikkhayā opapātiko tattha parinibbāyã anāvattidhammo tasmā lokā. Bhaddo ānanda upāsako pa¤cannaü orambhāgiyānaü sa¤¤ojanānaü parikkhayā opapātiko tattha parinibbāyã anāvattidhammo tasmā lokā. Subhaddo ānanda upāsako pa¤cannaü orambhāgiyānaü sa¤¤ojanānaü parikkhayā opapātiko tattha parinibbāyã anāvattidhammo tasmā [PTS Page 093] [\q 93/] lokā. Paropa¤¤āsaü ānanda nādike upāsakā kālakatā pa¤cannaü orambhāgiyānaü sa¤¤ojanānaü parikkhayā opapātikā tattha parinibbāyino anāvattidhammā tasmā lokā. Sādhikā navuti ānanda nādike upāsakā kālakatā tiõõaü sa¤¤ojanānaü parikkhayā rāgadosamohānaü tanuttā sakadāgāmino sakideva imaü lokaü āgantvā dukkhassantaü karissanti. Sātirekāni ānanda pa¤ca satāni nādike upāsakā kālakatā tiõõaü sa¤¤ojanānaü parikkhayā sotāpannā avinipātadhammā niyatā sambodhiparāyaõā. 38. Anacchariyaü kho panetaü ānanda yaü manussabhåto kālaü kareyya, tasmi¤ce kālakate tathāgataü upasaīkamitvā etamatthaü pucchissatha, vihesā cesā ānanda tathāgatassa. Tasmātihānanda dhammādāsaü nāma dhammapariyāyaü desessāmi yena samannāgato ariyasāvako ākaīkhamāno attanā'va attānaü byākareyya: 'khãõanirayomhi khãõatiracchānayoni khãõapettivisayo khãõāpāyaduggativinipāto, sotāpannohamasmi avinipātadhammo niyato sambodhiparāyaõo'ti. Katamo ca so ānanda dhammādāso dhammapariyāyo yena samannāgato ariyasāvako ākaīkhamāno attanā va attānaü byākareyya: khãõanireyomhi khãõatiracchānayoni khãõapettivisayo khãõāpāyaduggativinipāto, sotāpanno'hamasmi avinipātadhammo niyato sambodhiparāyaõo'ti: [BJT Page 148] [\x 148/] Idhānanda ariyasāvako buddhe aveccappasādena samannāgato hoti: "itipi so bhagavā arahaü sammāsambuddho vijjācaraõasampanno sugato lokavidå anuttaro purisadammasārathã satthā devamanussānaü buddho bhagavā"ti. Dhamme aveccappasādena samannāgato hoti: "svākkhāto bhagavatā dhammo sandiņņhiko akāliko ehipassiko opanayiko1 paccattaü veditabbo vi¤¤åhã"ti. Saīghe aveccappasādena samannāgato hoti: "supaņipanno bhagavato sāvakasaīgho, ujupaņipanno bhagavato sāvakasaīgho, ¤āyapaņipanno [PTS Page 094] [\q 94/] bhagavato sāvakasaīgho, sāmãcipaņipanno bhagavato sāvakasaīgho. Yadidaü cattāri purisayugāni, aņņha purisapuggalā. Esa bhagavato sāvakasaīgho āhuneyyo, pāhuneyyo, dakkhiõeyyo, a¤jalikaranãyo, anuttaraü pu¤¤akkhettaü lokassā"ti. Ariyakantehi sãlehi samannāgato hoti akhaõķehi acchiddehi asabalehi akammāsehi bhujissehi vi¤¤åppasatthehi aparāmaņņhehi samādhisaüvattanikehi. Ayaü kho so ānanda dhammādāso dhammapariyāyo yena samannāgato ariyasāvako ākaīkhamāno attanā'va attānaü byākareyya 'khãõanirayo'mbhi khãõatiracchānayoni khãõapettivisayo khãõāpāyaduggativinipāto. Sotāpannohamasmi avinipātadhammo niyato sambodhiparāyaõo'ti. 39. Tatra pi sudaü bhagavā nādike viharanto gi¤jakāvasathe etadeva bahulaü bhikkhånaü dhammiü kathaü karoti: "iti sãlaü, iti samādhi, iti pa¤¤ā sãlaparibhāvito samādhi mahapphalo hoti mahānisaüso. Samādhiparibhāvitā pa¤¤ā mahapphalā hoti mahānisaüsā. Pa¤¤āparibhāvitaü cittaü sammadeva āsavehi vimuccati - seyyathãdaü: kāmāsavā bhavāsavā avijjāsavā"ti. 1. Opaneyyako, machasaü. [BJT Page 150] [\x 150/] (Ambapālivane satipaņņhāna desanā) 40. Atha kho bhagavā nādike yathābhirattaü viharitvā āyasmantaü ānandaü āmantesi: 'āyāmānanda, yena vesāli tenupasaīkamissāmā'ti. 'Evaü bhante'ti kho āyasmā ānando bhagavato paccassosi. Atha kho bhagavā mahatā bhikkhusaīghena saddhiü yena vesālã tadavasari. Tatra sudaü bhagavā vesāliyaü viharati ambapālivane. Tatra kho bhagavā bhikkhå āmantesi: "Sato bhikkhave bhikkhå vihareyya sampajāno. Ayaü vo amhākaü anusāsanã. Katha¤ca bhikkhave, bhikkhu sato hoti: idha bhikkhave, bhikkhu kāye kāyānupassã viharati ātāpãsampajāno [PTS Page 095] [\q 95/] satimā vineyya loke abhijjhādomanassaü, vedanāsu vedanānupassã viharati ātāpã sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassaü, citte cittānupassã viharati ātāpã sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassaü dhammesu dhammānupassã viharati ātāpã sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassaü. Evaü kho bhikkhave, bhikkhu sato hoti. Katha¤ca bhikkhave, bhikkhu sampajāno hoti: idha bhikkhave, bhikkhu abhikkante paņikkante sampajānakārã hoti. âlokite vilokite sampajānakārã hoti. Sammi¤jite pasārite sampajānakārã hoti. Saīghāņipattacãvaradhāraõe sampajānakārã hoti. Asite pãte khāyite sāyite sampajānakārã hoti. Uccārapassāvakamme sampajānakārã hoti. Gate ņhite nisinne sutte jāgarite bhāsite tuõhãbhāve sampajānakārã hoti. Evaü kho bhikkhave, bhikkhu sampajāno hoti. Sato bhikkhave, bhikkhu vihareyya sampajāno. Ayaü vo amhākaü anusāsanã"ti. [BJT Page 152] [\x 152/] (Ambapālã ārāmapaņiggahanaü) 41. Assosi kho ambapālã gaõikā 'bhagavā kira vesāliü anuppatto vesāliyaü viharati mayhaü ambavane'ti. Atha kho ambapālã gaõikā bhaddāni bhaddāni yānāni yojāpetvā, bhaddaü yānaü abhiråhitvā, bhaddehi bhaddehi yānehi vesāliyā niyyāsi. Yena sako ārāmo tena pāyāsi. Yāvatikā yānassa bhåmi yānena gantvā yānā paccorohitvā pattikā'va yena bhagavā tenupasaīkami. Upasaīkamitvā bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho ambapāliü gaõikaü bhagavā dhammiyā kathāya sandassesi samādapesi samuttejesi sampahaüsesi. Atha kho ambapālã gaõikā bhagavatā dhammiyā kathāya sandassitā samādapitā samuttejitā sampahaüsitā bhagavantaü etadavoca: 'adhivāsetu me bhante bhagavā svātanāya bhattaü saddhiü bhikkhusaīghenā'ti. Adhivāsesi bhagavā tuõhãbhāvena. Atha kho ambapālã gaõikā bhagavato adhivāsanaü viditvā uņņhāyāsanā bhagavantaü abhivādetvā padakkhiõaü katvā pakkāmi. 42. Assosuü kho vesālikā licchavã 'bhagavā kira [PTS Page 096] [\q 96/] vesāliü anuppatto vesāliyaü viharati ambapālivane'ti. Atha kho te licchavã bhaddāni bhaddāni yānāni yojāpetvā, bhaddaü bhaddaü yānaü abhiråhitvā, bhaddehi bhaddehi yānehi vesāliyā nãyaüsu. 1 Tatra ekacce licchavã nãlā honti nãlavaõõā nãlavatthā nãlālaīkārā, ekacce licchavã pãtā honti pãtavaõõā pãtavatthā pãtālaīkārā, ekacce licchavã lohitā2 honti lohitavaõõā lohitavatthā lohitālaīkārā, ekacce licchavã odātā honti odātavaõõā odātavatthā odātālaīkārā. 43. Atha kho ambapālã gaõikā daharānaü daharānaü licchavãnaü akkhena akkhaü cakkena cakkaü yugena yugaü pativaņņesi. 3 Atha kho te licchavã ambapāliü gaõikaü etadavocuü: 'ki¤je, ambapāli, daharānaü daharānaü licchavãnaü akkhena akkhaü cakkena cakkaü yugena yugaü pativaņņesã?Ti. 'Tathā hi pana me ayyaputtā, bhagavā nimantino svātanāya bhattaü saddhiü bhikkhusaīghenā'ti. 'Dehi je, ambapāli, etaü bhattaü satasahassenā'ti. 'Sace'pi me ayyaputtā vesāliü sāhāraü dassatha, evamahaü taü bhattaü 4 na dassāmã'ti. Atha kho te licchavã aīguliü5 poņhesuü. 'Jitamhā vata bho ambakāya, 6 jitamhā7 vata bho ambakāyā'ti. 1. Nãyāyiüsu - [PTS.] Nãyyaüsu, machasaü, syā. 2.Lohitakā - [PTS. 3.] Paņivaņņesi, machasaü - [PTS,] syā. 4.Esãmpi mahattaü - syā. 5. Aīgulã sãmu. [PTS. 6.] Ambapālikāya - syā. 7. Va¤citamhā - [PTS.] [BJT Page 154] [\x 154/] 44. Atha kho te licchavã yena ambapālivanaü tena pāyiüsu. Addasā kho bhagavā te licchavã dårato'va āgacchante. Disvā bhikkhå āmantesi: 'yesaü bhikkhave bhikkhånaü devā tāvatiüsā adiņņhā, 1 oloketha bhikkhave, licchavãparisaü, avaloketha 2 [PTS Page 097] [\q 97/] bhikkhave, licchavãparisaü, upasaüharatha bhikkhave licchavãparisaü tāvatiüsasadisanti 3. 45. Atha kho te licchavã yāvatikā yānassa bhåmi yānena ganatvā yānā paccorohitvā, pattikā'va yena bhagavā tenupasaīkamiüsu. Upasaīkamitvā bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdiüsu. Ekamantaü nisinne kho te licchavã bhagavā dhammiyā kathāya sandassesi samādapesi samuttejesi sampahaüsesi. Atha kho te licchavã bhagavatā dhammiyā kathāya sandassitā samādapitā samuttejitā sampahaüsitā bhagavantaü etadavocuü: 'adhivāsetu no bhagavā svātanāya bhattaü saddhiü bhikkhusaīghenā'ti. Atha kho bhagavā te licchavã etadavoca. 'Adhivutthaü kho me licchavã svātanāya ambapāliyā gaõikāya 4 bhattanti. ' Atha kho te licchavã aīguliü poņhesuü: 'jitambhā vata bho ambakāya. Jitambhā vata bho ambakāyā'ti. Atha kho te licchavã bhagavato bhāsitaü abhinanditvā anumoditvā uņņhāyāsanā bhagavantaü abhivādetvā padakkhiõaü katvā pakkamiüsu. 46. Atha kho ambapālã gaõikā tassā ettiyā accayena sake ārāme paõãtaü khādanãyaü bhojanãyaü paņiyādāpetvā bhagavato kālaü ārocāpesi: 'kālo bhante, niņņhitaü bhattanti'. Atha kho bhagavā pubbaõhasamayaü nivāsetvā pattacãvaramādāya saddhiü bhikkhusaīghena yena ambapāliyā gaõikāya nivesanaü tenupasaīkami. Upasaīkamitvā pa¤¤atte āsane nisãdi. Atha kho ambapālã gaõikā buddhapamukhaü bhikkhusaīghaü paõãtena khādanãyena bhojanãyena sahatthā santappesi sampavāresi. Atha kho ambapālã gaõikā bhagavantaü bhuttāviü onãtapattapāõiü a¤¤ataraü nãcaü āsanaü gahetvā [PTS Page 098] [\q 98/] ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnā kho ambapālã gaõikā bhagavantaü etadavoca: "imāhaü bhante, ārāmaü buddhapamukhassa bhikkhusaīghassa dammã"ti. Paņiggahesi bhagavā ārāmaü. Atha kho bhagavā ambapāliü gaõikaü dhammiyā kathāya sandassetvā samādapetvā samuttejetvā sampahaüsetvā uņņhāyāsanā pakkāmi. 47. Tatra pi sudaü bhagavā vesāliyaü viharanto ambapālivane etadeva bahulaü bhikkhånaü dhammiü kathaü karoti: 'iti sãlaü, iti samādhi, iti pa¤¤ā. Sãlaparibhāvito samādhi mahapphalo hoti mahānisaüso. Samādhiparibhāvitā pa¤¤ā mahapphalā hoti mahānisaüsā pa¤¤āparibhāvitaü cittaü sammadeva āsavehi vimuccati - seyyathãdaü: kāmāsavā bhavāsavā avijjāsavā"ti. 1. Adiņņhapubbā - katthavi. 2. Apaloketha - sãmu. 3. Tāvatiüsā sadisaü - sãmu tāvatiüsaparisaü - [PTS. 4.] Ambapāligaõikāya - sãmu - [PTS.] [BJT Page 156] [\x 156/] (Beluvagāme jãvitasaīkhāra - adhiņņhānaü) 48. Atha kho bhagavā ambapālivane yathābhirattaü viharitvā āyasmantaü ānandaü āmantesi: 'āyāmānanda, yena beluvagāmako2 tenupasaīkamissāmā'ti. 'Evaü bhante'ti kho āyasmā ānando bhagavato paccassosi. Atha kho bhagavā mahatā bhikkhusaīghena saddhiü yena beluvagāmako tadavasari. Tatra sudaü bhagavā beluvagāmake viharati. Tatra kho bhagavā bhikkhå āmantesi: 'etha tumhe bhikkhave samantā vesāliü yathāmittaü yathāsandiņņhaü yathāsambhattaü vassaü upetha. 3 Ahaü pana idheva beluvagāmake vassaü upagacchāmã'ti. 'Evaü bhante'ti kho te bhikkhå bhagavato paņissutvā samantā vesāliü yathāmittaü yathāsandiņņhaü [PTS Page 099] [\q 99/] yathāsambhattaü vassaü upagacchiüsu. 4 Bhagavā pana tatve beluvagāmake vassaü upaga¤chi. 5 49. Atha kho bhagavato vassåpagatassa kharo ābādho uppajji. Bāëhā6 vedanā vattanti māraõantikā. Tā sudaü7 bhagavā sato sampajāno adhivāseti 8 aviha¤¤amāno. Atha kho bhagavato etadahosi: 'na kho metaü patiråpaü yo'haü9 anāmantetvā upaņņhāke anapaloketvā bhikkhusaīghaü parinibbāyeyyaü. Yannånāhaü imaü ābādhaü viriyena10 paņippanāmetvā jãvitasaīkhāraü adhiņņhāya vihareyya'nti. Atha kho bhagavā taü ābādhaü viriyena paņippanāmetvā jãvitasaīkhāraü adhiņņhāya vihāsi. Atha kho bhagavato so ābādho paņippassamhi. Atha kho bhagavā gilānā vuņņhito aciravuņņhito gela¤¤ā vihārā nikkhamma vihārapacchāyāyaü11 pa¤¤atte āsane nisãdi. 50. Atha kho āyasmā ānando yena bhagavā tenupasaīkami. Upasaīkamitvā bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho āyasmā ānando bhagavantaü etadavoca: "diņņho12 me bhante bhagavato phāsu. Diņaņhaü me bhante bhagavato khamanãyaü. Api ca me bhante madhurakajāto viya kāyo. Disā'pi me na pakkhāyanti, dhammā'pi maü nappaņibhanti bhagavato gela¤¤ena. Api ca me bhante ahosi kāci deva assāsamattā 'na tāva bhagavā parinibbāyissati na yāva bhagavā bhikkhusaīghaü ārabbha ki¤cideva udāharatã"ti. 1. Parivesanā. [PTS. 2.] Veëuvagāmako - machasaü, 3.Upagacchatha - syā. 4. Upaga¤juü - [PTS. 5.] Upagacchi - machasaü. 6.Pabāëabhā - katthaci. 7. Tatra sudaü - machasaü. 8. Adhivāsesi - machasaü. 9. Yavāhaü - machasaü. 10. Viriyena - machasaü. 11.Vihārapapacachāyāyaü - syā. 12. Diņņhā - katthaci. [BJT Page 158] [\x 158/] 51. [PTS Page 100] [\q 100/] kimpanānanda bhikkhusaīgho mayi paccāsiüsati:1 desito ānanda, mayā dhammo anantaraü abāhiraü karitvā natthānanda 2 tathāgatassa dhammesu ācariyamuņņhi. Yassa nåna ānanda evamassa: 'ahaü bhikkhusaīghaü pariharissāmã'ti vā, mamuddesiko bhikkhusaīgho'ti vā, so nåna ānanda, bhikkhusaīghaü ārabbha ki¤cideva udāhareyya. Tathāgatassa kho ānanda na evaü hoti: 'ahaü bhikkhusaīghaü pariharissāmã'ti vā mamuddesiko bhikkhusaīgho'ti vā. Sa kiü3 ānanda tathāgato bhikkhusaīghaü ārabbha ki¤cideva udāharissati? 52. Ahaü kho panānanda, etarahi jiõõo vuddho mahallako addhagato vayo anuppatto. âsãtiko me vayo vattati. Seyyathāpi ānanda, jajjarasakaņaü vekkhamissakena 4 yāpeti, evameva kho ānanda vekkhamissakena ma¤¤e tathāgatassa kāyo yāpeti. Yasmiü ānanda, samaye tathāgato sabbanimittānaü amanasikārā ekaccānaü vedanānaü nirodhā animittaü cetosamādhiü upasampajja viharati, phāsutaro5 ānanda, tasmiü samaye tathāgatassa kāyo hoti. Tasmātihānanda, attadãpā viharatha attasaraõā ana¤¤asaraõā, dhammadãpā dhammasaraõā ana¤¤asaraõā. 53. Katha¤ca ānanda, bhikkhu attadãpo viharati attasaraõo ana¤¤asaraõo, dhammadãpo dhammasaraõo ana¤¤asaraõo: idhānanda bhikkhu kāye kāyānupassã viharati ātāpã sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassaü, vedanāsu vedanānupassã viharati ātāpã sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassaü, citte cittānupassã viharati ātāpã sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassaü, dhammesu dhammānupassã viharati ātāpã sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassaü. 54. Evaü kho ānanda, bhikkhu attadãpo viharati attasaraõo ana¤¤asaraõo, dhammadãpo dhammasaraõo ana¤¤asaraõo. [PTS Page 101] [\q 101/] ye hi keci ānanda, etarahi vā mamaü vā accayena attadãpā viharissanti attasaraõā ana¤¤asaraõā. Dhammadãpā dhammasaraõā ana¤¤asaraõā, tamatagge me te ānanda, bhikkhu bhavissanti ye keci sikkhākāmā'ti. Dutiyabhāõavāraü. 1. Paccāsãsati, machasaü. 2. Na natthānanda, [PTS. 3.] Kiü, [PTS. 4.] Vedhamissakena, sãmu: nā: veņhamisasakena, katthaci. Veëumissakena, syā. Veghamissakena, [PTS,] vekhamissakena, di a; machasaü. 5. Phāsukato, [PTS.] [BJT Page 160] [\x 160/] (Cāpālacetiye āyusaīkhārossajanaü) 55. [PTS Page 102] [\q 102/] atha kho bhagavā pubbanhasamayaü nivāsetvā pattacãvaramādāya vesāliü piõķāya pāvisi. Vesāliyaü piõķāya caritvā pacchābhattaü piõķapātapaņikkanto āyasmantaü ānandaü āmantesi: "gaõhāhi ānanda nisãdanaü, yena cāpālaü cetiyaü1 tenupasaīkamissāma divāvihārāyā"ti. 'Evaü bhante'ti kho āyasmā ānando bhagavato paņissutvā nisãdanaü ādāya bhagavantaü piņņhito piņņhito anubandhi. Atha kho bhagavā yena cāpālaü cetiyaü tenupasaīkami. Upasaīkamitvā pa¤¤atte āsane nisãdi. âyasmā pi kho ānando bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho āyasmantaü ānandaü bhagavā etadavoca: 56. "Ramaõãyā ānanda vesālã, ramaõãyaü udenaü cetiyaü, ramaõãyaü gotamakaü cetiyaü, ramaõãyaü sattamba 2 cetiyaü, ramaõãyaü bahuputtaü cetiyaü, ramaõãyaü sārandadaü cetiyaü3 ramaõãyaü cāpālaü cetiyaü. [PTS Page 103] [\q 103/] yassa kassaci ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā, so ākaīkhamāno kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā. Tathāgatassa kho pana ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. So ākaīkhamāno ānanda tathāgato kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā"ti. 57. Evaü kho4 āyasmā ānando bhagavatā oëārike nimitte kayiramāne oëārike obhāse kayiramāne nāsakkhi paņivijjhituü. Na bhagavantaü yāci "tiņņhatu bhante bhagavā kappaü, tiņņhatu sugato kappaü bahujanahitāya bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussānanti" yathā taü mārena pariyuņņhitacitto. 58. Dutiyampi kho bhagavā āyasmantaü ānandaü āmantesi: "ramaõãyā ānanda vesālã, ramaõãyaü udenaü cetiyaü, ramaõãyaü gotamakaü cetiyaü, ramaõãyaü sattamba 2 cetiyaü, ramaõãyaü bahuputtaü cetiyaü, ramaõãyaü sārandadaü cetiyaü3 ramaõãyaü cāpālaü cetiyaü. 1. Cāpālacetiyaü, sãmu pāvalaü cetiyaü, syā. 2. Sattambakaü cetiya. [PTS. 3.] ânandacetiyaü, sãmu. 4. Evampi. Sata [BJT Page 162] [\x 162/] Yassa kassaci ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā, so ākaīkhamāno kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā. Tathāgatassa kho pana ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. So ākaīkhamāno ānanda tathāgato kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā"ti. Tatiyampi kho bhagavā āyasmantaü ānandaü āmantesi: "ramaõãyā ānanda vesālã, ramaõãyaü udenaü cetiyaü, ramaõãyaü gotamakaü cetiyaü, ramaõãyaü sattamba 2 cetiyaü, ramaõãyaü bahuputtaü cetiyaü, ramaõãyaü sārandadaü cetiyaü3 ramaõãyaü cāpālaü cetiyaü. Yassa kassaci ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā, so ākaīkhamāno kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā. Tathāgatassa kho pana ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. So ākaīkhamāno ānanda tathāgato kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā"ti. 59. Evampi kho āyasmā ānando bhagavatā oëārike nimitte kayiramāne oëārike obhāse kayiramāne nāsakkhi paņivijjhituü. [PTS Page 104] [\q 104/] na bhagavantaü yāci "tiņņhatu bhante bhagavā kappaü, tiņņhatu sugato kappaü bahujanahitāya bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussānanti" yathā taü mārena pariyuņņhitacitto. 60. Atha kho bhagavā āyasmantaü ānandaü āmantesi: "gaccha tvaü ānanda, yassa'dāni kālaü ma¤¤asã" ti. 'Evaü bhante'ti kho āyasmā ānando bhagavato paņissutvā uņņhāyāsanā bhagavantaü abhivādetvā padakkhiõaü katvā avidåre a¤¤atarasmiü rukkhamåle nisãdi. Atha kho māro pāpimā acirapakkante āyasmante ānande yena bhagavā tenupasaīkami. Upasaīkamitvā ekamantaü aņņhāsi. Ekamantaü ņhito kho māro pāpimā bhagavantaü etadavoca: 61. "Parinibbātu'dāni bhante bhagavā. Parinibbātu sugato parinibbānakālo'dāni bhante bhagavato. "Bhāsitā kho panesā bhante bhagavatā vācā: 'na tāvāhaü pāpima parinibbāyissāmi yāva me bhikkhå na sāvakā bhavissanti viyattā vinãtā visāradā bahussutā dhammadharā dhammānudhammapaņipannā sāmãcipaņipannā anudhammacārino, sakaü ācariyakaü uggahetvā ācikkhissanti desessanti pa¤¤apessanti paņņhapessanti vivarissanti vibhajissanti uttānãkarissanti, uppannaü parappavādaü sahadhammena suniggahãtaü niggahetvā sappāņihāriyaü dhammaü desessantã ti. Etarahi kho pana bhante bhikkhu bhagavato sāvakaü viyattā vinãtā visāradā bahussutā dhammadharā dhammānudhammapaņipannā [PTS Page 105] [\q 105/] sāmãcipaņipannā anudhammacārino sakaü ācariyakaü uggahetvā ācikkhanti desenti pa¤¤apenti paņņhapenti vivaranti vibhajanti uttānãkaronti, uppannaü parappavādaü sahadhammena suniggahãtaü niggahetvā sappāņihāriyaü dhammaü desenti. Parinibbātu'dāni bhante bhagavā. Parinibbātu sugato. Parinibbānakālo' dāni bhante bhagavato. " [BJT Page 164] [\x 164/] 62. "Bhāsitā kho panesā bhante bhagavatā vācā: 'na tāvāhaü pāpima parinibbāyissāmi yāva me bhikkhuniyo na sāvikā bhavissanti viyattā vinãtā visāradā bahussutā dhammadharā dhammānudhammapaņipannā sāmãcipaņipannā anudhammacāriniyo, sakaü ācariyakaü uggahetvā ācikkhissanti desessanti pa¤¤apessanti paņņhapessanti vivarissanti vibhajissanti uttāni karissanti, uppannaü parappavādaü sahadhammena suniggahãtaü niggahetvā sappāņihāriyaü dhammaü desessanti'ti. Etarahi kho pana bhante bhikkhuniyo bhagavato sāvikā viyattā vinãtā visāradā bahussutā dhammadharā dhammānudhammapaņipannā sāmãcipaņipannā anudhammacāriniyo, sakaü ācariyakaü uggahetvā ācikkhanti desenti pa¤¤apenti paņņhapenti vivaranti vibhajanti uttānãkaronti, uppannaü parappavādaü sahadhammena suniggahãtaü niggahetvā sappāņihāriyaü dhammaü desenti. Parinibbātu'dāni bhante bhagavā. Parinibbātu sugato. Parinibbānakālo'dāni bhante bhagavato. 63."Bhāsitā kho panesā bhante bhagavatā vācā: 'na tāvāhaü pāpima parinibbāyissāmi yāva me upāsakā na sāvakā bhavissanti viyattā vinãtā visāradā bahussutā dhammadharā dhammānudhammapaņipannā sāmãcipaņipannā anudhammacārino, sakaü ācariyakaü uggahetvā ācikkhissanti desessanti pa¤¤apessanti paņņhapessanti vivarissanti vibhajissanti uttāni karissanti, uppannaü parappavādaü sahadhammena suniggahãtaü niggahetvā sappāņihāriyaü dhammaü desessanti'ti. Etarahi kho pana bhante upāsakā bhagavato sāvakā viyattā vinãtā visāradā bahussutā dhammadharā dhammānudhammapaņipannā sāmãcipaņipannā anudhammacārino, sakaü ācariyakaü uggahetvā ācikkhinti desenti pa¤¤apenti paņņhapenti vivaranti vibhajanti uttānãkaronti, uppannaü parappavādaü sahadhammena suniggahãtaü niggahetvā sappāņihāriyaü dhammaü desenti. Parinibbātu'dāni bhante bhagavā. Parinibbātu sugato. Parinibbānakālo'dāni bhante bhagavato. " 64. "Bhāsitā kho panesā bhante bhagavatā vācā: 'na tāvāhaü pāpima parinibbāyissāmi yāva me upāsikā na sāvikā bhavissanti viyattā vinãtā visāradā bahussutā dhammadharā dhammānudhammapaņipannā sāmãcipaņipannā anudhammacāriniyo, sakaü ācariyakaü uggahetvā ācikkhissanti desessanti pa¤¤apessanti paņņhapessanti vivarissanti vibhajissanti uttāni karissanti, uppannaü parappavādaü sahadhammena suniggahãtaü niggahetvā sappāņihāriyaü dhammaü desessanti'ti. [BJT Page 166] [\x 166/] etarahi kho pana bhante upāsikā bhagavato sāvikā viyattā vinãtā visāradā bahussutā dhammadharā dhammānudhammapaņipannā sāmãcipaņipannā anudhammacāriniyo, sakaü [PTS Page 106] [\q 106/] ācariyakaü uggahetvā ācikkhanti desenti pa¤¤apenti paņņhapenti vivaranti vibhajanti uttānãkaronti, uppannaü parappavādaü sahadhammena suniggahãtaü niggahetvā sappāņihāriyaü dhammaü desenti. Parinibbātu'dāni bhante bhagavā. Parinibbātu sugato. Parinibbānakālo'dāni bhante bhagavato. 65. Bhāsitā kho panesā bhante bhagavatā vācā: 'na tāvāhaü pāpima parinibbāyissāmi yāva me idaü brahmacariyaü na iddhaü ceva bhavissati phita¤ca vitthārikaü1 bāhuja¤¤aü puthubhåtaü, yāva devamanussehi suppakāsitanti', etarahi kho pana bhante bhagavato brahmacariyaü iddha¤ceva phita¤ca vitthārikaü bāhuja¤¤aü puthubhåtaü yāva demamanussehi suppakāsitaü. Parinibbātu'dāni bhante bhagavā. Parinibbātu sugato. Parinibbānakālo'dāni bhante bhagavato"ti. 66. Evaü vutte bhagavā māraü pāpimantaü etadavoca: appossukke tvaü pāpima hohi. Na ciraü tathāgatassa parinibbānaü bhavissati. Ite tiõõaü māsānaü accayena tathāgato parinibbāyissatã"ti. 67. Atha kho bhagavā cāpāle cetiye sato sampajāno āyusaīkhāraü ossaji. Ossaņņhe ca bhagavatā āyusaīkhāre mahābhåmicālo ahosi hiüsanako salomahaüso2. Devadundubhiyo3 ca phaliüsu. Atha kho bhagavā [PTS Page 107] [\q 107/] etamatthaü viditvā tāyaü velāyaü imaü udānaü udānesi: Tulamatula¤ca sambhavaü Bhavasaīkhāramavassajã muni, Ajjhattarato samāhito Abhindi kavacamivattasambhavanti. (Bhåmicālassa aņņha hetu) 68. Atha kho āyasmato ānandassa etadahosi: acchariyaü vata bho, abbhutaü vata bho. Mahā vatāyaü bhåmicālo, sumahā vatāyaü bhåmicālo, hiüsanako salomahaüso. Devadundubhiyo ca eliüsu. Ko nu kho hetu ko paccayo mahato bhåmicālassa pātubhāvāyā ti. Atha kho āyasmā ānando yena bhagavā tenupasaīkami. Upasaīkamitvā bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho āyasmā ānando bhagavantaü etadavoca: acchariyaü bhante, abbhutaü bhante. Mahā vatāyaü bhante bhåmicālo, sumahā vatāyaü bhante bhåmicālo hiüsanako salomahaüso. Devadundubhiyo ca eliüsu. Ko nu kho bhante hetu ko paccayo mahato bhåmicālassa pātubhāvāyā?"Ti. 1. Vitthāritaü, sãmu. 2. Lomahaüso, machasaü. 3. Devaduhiyo, sãmu [BJT Page 168] [\x 168/] 69. Aņņha kho ime ānanda hetu aņņha paccayā mahato bhåmicālassa pātubhāvāya. Katame aņņha? Ayaü ānanda mahāpaņhavi udake patiņņhitā. Udakaü vāte patiņņhitaü. Vāto ākāsaņņho hoti. Hoti kho so ānanda samayo yaü mahāvātā vāyanti, mahāvātā vāyantā udakaü kampenti, udakaü kampitaü paņhaviü kampeti. Ayaü [PTS Page 108] [\q 108/] paņhamo hetu paņhamo paccayo mahato bhåmicālassa pātubhāvāya. (1) Puna ca paraü ānanda samaõo vā hoti brāhmaõo vā ididhimā cetovasippatto, devo vā mahiddhiko mahānubhāvo, tassa parittā paņhavisa¤¤ā bhāvitā hoti, appamāõā āposa¤¤ā. So imaü paņhaviü kampeti saükampeti sampakampeti sampavedheti. Ayaü dutiyo hetu dutiyo paccayo mahato bhåmicālassa pātubhāvāya. (2) Puna ca paraü ānanda yadā bodhisatto tusitā kāyā cavitvā sato sampajāno mātukucchiü okkamati, tadā'yaü paņhavã kampati saükampati sampakampati sampavedhati. Ayaü tatiyo hetu tatiyo paccayo mahato bhåmicālassa pātubhāvāya. (3) Puna ca paraü ānanda yadā bodhisatto sato sampajāno mātukucchismiü nikkhamati, tadāyaü paņhavã kampati saükampati sampakampati sampavedhati. Ayaü catuttho hetu catuttho paccayo mahato bhåmicālassa pātubhāvāya. (4) Puna ca paraü ānanda yadā tathāgato anuttaraü sammāsambodhiü abhisambujjhati, tadāyaü paņhavã kampati saīkampati sampakampati sampavedhati. Ayaü pa¤camo hetu pa¤camo paccayo mahato bhåmicālassa pātubhāvāya. (5) Puna ca paraü ānanda yadā tathāgato anuttaraü dhammacakkaü pavatteti, tadāyaü paņhavã kampati saükampati sampakampati sampavedhati. Ayaü chaņņho hetu chaņņho paccayo mahato bhåmicālassa pātubhāvāya. (6) Puna ca paraü ānanda yadā tathāgato sato sampajāno āyusaīkhāraü ossajati, tadāyaü paņhavã kampati saükampati sampakampati sampavedhati. Ayaü sattamo hetu sattamo paccayo mahato bhåmicālassa pātubhāvāya. (7) 1. Mahāpathavi machasaü. [BJT Page 170] [\x 170/] Puna ca paraü ānanda yadā tathāgato anupādisesāya [PTS Page 109] [\q 109/] nibbānadhātuyā parinibbāyati, tadā'yaü paņhavã kampati saükampati sampakampati sampavedhati. Ayaü aņņhamo hetu aņņhamo paccayo mahato bhåmicālassa pātubhāvāya. (8) Ime kho ānanda aņņha hetu aņņha paccayā mahato bhåmicālassa pātubhāvāyā ti. (Aņņhaparisā) 70. Aņņha kho imā ānanda parisā. Katamā aņņha? Khattiyaparisā brāhmaõaparisā gahapatiparisā samaõaparisā cātummahārājikaparisā tāvatiüsaparisā māraparisā brahmaparisā. Abhijānāmi kho panāhaü ānanda anekasataü khattiyarisaü upasaīkamitā1. Tatrāpi mayā sannisinnapubba¤ceva sallapitapubba¤ca sākacchā ca samāpajjitapubbā. Tattha yādisako tesaü vaõõo hoti, tādisako mayhaü vaõõo hoti. Yādisako tesaü saro hoti, tādisako mayhaü saro hoti. Dhammiyā ca 2 kathāya sandassemi. Samādapemi samuttejemi. Sampahaüsemi. Bhāsamāna¤ca maü na jānanti 'ko nu kho ayaü bhāsati devo vā manusso vā'ti. Dhammiyā kathāya sandassetvā samādapetvā samuttejetvā sampahaüsetvā antaradhāyāmi. Antarahita¤ca maü na jānanti 'ko nu kho ayaü antarahito devo vā manusso vā'ti. Abhijānāmi kho panāhaü ānanda anekasataü brāhmaõaparisaü upasaīkamitā. Tatrāpi mayā sannisinnapubba¤ceva sallapitapubba¤ca sākacchā ca samāpajjitapubbā. Tattha yādisako tesaü vaõõo hoti, tādisako mayhaü vaõõo hoti. Yādisako tesaü saro hoti, tādisako mayhaü saro hoti. Dhammiyā ca 2 kathāya sandassemi. Samādapemi samuttejemi. Sampahaüsemi. Bhāsamāna¤ca maü na jānanti 'ko nu kho ayaü bhāsati devo vā manusso vā'ti. Dhammiyā kathāya sandassetvā samādapetvā samuttejetvā sampahaüsetvā antaradhāyāmi. Antarahita¤ca maü na jānanti 'ko nu kho ayaü antarahito devo vā manusso vā'ti. Abhijānāmi kho panāhaü ānanda anekasataü gahapatiparisaü upasaīkamitā. Tatrāpi mayā sannisinnapubba¤ceva sallapitapubba¤ca sākacchā ca samāpajjitapubbā. Tattha yādisako tesaü vaõõo hoti, tādisako mayhaü vaõõo hoti. Yādisako tesaü saro hoti, tādisako mayhaü saro hoti. Dhammiyā ca 2 kathāya sandassemi. Samādapemi samuttejemi. Sampahaüsemi. Bhāsamāna¤ca maü na jānanti 'ko nu kho ayaü bhāsati devo vā manusso vā'ti. Dhammiyā kathāya sandassetvā samādapetvā samuttejetvā sampahaüsetvā antaradhāyāmi. Antarahita¤ca maü na jānanti 'ko nu kho ayaü antarahito devo vā manusso vā'ti. Abhijānāmi kho panāhaü ānanda anekasataü samaõaparisaü upasaīkamitā. Tatrāpi mayā sannisinnapubba¤ceva sallapitapubba¤ca sākacchā ca samāpajjitapubbā. Tattha yādisako tesaü vaõõo hoti, tādisako mayhaü vaõõo hoti. Yādisako tesaü saro hoti, tādisako mayhaü saro hoti. Dhammiyā ca 2 kathāya sandassemi. Samādapemi samuttejemi. Sampahaüsemi. Bhāsamāna¤ca maü na jānanti 'ko nu kho ayaü bhāsati devo vā manusso vā'ti. Dhammiyā kathāya sandassetvā samādapetvā samuttejetvā sampahaüsetvā antaradhāyāmi. Antarahita¤ca maü na jānanti 'ko nu kho ayaü antarahito devo vā manusso vā'ti. Abhijānāmi kho panāhaü ānanda anekasataü cātummahārājikaparisaü upasaīkamitā. Tatrāpi mayā sannisinnapubba¤ceva sallapitapubba¤ca sākacchā ca samāpajjitapubbā. Tattha yādisako tesaü vaõõo hoti, tādisako mayhaü vaõõo hoti. Yādisako tesaü saro hoti, tādisako mayhaü saro hoti. Dhammiyā ca 2 kathāya sandassemi. Samādapemi samuttejemi. Sampahaüsemi. Bhāsamāna¤ca maü na jānanti 'ko nu kho ayaü bhāsati devo vā manusso vā'ti. Dhammiyā kathāya sandassetvā samādapetvā samuttejetvā sampahaüsetvā antaradhāyāmi. Antarahita¤ca maü na jānanti 'ko nu kho ayaü antarahito devo vā manusso vā'ti. Abhijānāmi kho panāhaü ānanda anekasataü tāvatiüsaparisaü upasaīkamitā. Tatrāpi mayā sannisinnapubba¤ceva sallapitapubba¤ca sākacchā ca samāpajjitapubbā. Tattha yādisako tesaü vaõõo hoti, tādisako mayhaü vaõõo hoti. Yādisako tesaü saro hoti, tādisako mayhaü saro hoti. Dhammiyā ca 2 kathāya sandassemi. Samādapemi samuttejemi. Sampahaüsemi. Bhāsamāna¤ca maü na jānanti 'ko nu kho ayaü bhāsati devo vā manusso vā'ti. Dhammiyā kathāya sandassetvā samādapetvā samuttejetvā sampahaüsetvā antaradhāyāmi. Antarahita¤ca maü na jānanti 'ko nu kho ayaü antarahito devo vā manusso vā'ti. Abhijānāmi kho panāhaü ānanda anekasataü māraparisaü upasaīkamitā. Tatrāpi mayā sannisinnapubba¤ceva sallapitapubba¤ca sākacchā ca samāpajjitapubbā. Tattha yādisako tesaü vaõõo hoti, tādisako mayhaü vaõõo hoti. Yādisako tesaü saro hoti, tādisako mayhaü saro hoti. Dhammiyā ca 2 kathāya sandassemi. Samādapemi samuttejemi. Sampahaüsemi. Bhāsamāna¤ca maü na jānanti 'ko nu kho ayaü bhāsati devo vā manusso vā'ti. Dhammiyā kathāya sandassetvā samādapetvā samuttejetvā sampahaüsetvā antaradhāyāmi. Antarahita¤ca maü na jānanti 'ko nu kho ayaü antarahito devo vā manusso vā'ti. Abhijānāmi kho panāhaü ānanda anekasataü brahmaparisaü upasaīkamitā. Tatrāpi mayā sannisinnapubba¤ceva sallapitapubba¤ca sākacchā ca samāpajjitapubbā. Tattha yādisako tesaü vaõõo hoti, tādisako mayhaü vaõõo hoti. Yādisako tesaü saro hoti, tādisako mayhaü saro hoti. Dhammiyā ca 2 kathāya sandassemi. Samādapemi samuttejemi. Sampahaüsemi. Bhāsamāna¤ca maü na jānanti 'ko nu kho ayaü bhāsati devo vā manusso vā'ti. [PTS Page 110] [\q 110/] dhammiyā kathāya sandassetvā samādapetvā samuttejetvā sampahaüsetvā antaradhāyāmi. Antarahita¤ca maü na jānanti 'ko nu kho ayaü antarahito devo vā manusso vā'ti. Imā kho ānanda aņņha parisā. 1. Upasaīkamitvā, syā [PTS. 2.] Dhammiyā, machasaü. [BJT Page 172] [\x 172/] (Aņņha abhibhāyatanāni) 71. Aņņha kho imāni ānanda abhibhāyatanāni. Katamāni aņņha? Ajjhattaü råpasa¤¤ã eko bahiddhā råpāni passati parittāni suvaõõadubbaõõāni, tāni abhibhuyya 'jānāmi passāmã'ti evaüsa¤¤ã hoti. Idaü paņhamaü abhibhāyatanaü. (1) Ajjhattaü råpasa¤¤ã eko bahiddhā råpāni passati appamāõāni suvaõõadubbaõõāni, tāni abhibhuyya 'jānāmi passāmã'ti evaüsa¤¤ã hoti. Idaü dutiyaü abhibhāyatanaü. (2) Ajjhattaü aråpasa¤¤ã eko bahiddhā råpāni passati parittāni suvaõõadubbaõõāni, tāni abhibhuyya 'jānāmi passāmã'ti evaüsa¤¤ã hoti. Idaü tatiyaü abhibhāyatanaü. (3) Ajjhattaü aråpasa¤¤ã eko bahiddhā råpāni passati appamāõāni suvaõõadubbaõõāni, tāni abhibhuyya 'jānāmi passāmã'ti evaüsa¤¤ã hoti, idaü catutthaü abhibhāyatanaü. (4) Ajjhattaü aråpasa¤¤ã eko bahiddhā råpāni passati nãlāni nãlavaõõāni nãladassanāni nãlanibhāsāni. Seyyathāpi nāma ummāpupphaü1 nãlaü nãlavaõõaü nãlanidassanaü nãlanibhāsaü, seyyathāpi vā pana taü vatthaü bārāõaseyyakaü ubhatobhāgavimaņņhaü nãlaü nãlavaõõaü nãlanidassanaü nãlanibhāsaü, evameva ajjhattaü aråpasa¤¤ã eko bahiddhā råpāni passati nãlāni nãlavaõõāni nãlanidassanāni nãlanibhāsāni. Tāni abhibhuyya jānāmi passāmã'ti evaüsa¤¤ã hoti. Idaü pa¤camaü abhibhāyatanaü. (5) [PTS Page 111] [\q 111/] ajjhattaü aråpasa¤¤ã eko bahiddhā råpāni passati pãtāni pãtavaõõāni pãtanidassanāni pãtanibhāsāni. Seyyathāpi nāma kaõikārapupphaü pãtaü pãtavaõõaü pãtanidassanaü pãtanibhāsaü, seyyathāpi vā pana taü vatthaü bārāõaseyyakaü ubhatobhāgavimaņņhaü pãtaü pãtavaõõaü pãtanidassanaü pãtanibhāsaü, evameva ajjhattaü aråpasa¤¤ã eko bahiddhā råpāni passati pãtāni pãtavaõõāni pãtanidassanāni pãtanibhāsāni. Tāni abhibhuyya 'jānāmi passāmã'ti evaüsa¤¤ã hoti. Idaü chaņņhaü abhibhāyatanaü. (6) 1. Umāpupaphaü machasaü [BJT Page 174] [\x 174/] Ajjhattaü aråpasa¤¤ã eko bahiddhā råpāni passati lohitakāni lohitakavaõõāni lohitakānidassanāni lohitakanibhāsāni. Seyyathāpi nāma bandhujãvakapupphaü lohitakaü lohitakavaõõaü lohitakanidassanaü lohitakanibhāsaü, seyyathāpi vā pana naü vatthaü bārāõaseyyakaü ubhatobhāgavimaņņhaü lohitakaü lohitakavaõõaü lohitakanidassanaü lohitakanibhāsaü, evameva ajjhattaü aråpasa¤¤ã eko bahiddhā råpāni passati lohitakāni lohitakavaõõāni lohitakanidassanāni lohitakanibhāsāni. Tāni abhibhuyya 'jānāmi passāmã'ti evaü sa¤¤ã hoti idaü sattamaü abhibhāyatanaü. (7) Ajjhattaü aråpasa¤¤ã eko bahiddhā råpāni passati odātāni odātavaõõāni odātanidassanāni odātanibhāsāni. Seyyathāpi nāma osadhã tārakā odātavaõõā odātanidassanā odātanibhāsā seyyathāpi vā pana taü vatthaü bārāõaseyyakaü ubhatobhāgavimaņņhaü odātaü odātavaõõaü odātanidassanaü odātanibhāsaü, evameva ajjhattaü aråpasa¤¤ã eko bahiddhā råpāni passati odātāni odātavaõõāni odātanidassanāni odātanibhāsāni. Tāni abhibhuyya 'jānāmi passāmã'ti evaüsa¤¤ã hoti. Idaü aņņhamaü abhibhāyatanaü. Imāni kho aņņha ānanda abhibhāyatanāni. (Aņņha vimokkhā) 72. Aņņha kho ime ānanda vimokkho. Katame aņņha? Råpã råpāni passati. Ayaü paņhamo vimokkho (1) [PTS Page 112] [\q 112/] ajjhattaü aråpasa¤¤ã bahiddhā råpāni passati. Ayaü dutiyo vimokkho. (2) Subhanteva adhimutto hoti. Ayaü tatiyo vimokkho. (3) Sabbaso råpasa¤¤ānaü samatikkamā paņighasa¤¤ānaü atthaīgamā nānattasa¤¤ānaü amanasikārā 'ananto ākāso'ti ākāsāna¤cāyatanaü upasampajja viharati. Ayaü catuttho vimokkho. (4) Sabbaso ākāsāna¤cāyatanaü samatikkamma 'anantaü vi¤¤āõanti' vi¤¤āõa¤cāyatanaü upasampajja viharati. Ayaü pa¤camo vimokkho. (5) [BJT Page 176] [\x 176/] Sabbaso vi¤¤āõa¤cāyatanaü samatikkamma 'natthi ki¤cã'ti āki¤ca¤¤āyatanaü upasampajja viharati. Ayaü chaņņho vimokkho. (6) Sabbaso āki¤ca¤¤āyatanaü samatikkamma nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü upasampajja viharati. Ayaü sattamo vimokkho. (7) Sabbaso nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü samatikkamma sa¤¤āvedayitanirodhaü upasampajja viharati. Ayaü aņņhamo vimokkho. (8) Ime kho ānanda aņņha vimokkhā. (Mārāyācanā) 73. Ekamidāhaü ānanda samayaü uruvelāyaü viharāmi najjā nera¤jarāya tãre ajapālanigrodhamåle paņhamābhisambuddho. Atha kho ānanda māro pāpimā yenāhaü tenupasaīkami. Upasaīkamitvā ekamantaü aņņhāsi. Ekamantaü ņhito kho ānanda māro pāpimā maü etadavoca: parinibbātu'dāni bhante bhagavā, parinibbātu sugato. Parinibbānakālo'dāni bhante bhagavato'ti. Evaü vutto'haü ānanda māraü pāpimantaü etadavocaü: "na tāvāhaü pāpima parinibbāyissāmi yāva me bhikkhu na sāvakā bhavissanti viyattā vinãtā visāradā bahussutā dhammadharā dhammānudhammapaņipannā sāmãcipaņipannā anudhammacārino, sakaü ācariyakaü uggahetvā ācikkhissanti desessanti pa¤¤āpessanti1 paņņhapessanti [PTS Page 113] [\q 113/] vivarissanti vibhajissanti uttānãkarissanti, 2 uppannaü parappavādaü saha dhammena suniggahitaü3 niggahetvā sappāņihāriyaü dhammaü desessanti. "Na tāvāhaü pāpima parinibbāyissāmi yāva me bhikkhuniyo na sāvikā bhavissanti viyattā vinãtā visāradā bahussutā dhammadharā dhammānudhammapaņipannā sāmãcipaņipannā anudhammacāriniyo, sakaü ācariyakaü uggahetvā ācikkhissanti desessanti pa¤¤āpessanti1 paņņhapessanti vivarissanti vibhajissanti uttānãkarissanti, uppannaü parappavādaü saha dhammena suniggahitaü3 niggahetvā sappāņihāriyaü dhammaü desessanti. 1. Pa¤¤apessanti machasaü. 2. Uttāniü karissanti, sã katthavi uttānikarissanti, [PTS. 3.] Suniggahãtaü, [PTS.] [BJT Page 178] [\x 178/] "Na tāvāhaü pāpima parinibbāyissāmi - yāva me upāsakā na sāvakā bhavissanti viyattā vinãtā visāradā bahussutā dhammadharā dhammānudhammapaņipannā sāmãcipaņipannā anudhammacārino, sakaü ācariyakaü uggahetvā ācikkhissanti desessanti pa¤¤āpessanti1 paņņhapessanti vivarissanti vibhajissanti uttānãkarissanti, uppannaü parappavādaü saha dhammena suniggahitaü3 niggahetvā sappāņihāriyaü dhammaü desessanti. "Na tāvāhaü pāpima parinibbāyissāmi - yāva me upāsikā na sāvikā bhavissanti viyattā vinãtā visāradā bahussutā dhammadharā dhammānudhammapaņipannā sāmãcipaņipannā anudhammacāriniyo, sakaü ācariyakaü uggahetvā ācikkhissanti desessanti pa¤¤āpessanti1 paņņhapessanti vivarissanti vibhajissanti uttānãkarissanti, uppannaü parappavādaü saha dhammena suniggahitaü3 niggahetvā sappāņihāriyaü dhammaü desessanti. Na tāvāhaü pāpima parinibbāyissāmi - yāva me idaü brahmacariyaü na iddha¤ceva bhavissati phita¤ca vitthārikaü bāhuja¤¤aü1 puthubhåtaü yāva devamanussehi suppakāsitanti. ' 74. Idāneva kho ānanda ajja cāpāle 2 cetiye māro pāpimā yenāhaü tenupasaīkami. Upasaīkamitvā ekamantaü aņņhāsi. Ekamantaü ņhito kho ānanda māro pāpimā maü etadavoca: "parinibbātu'dāni bhante bhagavā, parinibbātu sugato. Parinibbānakālo'dāni bhante bhagavato. Bhāsitā kho panesā bhante bhagavatā vācā: "na tāvāhaü [PTS Page 114] [\q 114/] pāpima parinibbāyissāmi yāva me bhikkhu na sāvakā bhavissanti viyattā vinãtā visāradā bahussutā dhammadharā dhammānudhammapaņipannā sāmãcipaņipannā anudhammacārino, sakaü ācariyakaü uggahetvā ācikkhissanti desessanti pa¤¤āpessanti1 paņņhapessanti vivarissanti vibhajissanti uttānãkarissanti, 2 uppannaü parappavādaü saha dhammena suniggahitaü3 niggahetvā sappāņihāriyaü dhammaü desessanti. "Na tāvāhaü pāpima parinibbāyissāmi yāva me bhikkhuniyo na sāvikā bhavissanti viyattā vinãtā visāradā bahussutā dhammadharā dhammānudhammapaņipannā sāmãcipaņipannā anudhammacāriniyo, sakaü ācariyakaü uggahetvā ācikkhissanti desessanti pa¤¤āpessanti1 paņņhapessanti vivarissanti vibhajissanti uttānãkarissanti, uppannaü parappavādaü saha dhammena suniggahitaü niggahetvā sappāņihāriyaü dhammaü desessanti. "Na tāvāhaü pāpima parinibbāyissāmi - yāva me upāsakā na sāvakā bhavissanti viyattā vinãtā visāradā bahussutā dhammadharā dhammānudhammapaņipannā sāmãcipaņipannā anudhammacārino, sakaü ācariyakaü uggahetvā ācikkhissanti desessanti pa¤¤āpessanti1 paņņhapessanti vivarissanti vibhajissanti uttānãkarissanti, uppannaü parappavādaü saha dhammena suniggahitaü3 niggahetvā sappāņihāriyaü dhammaü desessanti. "Na tāvāhaü pāpima parinibbāyissāmi - yāva me upāsikā na sāvikā bhavissanti viyattā vinãtā visāradā bahussutā dhammadharā dhammānudhammapaņipannā sāmãcipaņipannā anudhammacāriniyo, sakaü ācariyakaü uggahetvā ācikkhissanti desessanti pa¤¤āpessanti1 paņņhapessanti vivarissanti vibhajissanti uttānãkarissanti, uppannaü parappavādaü saha dhammena suniggahitaü3 niggahetvā sappāņihāriyaü dhammaü desessanti. Yāva me idaü brahmacariyaü na iddha¤ceva bhavissati phita¤ca vitthārikaü bāhuja¤¤aü puthubhåtaü yāva devamanussehi suppakāsitanti. Etarahi kho pana bhante bhagavato brahmacariyaü iddha¤ceva phãta¤ca vitthārikaü bāhuja¤¤aü puthubhåtaü yāva devamanussehi suppakāsitaü. Parinibbātu'dāni bhante bhagavā, parinibbātu sugato parinibbānakālo'dāni bhante bhagavato"ti. 1. Bahuja¤¤aü, syā. 2. Pāvāle, syā. [BJT Page 180] [\x 180/] Evaü vutte ahaü ānanda māraü pāpimantaü etadavocaü: 'appossukko tvaü pāpima hohi. Na ciraü tathāgatassa parinibbānaü bhavissati. Ito tiõõaü māsānaü accayena tathāgato parinibbāyissatã"ti. Idāneva kho ānanda ajja cāpāle cetiye tathāgatena satena sampajānena āyusaīkhāro ossaņņho"ti. (ânandāyācanā) 75. [PTS Page 115] [\q 115/] evaü vutte āyasmā ānando bhagavantaü etadavoca: "tiņņhatu bhante bhagavā kappaü, tiņņhatu sugato kappaü, bahujanahitāya bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussāna"nti. Alaü ānanda, mā tathāgataü yāci. Akālo'dāni ānanda tathāgataü yācanāyā'ti. Dutiyampi kho āyasmā ānando bhagavantaü etadavoca: "tiņņhatu bhante bhagavā kappaü, tiņņhatu sugato kappaü, bahujanahitāya bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussāna"nti. Tatiyampi kho āyasmā ānando bhagavantaü etadavoca: "tiņņhatu bhante bhagavā kappaü, tiņņhatu sugato kappaü, bahujanahitāya bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussāna"nti. Saddahasi tvaü ānanda tathāgatassa bodhinti? "Evambhante". Atha ki¤carahi tvaü ānanda tathāgataü yāvatatiyakaü abhinippãëesã? Ti. Sammukhā metaü bhante bhagavato sutaü sammukhā paņiggahitaü: "yassa kassaci ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā, so ākaīkhamāno kappaü vā tiņņheyya kakappāvasesaü vā. Tathāgatassa kho ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. So ākaīkhamāno ānanda tathāgatokappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā"ti. Saddahasi tvaü ānandā?Ti. "Evambhante". [BJT Page 182] [\x 182/] Tasmātihānanda tuyhevetaü dukkaņaü, tuyhevetaü aparaddhaü, yaü tvaü tathāgatena evaü oëārike nimitte kayiramāne, 1 oëārike obhāse kayiramāne nāsakkhi paņivijjhituü. Na tathāgataü yāci 'tiņņhatu bhante bhagavā kappaü, tiņņhatu sugato kappaü bahujanahitāya bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussāna'nti. Sace tvaü ānanda tathāgataü yāceyyāsi, dve va te vācā tathāgato paņikkhipeyya, atha tatiyakaü adhivāseyya. Tasmātihānanda tuyhevetaü dukkaņaü, tuyhevetaü aparaddhaü. 76. Ekamidāhaü ānanda samayaü rājagahe viharāmi gijjhakåņe pabbate. Tatra pi kho tāhaü ānanda āmantesiü: [PTS Page 116] [\q 116/] ramaõãyaü ānanda rājagahaü ramaõãyo gijjhakåņo pabbato yassa kassaci ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. So ākaīkamāno kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaüvā. Tathāgatassa kho ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. So ākaīkamāno ānanda tathāgato kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā'ti. Evampi kho tvaü ānanda tathāgatena oëārikena nimitte kayiramāne oëārike obhāse kayiramāne nāsakkhi paņivijjhituü. Na tathāgataü yāci: 'tiņņhatu bhante bhagavā kappaü tiņņhatu sugato kappaü bahujanahitāya, bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussāna'nti. Sace tvaü ānanda tathāgataü yāceyyāsi, dveva te vācā tathāgato paņikkhipeyya, atha tatiyakaü adhivaseyya. Tasmātihānanda tuyhevetaü dukkaņaü, tuyhevetaü aparaddhaü. Ekamidāhaü ānanda samayaü tattheva rājagahe viharāmi gotama nigrodhe. Tatra pi kho tāhaü ānanda āmantesiü: ramaõãyaü ānanda rājagahaü ramaõãyo gotamanigrodho. Yassa kassaci ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. So ākaīkamāno kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaüvā. Tathāgatassa kho ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. So ākaīkamāno ānanda tathāgato kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā'ti. Evampi kho tvaü ānanda tathāgatena oëārikena nimitte kayiramāne oëārike obhāse kayiramāne nāsakkhi paņivijjhituü. Na tathāgataü yāci: 'tiņņhatu bhante bhagavā kappaü tiņņhatu sugato kappaü bahujanahitāya, bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussāna'nti. Sace tvaü ānanda tathāgataü yāceyyāsi, dveva te vācā tathāgato paņikkhipeyya, atha tatiyakaü adhivaseyya. Tasmātihānanda tuyhevetaü dukkaņaü, tuyhevetaü aparaddhaü. Ekamidāhaü ānanda samayaü tattheva rājagahe viharāmi corapapāte. Tatra pi kho tāhaü ānanda āmantesiü: ramaõãyaü ānanda rājagahaü ramaõãyo corapapāto. Yassa kassaci ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. So ākaīkamāno kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaüvā. Tathāgatassa kho ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. So ākaīkamāno ānanda tathāgato kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā'ti. Evampi kho tvaü ānanda tathāgatena oëārikena nimitte kayiramāne oëārike obhāse kayiramāne nāsakkhi paņivijjhituü. Na tathāgataü yāci: 'tiņņhatu bhante bhagavā kappaü tiņņhatu sugato kappaü bahujanahitāya, bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussāna'nti. Sace tvaü ānanda tathāgataü yāceyyāsi, dveva te vācā tathāgato paņikkhipeyya, atha tatiyakaü adhivaseyya. Tasmātihānanda tuyhevetaü dukkaņaü, tuyhevetaü aparaddhaü. Ekamidāhaü ānanda samayaü tattheva rājagahe viharāmi vebhārapasse sattapaõõiguhāyaü. Tatra pi kho tāhaü ānanda āmantesiü: ramaõãyaü ānanda rājagahaü ramaõãyā vebhārapasse sattapaõõiguhā. Yassa kassaci ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. So ākaīkamāno kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaüvā. Tathāgatassa kho ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. So ākaīkamāno ānanda tathāgato kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā'ti. Evampi kho tvaü ānanda tathāgatena oëārikena nimitte kayiramāne oëārike obhāse kayiramāne nāsakkhi paņivijjhituü. Na tathāgataü yāci: 'tiņņhatu bhante bhagavā kappaü tiņņhatu sugato kappaü bahujanahitāya, bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussāna'nti. Sace tvaü ānanda tathāgataü yāceyyāsi, dveva te vācā tathāgato paņikkhipeyya, atha tatiyakaü adhivaseyya. Tasmātihānanda tuyhevetaü dukkaņaü, tuyhevetaü aparaddhaü. Ekamidāhaü ānanda samayaü tattheva rājagahe viharāmi isigilipasse kāëasilāyaü. Tatra pi kho tāhaü ānanda āmantesiü: ramaõãyaü ānanda rājagahaü ramaõãyā isigilipasse kāëasilā. Yassa kassaci ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. So ākaīkamāno kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaüvā. Tathāgatassa kho ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. So ākaīkamāno ānanda tathāgato kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā'ti. Evampi kho tvaü ānanda tathāgatena oëārikena nimitte kayiramāne oëārike obhāse kayiramāne nāsakkhi paņivijjhituü. Na tathāgataü yāci: 'tiņņhatu bhante bhagavā kappaü tiņņhatu sugato kappaü bahujanahitāya, bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussāna'nti. Sace tvaü ānanda tathāgataü yāceyyāsi, dveva te vācā tathāgato paņikkhipeyya, atha tatiyakaü adhivaseyya. Tasmātihānanda tuyhevetaü dukkaņaü, tuyhevetaü aparaddhaü. Ekamidāhaü ānanda samayaü tattheva rājagahe viharāmi sãtavane sappasoõķikapabbhāre. Tatra pi kho tāhaü ānanda āmantesiü: ramaõãyaü ānanda rājagahaü ramaõãyo sãtavane sappasoõķikapabbhāro. Yassa kassaci ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. So ākaīkamāno kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaüvā. Tathāgatassa kho ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. So ākaīkamāno ānanda tathāgato kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā'ti. Evampi kho tvaü ānanda tathāgatena oëārikena nimitte kayiramāne oëārike obhāse kayiramāne nāsakkhi paņivijjhituü. Na tathāgataü yāci: 'tiņņhatu bhante bhagavā kappaü tiņņhatu sugato kappaü bahujanahitāya, bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussāna'nti. Sace tvaü ānanda tathāgataü yāceyyāsi, dveva te vācā tathāgato paņikkhipeyya, atha tatiyakaü adhivaseyya. Tasmātihānanda tuyhevetaü dukkaņaü, tuyhevetaü aparaddhaü. Ekamidāhaü ānanda samayaü tattheva rājagahe viharāmi tapodārāme. Tatra pi kho tāhaü ānanda āmantesiü: ramaõãyaü ānanda rājagahaü [PTS Page 117] [\q 117/] ramaõãyo tapodārāmo. Yassa kassaci ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. So ākaīkamāno kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaüvā. Tathāgatassa kho ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. So ākaīkamāno ānanda tathāgato kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā'ti. Evampi kho tvaü ānanda tathāgatena oëārikena nimitte kayiramāne oëārike obhāse kayiramāne nāsakkhi paņivijjhituü. Na tathāgataü yāci: 'tiņņhatu bhante bhagavā kappaü tiņņhatu sugato kappaü bahujanahitāya, bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussāna'nti. Sace tvaü ānanda tathāgataü yāceyyāsi, dveva te vācā tathāgato paņikkhipeyya, atha tatiyakaü adhivaseyya. Tasmātihānanda tuyhevetaü dukkaņaü, tuyhevetaü aparaddhaü. Ekamidāhaü ānanda samayaü tattheva rājagahe viharāmi veëuvane kalandakanivāpe. Tatra pi kho tāhaü ānanda āmantesiü: ramaõãyaü ānanda rājagahaü ramaõãyo veëuvane kalandaka nivāpo. Yassa kassaci ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. So ākaīkamāno kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaüvā. Tathāgatassa kho ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. So ākaīkamāno ānanda tathāgato kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā'ti. Evampi kho tvaü ānanda tathāgatena oëārikena nimitte kayiramāne oëārike obhāse kayiramāne nāsakkhi paņivijjhituü. Na tathāgataü yāci: 'tiņņhatu bhante bhagavā kappaü tiņņhatu sugato kappaü bahujanahitāya, bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussāna'nti. Sace tvaü ānanda tathāgataü yāceyyāsi, dveva te vācā tathāgato paņikkhipeyya, atha tatiyakaü adhivaseyya. Tasmātihānanda tuyhevetaü dukkaņaü, tuyhevetaü aparaddhaü. Ekamidāhaü ānanda samayaü tattheva rājagahe viharāmi jãvakambavane . Tatra pi kho tāhaü ānanda āmantesiü: ramaõãyaü ānanda rājagahaü ramaõãyaü jãvakambavanaü. Yassa kassaci ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. So ākaīkamāno kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaüvā. Tathāgatassa kho ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. So ākaīkamāno ānanda tathāgato kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā'ti. Evampi kho tvaü ānanda tathāgatena oëārikena nimitte kayiramāne oëārike obhāse kayiramāne nāsakkhi paņivijjhituü. Na tathāgataü yāci: 'tiņņhatu bhante bhagavā kappaü tiņņhatu sugato kappaü bahujanahitāya, bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussāna'nti. Sace tvaü ānanda tathāgataü yāceyyāsi, dveva te vācā tathāgato paņikkhipeyya, atha tatiyakaü adhivaseyya. Tasmātihānanda tuyhevetaü dukkaņaü, tuyhevetaü aparaddhaü. Ekamidāhaü ānanda samayaü tattheva rājagahe viharāmi maddakucchismiü migadāye. Tatrā pi kho tāhaü ānanda āmantesiü: ramaõãyaü ānanda rājagahaü ramaõãyo gotamanigrodho. Yassa kassaci ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. So ākaīkamāno kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaüvā. Tathāgatassa kho ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. So ākaīkamāno ānanda tathāgato kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā'ti. 1. Kariyamāne, sãmu. 2. Nigrodhārāme, [PTS. 3.] Tatra, [PTS.] [BJT Page 184] [\x 184/] Evampi kho tvaü ānanda tathāgatena, oëārikena nimitte kayiramāne oëārike obhāse kayiramāne nāsakkhi paņivijjhituü. Na tathāgataü yāci: 'tiņņhatu bhante bhagavā kappaü tiņņhatu sugato kappaü bahujanahitāya, bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussāna'nti. Sace tvaü ānanda tathāgataü yāceyyāsi, dveva te vācā tathāgato paņikkhipeyya, atha tatiyakaü adhivaseyya. Tasmātihānanda tuyhevetaü dukkaņaü, tuyhevetaü aparaddhaü. 77. Ekamidāhaü ānanda samayaü idheva vesāliyaü viharāmi udenacetiye. Tatrapi kho tāhaü ānanda āmantesi: ramaõãyā ānanda vesālã, ramaõãyaü udenaü cetiyaü. Yassa kassaci ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. So ākaīkhamāno kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā tathāgatassa kho ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. So ākaīkhamāno ānanda tathāgato kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā'ti. Evampi kho tvaü ānanda tathāgatena oëārike nimitte kayiramāne oëārike obhāse kayiramāne nāsakkhi paņivijjhituü. Na tathāgataü yāci: 'tiņņhatu bhante bhagavā kappaü tiņņhatu sugato kappaü bahujanahitāya, bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussāna'nti. Sace tvaü ānanda tathāgataü yāceyyāsi, dveva te vācā tathāgato paņikkhipeyya, atha tatiyakaü adhivāseyya. Tasmātihānanda tuyhevetaü dukkaņaü, tuyhevetaü aparaddhaü. [PTS Page 118] [\q 118/] ekamidāhaü ānanda samayaü idheva vesāliyaü viharāmi gotamakecetiye. Tatrapi kho tāhaü ānanda āmantesi: ramaõãyā ānanda vesālã, ramaõãyaü gotamatecetiyaü. Yassa kassaci ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. So ākaīkhamāno kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā tathāgatassa kho ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. So ākaīkhamāno ānanda tathāgato kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā'ti. Evampi kho tvaü ānanda tathāgatena oëārike nimitte kayiramāne oëārike obhāse kayiramāne nāsakkhi paņivijjhituü. Na tathāgataü yāci: 'tiņņhatu bhante bhagavā kappaü tiņņhatu sugato kappaü bahujanahitāya, bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussāna'nti. Sace tvaü ānanda tathāgataü yāceyyāsi, dveva te vācā tathāgato paņikkhipeyya, atha tatiyakaü adhivāseyya. Tasmātihānanda tuyhevetaü dukkaņaü, tuyhevetaü aparaddhaü. Ekamidāhaü ānanda samayaü idheva vesāliyaü viharāmi sattambecetiye. Tatrapi kho tāhaü ānanda āmantesi: ramaõãyā ānanda vesālã, ramaõãyaü sattambecetiyaü. Yassa kassaci ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. So ākaīkhamāno kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā tathāgatassa kho ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. So ākaīkhamāno ānanda tathāgato kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā'ti. Evampi kho tvaü ānanda tathāgatena oëārike nimitte kayiramāne oëārike obhāse kayiramāne nāsakkhi paņivijjhituü. Na tathāgataü yāci: 'tiņņhatu bhante bhagavā kappaü tiņņhatu sugato kappaü bahujanahitāya, bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussāna'nti. Sace tvaü ānanda tathāgataü yāceyyāsi, dveva te vācā tathāgato paņikkhipeyya, atha tatiyakaü adhivāseyya. Tasmātihānanda tuyhevetaü dukkaņaü, tuyhevetaü aparaddhaü. Ekamidāhaü ānanda samayaü idheva vesāliyaü viharāmi bahuputtecetiye. Tatrapi kho tāhaü ānanda āmantesi: ramaõãyā ānanda vesālã, ramaõãyaü bahuputtecetiyaü. Yassa kassaci ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. So ākaīkhamāno kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā tathāgatassa kho ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. So ākaīkhamāno ānanda tathāgato kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā'ti. Evampi kho tvaü ānanda tathāgatena oëārike nimitte kayiramāne oëārike obhāse kayiramāne nāsakkhi paņivijjhituü. Na tathāgataü yāci: 'tiņņhatu bhante bhagavā kappaü tiņņhatu sugato kappaü bahujanahitāya, bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussāna'nti. Sace tvaü ānanda tathāgataü yāceyyāsi, dveva te vācā tathāgato paņikkhipeyya, atha tatiyakaü adhivāseyya. Tasmātihānanda tuyhevetaü dukkaņaü, tuyhevetaü aparaddhaü. Ekamidāhaü ānanda samayaü idheva vesāliyaü viharāmi sārandadecetiye. Tatrapi kho tāhaü ānanda āmantesi: ramaõãyā ānanda vesālã, ramaõãyaü sārandadecetiyaü. Yassa kassaci ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. So ākaīkhamāno kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā tathāgatassa kho ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. So ākaīkhamāno ānanda tathāgato kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā'ti. Evampi kho tvaü ānanda tathāgatena oëārike nimitte kayiramāne oëārike obhāse kayiramāne nāsakkhi paņivijjhituü. Na tathāgataü yāci: 'tiņņhatu bhante bhagavā kappaü tiņņhatu sugato kappaü bahujanahitāya, bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussāna'nti. Sace tvaü ānanda tathāgataü yāceyyāsi, dveva te vācā tathāgato paņikkhipeyya, atha tatiyakaü adhivāseyya. Tasmātihānanda tuyhevetaü dukkaņaü, tuyhevetaü aparaddhaü. Idāneva kho tāhaü ānanda ajja cāpāle cetiye āmantesi: ramaõãyā ānanda vesālã, ramaõãyaü cāpālaü cetiyaü. Yassa kassaci ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. So ākaīkhamāno kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā tathāgatassa kho ānanda cattāro iddhipādā bhāvitā bahulãkatā yānãkatā vatthukatā anuņņhitā paricitā susamāraddhā. So ākaīkhamāno ānanda tathāgato kappaü vā tiņņheyya kappāvasesaü vā'ti. Evampi kho tvaü ānanda tathāgatena oëārike nimitte kayiramāne oëārike obhāse kayiramāne nāsakkhi paņivijjhituü. Na tathāgataü yāci: 'tiņņhatu bhante bhagavā kappaü tiņņhatu sugato kappaü bahujanahitāya, bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussāna'nti. Sace tvaü ānanda tathāgataü yāceyyāsi, dveva te vācā tathāgato paņikkhipeyya, atha tatiyakaü adhivāseyya. Tasmātihānanda tuyhevetaü dukkaņaü, tuyhevetaü aparaddhaü. [BJT Page 186] [\x 186/] 78. Nanvetaü ānanda mayā paņigacceva akkhātaü: sabbeheva piyehi manāpehi nānābhāvo vinābhāvo a¤¤athābhāvo. Taü kutettha ānanda labbhā yaü taü jātaü bhåtaü saīkhataü palokadhammaü. Taü vata mā palujjitã. Netaü ņhānaü vijjati. Yaü kho panetaü ānanda tathāgatena cattaü vantaü muttaü pahãõaü paņinissaņņhaü, ossaņņho āyusaīkhāro, ekaüsena vācā tathāgatena bhāsitā 'na ciraü tathāgatassa parinibbānaü [PTS Page 119] [\q 119/] bhavissati. Ito tiõõaü māsānaü accayena tathāgato parinibbāyissatã'ti. Ta¤cenaü1 kathāgato jãvitahetu puna paccāmissatã'ti netaü ņhānaü vijjati. 79. âyāmānanda yena mahāvanaü kåņāgārasālā tenupasaīkamissāmā'ti. "Evaü bhante"ti kho āyasmā ānando bhagavato paccassosi. Atha kho bhagavā āyasmatā ānandena saddhiü yena mahāvanaü kåņāgārasālā tenupasaīkami. Upasaīkamitvā āyasmantaü ānandaü āmantesi; gaccha tvaü ānanda, yāvatikā bhikkhu vesāliü upanissāya viharanti, te sabbe upaņņhānasālāyaü sannipātehã"ti. "Evaü bhante' ti kho āyasmā ānando bhagavato paņissutvā, yāvatikā bhikkhu vesāliü upanissāya viharanti, te sabbe upaņņhānasālāyaü sannipātetvā yena bhagavā tenupasaīkami. Upasaīkamitvā bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü aņņhāsi. Ekamantaü ņhito kho āyasmā ānando bhagavantaü etadavoca; "sannipātito bhante bhikkhusaīgho, yassa'dāni bhante bhagavā kālaü ma¤¤atã"ti. (Brahmacariyaciraņņhitika - dhammadesanā) 80. Atha kho bhagavā yena upaņņhānasālā tenupasaīkami. Upasaīkamitvā pa¤¤atte āsane nisãdi. Nisajja kho bhagavā bhikkhu āmantesi: "tasmātiha bhikkhave ye te 2 mayā dhammā abhi¤¤ā desitā, te vo sādhukaü uggahetvā āsevitabbā bhāvetabbā bahulãkātabbā yathayidaü [PTS Page 120] [\q 120/] brahmacariyaü addhaniyaü assa ciraņņhitikaü. Tadassa bahujanahitāya bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussānaü katame ca te bhikkhave dhammā mayā abhi¤¤ā3 desitā, ye vo4 sādhukaü uggahetvā āsevitabbā bhāvetabbā bahulãkātabbā yathayidaü brahmacariyaü addhaniyaü assa ciraņņhitikaü. Tadassa bahujanahitāya bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussānaü. Seyyathãdaü, cattāro satipaņņhānā, cattāro sammappadhānā, cattāro iddhipādā pa¤cindriyāni, pa¤cabalāni. Satta bojjhaīgā, ariyo aņņhaīgiko maggo. 1. Taüvenaü, syā taü vacanaü, [PTS] sãmu. 2. Ye co, [PTS. 3.] Abhi¤¤āya, [PTS. 4.] Te vo, sãmu. [BJT Page 188] [\x 188/] Ime kho bhikkhave dhammā mayā abhi¤¤ā desitā. Te vo sādhukaü uggahetvā āsevitabbā bahulãkātabbā yathāyidaü brahmacariyaü addhaniyaü assa ciraņņhitikaü, tadassa bahujanahitāya bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussānanti. " 81. Atha kho bhagavā bhikkhu āmantesi: "bhanda'dāni bhikkhave āmantayāmi vo. Vayadhammā saīkhārā. Appamādena sampādetha. Naciraü tathāgatassa parinibbānaü bhavissati. Ito tiõõaü māsānaü accayena tathāgato parinibbāyissatã"ti. Idamavoca bhagavā. Idaü vatvā sugato athāparaü etadavoca satthā1; Paripakko vayo mayhaü parittaü mama jãvitaü Pahāya vo gamissāmi katamme saraõamattano. Appamattā satimanto susãlā hotha bhikkhavo, * Susamāhitasaīkappā sacittamanurakkhatha. [PTS Page 121] [\q 121/] yo imasmiü dhammavinaye appamatto vihassati 2, Pahāya jātisaüsāraü dukkhassantaü karissatã ti. Tatiyabhāõavāro. 1. Ito paraü syāmapotthake ayaü adhito pāņho'pi dissate; "Daharā pi ca ye vuķķhā ye bālā ye ca paõķitā Aķķhā ceva daëiddā ca sabbe maccuparāyaõā Yathā pi kumbhakārassa kataü mattikabhājataü Khuddakaü ca mahantaü vaya¤ca pakka¤caāmakaü Sabbaü bhedanapariyantaü evaü maccāna jãvitaü Athāparaü etadavoca" satthā 2. Viharissati syā, vihessati sãmu. Saddanãtiyaü 1038 - "viharassa ha - vipubbassa hara dhātussa 'ha' iccādeso hoti vā sasatimbhi vibhattiyaü - appamatto vihassati" [BJT Page 190] [\x 190/] (Cattāro ariyadhammā) 82. [PTS Page 122] [\q 122/] atha kho bhagavā pubbanhasamayaü nivāsetvā pattacãvaramādāya vesāliü piõķāya pāvisi. Vesāliyaü caritvā pacchābhattaü piõķapātapaņikkanto nāgāpalokitaü1 vesāliü apaloketvā āyasmantaü ānandaü āmantesi: idaü pacchimakaü ānanda tathāgatassa vesāliyā dassanaü bhavissati. âyāmānanda yena bhaõķagāmo2 tenupasaīkamissāmā'ti. 'Evambhante'ti kho āyasmā ānando bhagavato paccassosi. Atha kho bhagavā mahatā bhikkhusaīghena saddhiü yena bhaõķagāmo tadavasari. Tatra sudaü bhagavā bhaõķagāme viharati. Tatra kho bhagavā bhikkhu āmantesi: "catunnaü bhikkhave dhammānaü ananubodhā appaņivedhā evamidaü dãghamaddhānaü sandhāvitaü saüsaritaü mama¤ceva tumhāka¤ca. Katamesaü catunnaü? Ariyassa bhikkhave sãlassa ananubodhā appaņivedhā evamidaü dãghamaddhānaü sandhāvitaü saüsaritaü mama¤ceva tumhāka¤ca. Ariyassa bhikkhave samādhissa ananubodhā appaņivedhā evamidaü dãghamaddhānaü sandhāvitaü saüsaritaü mama¤ceva tumhāka¤ca - ariyāya bhikkhave pa¤¤āya ananubodhā appaņivedhā evamidaü dãghamaddhānaü sandhāvitaü saüsaritaü mama¤ceva tumhāka¤ca. Ariyāya bhikkhave vimuttiyā ananubodhā appaņivedhā evamidaü dãghamaddhānaü sandhāvitaü saüsaritaü mama¤ceva tumhāka¤ca. Tayidaü bhikkhave ariyaü sãlaü anubuddhaü. [PTS Page 123] [\q 123/] paņividdhaü. Ariyo samādhi anubuddho paņividdho. Ariyā pa¤¤ā anubuddhā paņividdhā. Ucchinnā bhavataõhā khãõā bhavanetti. Natthidāni punabbhavo"ti. Idamavoca bhagavā idaü vatvā sugato athāparaü etadavoca satthā: "Sãlaü samādhi pa¤¤ā ca vimutti ca anuttarā Anubuddhā ime dhammā gotamena yasassinā, Iti buddho abhi¤¤āya dhammamakkhāsi bhikkhånaü Dukkhassantakaro satthā cakkhumā parinibbuto"ti. 1. Nāgāvalokitaü, syā. 2. Bhaõķugāmo, machasaü. [BJT Page 192] [\x 192/] Tatrāpi sudaü bhagavā bhaõķagāme viharanto etadeva bahulaü bhikkhånaü dhammiü kathaü karoti: "iti sãlaü, iti samādhi, iti pa¤¤ā. Sãlaparibhāvito samādhi mahapphalo hoti mahānisaüso. Samādhiparibhāvitā pa¤¤ā mahapphalā hoti mahānisaüsā. Pa¤¤āparibhāvitaü cittaü sammadeva āsavehi vimuccati seyyathãdaü kāmāsavā bhavāsavā avijjāsavā'ti. (Cattāro mahāpadesā) 83. Atha kho bhagavā bhaõķagāme yathābhirattaü viharitvā āyasmantaü ānandaü āmantesi: āyāmānanda yena hatthigāmo, yena ambagāmo, yena jambugāmo. Yena bhoganagaraü tenupasaīkamissāmā"ti. "Evambhante"ti kho āyasmā ānando bhagavato paccassosi. Atha kho bhagavā mahatā bhikkhusaīghena saddhiü yena bhoganagaraü tadavasari. Tatrasudaü bhagavā bhoganagare viharati ānande cetiye. Tatra kho bhagavā bhikkhå āmantesi: "cattāro' me bhikkhave mahāpadese desissāmi. Taü suõātha sādhukaü manasi karotha, bhāsissāmã"ti. [PTS Page 124] [\q 124/] "evambhante"ti kho te bhikkhå bhagavato paccassosuü. Bhagavā etadavoca: Idha bhikkhave bhikkhå evaü vadeyya: "sammukhā metaü āvuso bhagavato sutaü, sammukhā paņiggahitaü, ayaü dhammo ayaü vinayo idaü satthusāsananti" tassa bhikkhave bhikkhuno bhāsitaü neva abhinanditabbaü na paņikkositabbaü. Anabhinanditvā appaņikkositvā tāni padabya¤janāni sādhunaü uggahetvā sutte otāretabbāni1 vinaye sandassetabbāni. Tāni ce sutte otāriyamānāni 2 vinaye sandassiyamānāni na ceva sutte otaranti 3 na ca vinaye sandissanti, niņņhamettha gantabbaü: addhā idaü na ceva tassa bhagavato vacanaü. Imassa ca bhikkhuno duggahitanti. Iti hetaü bhikkhave chaķķeyyātha. Tāni ce sutte otāriyamānāni vinaye sandassiyamānāni sutte ceva otaranti vinaye ca sandissanti, niņņhamettha gantabbaü: 'addhā idaü tassa bhagavato vacanaü. Imassa ca bhikkhuno suggahita'nti. Imaü bhikkhave paņhamaü mahāpadesaü dhāreyyātha. (1) 1. Osāretabbāhi, machasaü. 2. Osāriyāmānāni. 3. Osaranti, [BJT Page 194] [\x 194/] Idha pana bhikkhave bhikkhu evaü vadeyya: amukasmiü nāma āvāse saīgho viharati sathero sapāmokkho. Tassa me saīghassa sammukhā sutaü sammukhā paņiggahitaü 'ayaü dhammo ayaü vinayo idaü satthusāsana'nti tassa bhikkhave bhikkhuno bhāsitaü neva abhinanditabbaü nappaņikkositabbaü. Anabhinanditvā appaņikkositvā tāni padabya¤janāni sādhukaü uggahetvā sutte otāretabbāni 1 vinaye sandassetabbāni tāni ce sutte otāriyamānāni 2 vinaye sandassiyamānāni na ceva sutte otaranti 3 na ca vinaye sandissanti, niņņhamettha gantabbaü: 'addhā idaü na ceva tassa bhagavato vacanaü, tassa ca saīghassa duggahita'nti. Iti hetaü bhikkhave chaķķeyyātha. Tāni ce sutte otāriyamānāni vinaye sandassiyamānāni sutte ceva otaranti vinaye ca sandissanti, niņņhamettha gantabbaü: [PTS Page 125 [\q 125/] ']addhā idaü tassa bhagavato vacanaü, tassa ca saīghassa suggahita'nti. Idaü bhikkhave dutiyaü mahāpadesaü dhāreyyātha. (2) Idha pana bhikkhave bhikkhu evaü vadeya: amukasmiü nāma āvāse sambahulā therā bhikkhu viharanti bahussutā āgatāgamā dhammadharā vinayadharā mātikādharā. Tesaü me therānaü sammukhā sutaü sammukhā paņiggahitaü 'ayaü dhammo ayaü vinayo idaü satthusāsana'nti. Tassa bhikkhave bhikkhuno bhāsitaü neva abhinanditabbaü nappaņikkositabbaü. Anabhinanditvā appaņikkositvā tāni padabya¤janāni sādhukaü uggahetvā sutte otāretabbāni vinaye sandassetabbāni. Tāni ce sutte otāriyamānāni vinaye sandassiyamānāni na ceva sutte otaranti na ca vinaye sandissanti, niņņhamettha gantabbaü: "addhā idaü na ceva tassa bhagavato vacanaü, tesa¤ca therānaü duggahita'nti. Iti hetaü bhikkhave chaķķeyyātha tāni ce sutte otārãyamānāni vinaye sandassiyamānāni sutte ceva otaranti vinaye ca sandissanti, niņņhamettha gantabbaü: 'addhā idaü tassa bhagavato vacanaü, tesa¤ca therānaü suggahita'nti. Idaü bhikkhave tatiyaü mahāpadesaü dhāreyyātha. (3) 1. Osāretabbāni machasaü. 2. Osāriyamānāti, machasaü. 3. Osaranati, machasaü. [BJT Page 196] [\x 196/] Idha pana bhikkhave bhikkhu evaü vadeyya: 'amukasmiü nāma āvāse eko thero bhikkhu viharati bahussuto āgatāgamo dhammadharo vinayadharo mātikādharo. Tassa me therassa sammukhā sutaü sammukhā paņiggahitaü 'ayaü dhammo ayaü vinayo idaü satthusāsana'nti. Tassa bhikkhave bhikkhuno bhāsitaü neva abhinanditabbaü nappaņikkositabbaü. Anabhinanditvā appaņikkositvā tāni padabya¤janāni sādhukaü uggahetvā sutte otāretabbāni. Vinaye sandassetabbāni. Tāni ce sutte otārãyamānāni vinaye sandassãyamānāni na ceva sutte otaranti na ca vinaye sandissanti, niņņhamettha gantabbaü: 'addhā idaü na ceva tassa bhagavato vacanaü, tassa ca therassa duggahita'nti. Iti hetaü bhikkhave chaķķeyyātha. Tāni ce sutte otārãyamānāni vinaye sandassãyamānāni sutte ceva otaranti vinaye ca sandissanti, niņņhamettha gantabbaü: [PTS Page 126 [\q 126/] ']addhā idaü tassa bhagavato vacanaü, tassa ca therassa suggahita'nti. Idaü bhikkhave catutthaü mahāpadesaü dhāreyyātha. (4) Ime kho bhikkhave cattāro mahāpadese dhāreyyāthā"ti. Tatrapi sudaü bhagavā bhoganagare viharanto ānande cetiye etadeva bahulaü bhikkhunaü dhammiü kathaü karoti: 'iti sãlaü, iti samādhi, iti pa¤¤ā. Sãlaparibhāvito samādhi mahapphalo hoti mahānisaüso. Samādhiparibhāvitā pa¤¤ā mahapphalā hoti mahānisaüsā. Pa¤¤āparibhāvitaü cittaü sammadeva āsavehi vimuccati. Seyyathãdaü kāmāsavā bhavāsavā avijjāsavā'ti. (Cunda - kammāraputtakathā) 84. Atha kho bhagavā bhoganagare yathābhirattaü viharitvā āyasmantaü ānandaü āmantesi: "āyāmānanda yena pāvā, tenupasaīkamissāmā"ti. "Evambhante"ti kho āyasmā ānando bhagavato paccassosi. Atha kho bhagavā mahatā bhikkhusaīghena saddhiü yena pāvā tadavasari. Tatra sudaü bhagavā pāvāyaü viharati cundassa kammāraputtassa ambavane. Assosi kho cundo kammāraputto 'bhagavā kira pāvaü anuppatto pāvāyaü viharati mayhaü ambavane'ti. Atha kho cundo kammāraputto yena bhagavā tenupasaīkami upasaīkamitvā bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho cundaü kammāraputtaü bhagavā dhammiyā kathāya sandassesi samādapesi samuttejesi sampahaüsesi. Atha kho cundo kammāraputto bhagavatā dhammiyā kathāya sandassito samādapito samuttejito sampahaüsito bhagavantaü etadavoca: 'adhivāsetu me bhante bhagavā cātanāya bhattaü saddhiü bhikkhu saīghenā'ti. Adhivāsesi bhagavā tuõhãbhāvena. Atha kho cundo kammāraputto bhagavato adhivāsanaü [PTS Page 127] [\q 127/] viditvā uņņhāyāsanā bhagavantaü abhivādetvā padakkhãõaü katvā pakkāmi. [BJT Page 198] [\x 198/] Atha kho cundo kammāraputto tassā rattiyā accayena sake nivesane paõãtaü khādanãyaü bhojanãyaü paņiyādāpetvā pahåta¤ca såkaramaddavaü, bhagavato kālaü ārocāpesi: kālo bhante, niņņhitaü bhattanti. Atha kho bhagavā pubbanhasamayaü nivāsetvā pattacãvaramādāya saddhiü bhikkhusaīghena yena cundassa kammāraputtassa nivesanaü tenupasaīkami upasaīkamitvā pa¤¤atte āsane nisãdi. Nisajja kho bhagavā cundaü kammāraputtaü āmantesi: 'yante cunda såkaramaddavaü paņiyattaü, tena maü parivisa. Yaü pana¤¤aü khādanãyaü bhojanãyaü yaņiyattaü, tena bhikkhusaīghaü parivisā'ti. 'Evambhante'ti kho cundo kammāraputto bhagavato paņissutvā yaü ahosi såkaramaddavaü paņiyattaü, tena bhagavantaü parivisi. Yaü pana¤¤aü khādanãyaü bhojanãyaü paņiyattaü, tena bhikkhusaīghaü parivisi. Atha kho bhagavā cundaü kammāraputtaü āmantesi: yante cunda såkaramaddavaü avasiņņhaü, taü sobbhe nikhanāhi. Nāhaü taü cunda passāmi sadevake loke samārake, sabrahmake, sassamaõabrāhmaõiyā pajāya sadevamanussāya yassa taü paribhuttaü sammā pariõāmaü gaccheyya a¤¤atra tathāgatassā'ti. 'Evambhante'ti kho cundo kammāraputto bhagavato paņissutvā, yaü ahosi såkaramaddavaü avasiņņhaü taü sobbhe nikhaõitvā, yena bhagavā tenupasaīkami: upasaīkamitvā bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho cundaü kammāraputtaü bhagavā dhammiyā kathāya sandassetvā samādapetvā samuttejetvā sampahaüsetvā uņņhāyāsanā pakkāmi. (Lohitapakkhandikā ābādho) 85. Atha kho bhagavato cundasasa kammāraputtassa bhattaü bhuttāvissa kharo ābādho uppajji lohitapakkhandikā. Pabāëhā vedanā vattanti māraõantikā. Tā [PTS Page 128] [\q 128/] sudaü bhagavā sato sampajāno adhivāsesi aviha¤¤amāno. Atha kho bhagavā āyasmantaü ānandaü āmantesi: "āyāmānanda yena kusinārā tenupasaīkamissāmā"ti. 'Evambhante'ti kho āyasmā ānando bhagavato paccassosi. [BJT Page 200] [\x 200/] "Cundassa bhattaü bhu¤jitvā kammārassāti me sutaü, âbādhaü samphusã dhãro pabāëhaü1 māraõantikaü. Bhuttassa ca såkaramaddavena Byādhippabāëho udapādi satthuno Viri¤camāno2 bhagavā avoca Gacchāmahaü kusināraü nagaranti. " (ânandena pānãyāharaõaü) 86. Atha kho bhagavā maggā okkamma yena¤¤ataraü rukkhamålaü tenupasaīkami. Upasaīkamitvā āyasmantaü ānandaü āmantesi: "iīgha me tvaü ānanda catugguõaü saīghāņi pa¤¤apehi. Kilanto'smi ānanda, nisãdissāmã"ti. 'Evambhante'ti kho āyasmā ānando bhagavato paņissutvā catugguõaü saīghāņiü pa¤¤apesi. Nisãdi bhagavā pa¤¤atte āsane. Nisajja kho bhagavā āyasmantaü ānandaü āmantesi: "iīgha me tvaü ānanda pānãyaü āhara, pipāsito'mhi ānanda pivissāmã'ti evaü vutte āyasmā ānando bhagavantaü etadavoca: "idāni bhante pa¤camattāni sakaņasatāni atikkantāni. Taü cakkacchinnaü udakaü parittaü luëitaü āvilaü sandati. Ayaü bhante kakutthā nadã avidåre acchodakā3 [PTS Page 129] [\q 129/] sātodakā sãtodakā setakā4 supatitthā ramaõãyā. Ettha bhagavā pānãya¤ca pivissati, gattāni ca sãtikarissatãti". Dutiyampi kho bhagavā āyasmantaü ānandaü āmantesi: 'iīgha me tvaü ānanda pānãyaü āhara, pipāsito'smi ānanda pivissāmã'ti dutiyampi kho āyasmā ānando bhagavantaü etadavoca: "idāni bhante pa¤camattāni sakaņasatāni atikkantāni. Taü cakkacchinnaü udakaü parittaü luëitaü āvilaü sandati. Ayaü bhante kakutthā nadã avidåre acchodakā sātodakā sãtodakā setakā4 suppatitthā ramaõãyā. Ettha bhagavā pānãya¤ca pivissati, gattāni ca sãtikarissatã" ti. Tatiyampi kho bhagavā āyasmantaü ānandaü āmantesi: 'iīgha me tvaü ānanda pānãyaü āhara, pipāsito'smi ānanda pivissāmã"ti. 'Evambhante'ti kho āyasmā ānando bhagavato paņissutvā pattaü gahetvā yena sā nadikā tenupasaīkami. 1. Sabāëhaü, syā. 2. Virecamāno machasaü, sãmu. Viricavamāno, dã a. 3. Acchodikā - machasaü. 4. Setodakā, machasaü. 5. Supappatitthā, machasaü. [BJT Page 202] [\x 202/] Atha kho sā nadikā cakkacchinnā parittā luëitā āvilā sandamānā āyasmante ānande upasaīkamante acchā vippasantā anāvilā sandittha. Atha kho āyasmate, ānandassa etadahosi: 'acchariyaü vata bho, abbhutaü vata bho, tathāgatassa mahiddhikatā mahānubhāvatā. Ayaü hi sā nadikā cakkacchinnā parittā luëitā āvilā sandamānā mayi upasaīkamante acchā vippasannā anāvilā sandatã"ti. Pattena pānãyaü ādāya yena bhagavā tenupasaīkami, upasaīkamitvā bhagavantaü etadavoca: "acchariyaü bhante, abbhutaü bhante, tathāgatassa mahiddhikatā mahānubhāvatā. Idāni sā bhante nadikā cakkacchinnā parittā luëitā āvilā sandamānā mayi upasaīkamante acchā vippasannā anāvilā sandittha. Pivatu bhagavā pānãyaü, pivatu sugato pānãyanti". Atha kho bhagavā pānãyaü apāsi. (Pukkusamallaputtakathā) 87. [PTS Page 130] [\q 130/] tena kho pana samayena pukkuso mallaputto āëārassa kālāmassa sāvako kusinārāya pāvaü addhānamaggapaņipanno hoti. Addasā kho pukkuso mallaputto bhagavantaü a¤¤atarasmiü rukkhamåle nisinnaü. Disvā yena bhagavā tenupasaīkami. Upasaīkamitvā bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdiü. Ekamantaü nisinno kho pukkuso mallaputto bhagavantaü etadavoca: "acchariyaü bhante, abbhutaü bhante, santena vata bhante pabbajitā vihārena viharanti. Bhåtapubbaü bhante, āëāro kālāmo addhānamaggapaņipanno maggā okkamma avidåre a¤¤atarasmiü rukkhamåle divāvihāraü nisãdi. Atha kho bhante pa¤camattāni sakaņasatāni āëāraü kālāmaü nissāya nissāya atikkamiüsu. Atha kho bhante a¤¤ataro puriso tassa sakaņasatthassa piņņhito piņņhito āgacchanto yena āëāro kālāmo tenupasaīkami. Upasaīkamitvā āëāraü kālāmaü etadavoca: "api bhante pa¤camattāni sakaņasatāni atikkamantāni addasā?'Ti 'na kho ahaü āvuso addasanti. ' 'Kimpana bhante saddaü assosi?'Ti. 'Na kho ahaü āvuso saddaü assosi'nti. 'Kimpana bhante sutto ahosã?'Ti. Na kho ahaü āvuso sutto ahosi'nti 'kimpana bhante sa¤¤ã ahosã ?'Ti 'evamāvuso'ti. 'So tvaü bhante sa¤¤ã samāno jāgaro ma¤camattāni sakaņasatāni nissāya nissāya atikkamantāni neva addasa na pana saddaü assosi apissu te bhante saīghāņi rajena okiõõā?Ti. 'Evamāvuso'ti. Atha kho bhante tassa purisassa etadahosi: acchariyaü vata bho, abbhutaü vata bho, santena vata bho pabbajitā vihārena viharanti, yatra hi nāma sa¤¤ã [PTS Page 131] [\q 131/] samāno jāgaro pa¤camattāni sakaņasatāni nissāya nissāya atikkamantāni neva dakkhiti, na pana saddaü sossatã'ti āëāre kālāme uëāraü pasādaü paveditvā pakkāmã"ti. [BJT Page 204] [\x 204/] Taü kimma¤¤asi pukkusa, katamannu kho dukkarataraü vā durabhisambhavataraü vā yo sa¤¤ã samāno jāgaro pa¤camattāni sakaņasatāni nissāya nissāya atikkamantāni neva passeyya, na pana saddaü suõeyya, yo vā sa¤¤ã samāno jāgaro deve vassante deve galagalāyante vijjutāsu1 niccharantisu asaõiyā phalantiyā neva passeyya na pana saddaü suõeyyā?Ti. "Ki¤hi bhante karissanti pa¤ca vā sakaņasatāni cha vā sakaņasatāni satta vā sataņasatāni aņņha vā sakaņasatāni nava vā sakaņasatāni sakaņasahassaü vā sakaņasatasahassaü vā. Atha kho etadeva dukkarataraü ceva durabhisambhavatara¤ca yo sa¤¤ã samāno jāgaro deve vassante deve galagalāyante vijjutāsu niccharantãsu asaõiyā phalantiyā neva passeyya na pana saddaü suõeyyā"ti. Ekamidāhaü pukkusa samayaü ātumāyaü viharāmi bhåsāgāre. Tena kho pana samayena deve vassante deve galagalāyante vijjutāsu niccharantãsu asaõiyā phalantiyā avidåre. Bhåsāgārassa dve kassakā bhātaro hatā cattāro ca balivaddā. Atha kho pukkusa ātumāya mahājanakāyo nikkhamitvā yena te dve kassakā bhātaro hatā cattārā ca balivaddā, tenupasaīkami. Tena kho panāhaü pukkusa samayena bhusāgārā nikkhamitvā bhusāgāradvāre abbhokāse caīkamāmi. Atha kho pukkusa a¤¤ataro puriso tamhā mahājanakāyā yenāhaü tenupasaīkami. Upasaīkamitvā maü abhivādetvā ekamantaü aņņhāsi. Ekamantaü ņhitaü kho ahaü pukkusa taü purisaü etadavocaü 'kinnukho so āvuso mahājanakāyo sannipatito?Ti. [PTS Page 132] [\q 132/] idāni bhante deve vassante deve galagalāyante vijjutāsu niccharantãsu asaõiyā phalantiyā dve kassakā bhātaro hatā cattāro ca balivaddā. Ettheso mahājanakāyo sannipatito. Tvampana bhante kuhiü ahosã?Ti. 'Idheva kho ahaü āvuso ahosi'nti. 'Kimpana bhante na addasā?Ti. 'Na kho ahaü āvuso addasanti'. 'Kimpana bhante saddaü assosã?'Ti. 'Na kho ahaü āvuso saddaü assosinti'. 'Kimpana bhante sutto ahosã?Ti. 'Na kho ahaü āvuso sutto ahosinti'. 'Kimpana bhante sa¤¤ã ahosã?Ti. 'Evamāvuso'ti. 'So tvaü bhante sa¤¤ã samāno jāgaro deve vassante deve galagalāyante vijjutāsu niccharantãsu asaõiyā phalantiyā neva addasa, na pana saddaü assosã?'Ti. 'Evamāvuso'ti. 1. Vijjullatāsu, machasaü. [BJT Page 206] [\x 206/] Atha kho pukkusa, tassa purisassa etadahosi. 'Acchariyaü vata bho abbhutaü vata bho, santena vata bho pabbajitā vihārena viharanti. Yatra hi nāma sa¤¤ã samāno jāgaro deve vassante deve galagalāyante vijjutāsu niccharantãsu asaõiyā phalantiyā neva dakkhãti na pana saddaü sossatã'ti mayi uëāraü pasādaü pavedetvā maü abhivādetvā padakkhiõaü katvā pakkāmãti. Evaü vutte pukkuso mallaputto bhagavantaü etadavoca: 'esāhaü bhante yo me āëāre kālame pasādo, taü mahāvāte vā opunāmi, sãghasotāya vā nadiyā pavāhemi. Abhikkantaü bhante, abhikkantaü bhante. Seyyathāpi bhante nikkujjitaü vā ukkujjeyya, paņicchannaü vā vivareyya, måëhassa vā maggaü ācikkheyya, andhakāre vā telapajjotaü dhāreyya cakkhumanto råpāni dakkhantãti, evameva bhagavatā anekapariyāyena dhammo pakāsito. Esāhaü bhante bhagavantaü saraõaü gacchāmi [PTS Page 133] [\q 133/] dhamma¤ca bhikkhusaīgha¤ca. Upāsakaü maü bhagavā dhāretu ajjatagge pāõupetaü saraõaü gatanti. Atha kho pukkuso mallaputto a¤¤ataraü purisaü āmantesi. 'Iīgha me tvaü bhaõe siīgivaõõaü yugaü maņņhaü dhāraõiyaü āhāra'ti.Evaü bhante'ti so puriso pukkusassa mallaputtassa paņissutvā taü siīgãvaõõaü yugaü maņņhaü dhāraõiyaü āhari. Atha kho pukkuso mallaputto taü siīgivaõõaü yugaü maņņhaü dhāraõãyaü bhagavato upanāmesi 'idambhante siīgivaõõaü yugaü maņņhaü dhāraõãyaü. Tamme bhante bhagavā patigaõhātu anukampaü upādāyā'ti. 'Tena hi pukkusa ekena maü acchādehi ekena ānandanti'. 'Evambhante'ti kho pukkuso mallaputto bhagavato paņissutvā ekena bhagavantaü acchādesi ekena āyasmantaü ānandaü. Atha kho bhagavā pukkusaü mallaputtaü dhammiyā kathāya sandassesi, samādapesi, samuttejesi, sampahaüsesi. Atha kho pukkuso mallaputto bhagavatā dhammiyā kathāya sandassito samādapito samuttejito sampahaüsito uņņhāyāsanā bhagavantaü abhivādetvā padakkhiõaü katvā pakkāmi. 88. Atha kho āyasmā ānando acirapakkante pukkuse mallaputte taü siīgivaõõaü yugaü maņņhaü dhāraõãyaü bhagavato kāyaü upanāmesi taü bhagavato kāyaü upanāmitaü vãtaccikaü viya khāyati. [BJT Page 208] [\x 208/] Atha kho āyasmā ānando bhagavantaü etadavoca: 'acchariyambhante, abbhutambhante, yāvaparisuddho bhante tathāgatassa chavivaõõo pariyodāto. Idambhante siīgivaõõaü yugaü maņņhaü dhāraõãyaü bhagavato [PTS Page 134] [\q 134/] upanāmitaü vãtaccikaü ciya khāyatã'ti. "Evametaü ānanda, dvãsu kho ānanda kālesu ativiya tathāgatassa kāyo parisuddho hoti chavivaõõo pariyodāto. Katamesu dvãsu? Ya¤ca ānanda rattiü tathāgato anuttaraü sammāsambodhiü abhisambujjhati, ya¤ca rattiü tathāgato anupādisesāya nibbānadhātuyā parinibbāyati imesu kho ānanda dvãsu kālesu ativiya tathāgatassa kāyo parisuddho hoti chavivaõõo pariyodāto. Ajja kho panānanda rattiyā pacchime yāme kusinārāyaü upavattane mallānaü sālavane antarena yamakasālānaü tathāgatassa parinibbānaü bhavissati. âyāmānanda yena kakutthā nadã tenupasaīkamissāmā"ti. "Evambhante"ti kho āyasmā ānando bhagavato paccassosi. "Siīgivaõõaü yugaü maņņhaü pukkuso abhihārayi, Tena acchādito satthā hemavaõõo asobhathā"ti. (Ambavanåpagamanaü) 89. Atha kho bhagavā mahatā bhikkhusaīghena saddhiü yena kakutthā nadã tenupasaīkami. Upasaīkamitvā kakutthaü nadiü ajjhogāhetvā nahātvā ca pivitvā ca paccuttaritvā yena ambavanaü tenupasaīkami. Upasaīkamitvā āyasmantaü cundakaü āmantesi. 'Iīgha me cundaka catugguõaü saīghāņiü pa¤¤āpehi. Kilanto'smi cundaka nipajjissāmã'ti. 'Evambhante'ti kho āyasmā cundako bhagavato paņissutvā catugguõaü saīghāņiü pa¤¤āpesi. Atha kho bhagavā dakkhiõena passena sãhaseyyaü kappesi pāde pādaü accādhāya sato sampajāno uņņhānasa¤¤aü [PTS Page 135] [\q 135/] manasikaritvā. âyasmā pana cundako tattheva bhagavato purato nisãdi. [BJT Page 210] [\x 210/] "Ganatvāna buddho nadiyaü kakutthaü acchodakaü sātodakaü vippasannaü, 1 Ogāhi satthā sukilantaråpo tathāgato appaņimo'dha loke. Nahātvā ca pãtvā cudatāri satthā purakkhato bhikkhugaõassa majjhe. Satthā pavattā bhagavā'dha dhamme upāgamã ambavanaü mahesã. âmantayã vundakaü nāma bhikkhuü catugguõaü patthara me nipacchaü2 So vodito3 bhāvitattena vundo catugguõaü patthari khippameva Nipajji satthā sukilantaråpo cundo'pi tattha pamukhe nisãdã"ti. (Dve piõķapātā samaphalā) 90. Atha kho bhagavā āyasmantaü ānandaü āmantesi. "Siyā kho panānanda cundassa kammāraputtassa koci vippaņisāraü upadaheyya" 'tassa te āvuso cunda, alābhā, tassa te dulladdhaü, yassa te tathāgato pacchimaü piõķapātaü bhu¤jitvā parinibbuto'ti. Cundassānanda kammāraputtassa evaü vippaņisāro vinetabbo. Tassa te āvuso lābhā, tassa te suladdhaü, yassa te tathāgato pacchimaü piõķapātaü bhu¤jitvā parinibbuto. Sammukhā metaü āvuso cunda bhagavato sutaü sammukhā paņiggahãtaü 'dve' me piõķapātā samaphalā [PTS Page 136] [\q 136/] samavipākā ativiya a¤¤ehi piõķapātehi mahapphalatarā ca mahānisaüsatarā ca. Katame dve? Ya¤ca piõķapātaü bhu¤jitvā tathāgato anuttaraü sammāsambodhiü abhisambujjhati, ya¤ca piõķapātaü bhu¤jitvā tathāgato anupādisesāya nibbānadhātuyaü parinibbāyati, ime dve piõķapātā samaphalā samavipākā ativiya a¤¤ehi piõķapātehi mahapphalatarā ca mahānisaüsatarā ca. 1. Acchodakaü, sātudakā, vippasannaü machasaü. 2. Nipajjaü (bahusu). 3. Modito (machasaü) [BJT Page 212] [\x 212/] âyusaüvattanikaü panāyasmatā cundena kammāraputtena kammaü upacitaü sukhasaüvattanikaü panāyasmatā cundena kammāraputtena kammaü upacitaü. Vaõõasaüvattanikaü panāyasmatā cundena kammāraputtena kammaü upacitaü. Yasasaüvattanikaü panāyasmatā cundena kammāraputtena kammaü upacitaü. âdhipateyyasaüvattanikaü panāyasmatā cundena kammāraputtena kammaü upacitanti'. Cundassa ānanda kammāraputtassa evaü vippaņisāro paņivinetabbo"ti. Atha kho bhagavā etamatthaü viditvā tāyaü velāyaü imaü udānaü udānesi: "Dadato pu¤¤aü pavaķķhati sa¤¤amato veraü na vãyati, Kusalo ca jahāti pāpakaü rāgadosamohakkhayā sa nibbuto'ti. Aëārāvedallabhāõavāro catuttho. [BJT Page 214] [\x 214/] (Kusinārā gamanaü) [PTS Page 137] [\q 137/] 91. Atha kho bhagavā āyasmantaü ānandaü āmantesi āyāmānanda yena hira¤¤avatiyā nadiyā pārimaü tãraü, yena kusinārā, yena upavattanaü mallānaü sālavanaü, tenupasaīkamissāmā'ti. 'Evambhante'ti kho āyasmā ānando bhagavato paccassosi. Atha kho bhagavā mahatā bhikkhusaīghena saddhiü yena hira¤¤avatiyā nadiyā pārimaü tãraü, yena kusinārā, yena upavattanaü mallānaü sālavanaü, tenupasaīkami. Upasaīkamitvā āyasmantaü ānandaü āmantesi. "Iīgha me tvaü ānanda antarena yamakasālānaü uttarasãsakaü ma¤cakaü pa¤¤āpehi. Kilanto'smi ānanda nipajjissāmã'ti. 'Evambhante'ti kho āyasmā ānando bhagavato paņissutvā antarena yamakasālānaü uttarasãsakaü ma¤cakaü pa¤¤āpesi. Atha kho bhagavā dakkhiõena passena sãhaseyyaü kappesi pāde pādaü accādhāya sato sampajāno. 92. Tena kho pana samayena yamakasālā sabbaphāliphullā honti akālapupphehi. Te tathāgatassa sarãraü okiranti ajjhokiranti abhippakiranti tathāgatassa påjāya. Dibbāni pi mandāravapupphāni antaëikkhā papatanti, yāni tathāgatassa sarãraü okiranti ajjhokiranti abhippakiranti tathāgatassa påjāya dibbāni pi candanacuõõāni antaëikkhā papatanti. Tāni tathāgatassa sarãraü [PTS Page 138] [\q 138/] okiranti ajjhokiranti abhippakiranti tathāgatassa påjāya. Dibbāni pi turiyāni antaëikkhe vajjanti. Tathāgatassa påjāya.Dibbāni pi saīgãtāni antaëikkhe vattanti tathāgatassa påjāya. Atha kho bhagavā āyasmantaü ānandaü āmantesi: sabbaphāliphullā kho ānanda yamakasālā akālapupphehi te tathāgatassa sarãraü okiranti ajjhokiranti abhippakiranti tathāgatassa påjāya. Dibbānipi mandāravapupphāni antaëikkhā papatanti, tāni tathāgatassa sarãraü okiranti ajjhokiranti abhippakiranti tathāgatassa påjāya. Dibbānipi candanacuõõāni antaëikkhā papatanti, tāni tathāgatassa sarãraü okiranti ajjhokiranti abhippakiranti tathāgatassa påjāya. Dibbāni pi turiyāni antaëikkhe vajjanti tathāgatassa påjāya. Dibbānipi saīgitāni antaëikkhe vattanti tathāgatassa påjāya. Na kho ānanda ettāvatā tathāgato sakkato vā hoti garukato vā mānito vā påjito vā apacito vā, yo kho ānanda bhikkhu vā bhikkhunã vā upāsako vā upāsikā vā dhammānudhammapaņipanno viharati sāmãcipaņipanno anudhammacārã, so tathāgataü sakkaroti garukaroti māneti påjeti apaciyati paramāya påjāya. Tasmātihānanda dhammānudhammapaņipannā viharissāma sāmãcipaņipannā anudhammacārino ti, evaü hi vo ānanda sikkhitabbanti. [BJT Page 216] [\x 216/] Upavāõa thero 93. Tena kho pana samayena āyasmā upavāõo bhagavato purato ņhito hoti bhagavantaü vãjamāno. Atha kho bhagavā āyasmantaü upavāõaü apasādesi: 'apehi bhikkhu. Mā me purato aņņhāsã'ti. Atha kho āyasmato ānandassa etadahosi: 'ayaü kho [PTS Page 139] [\q 139/] āyasmā upavāõo dãgharattaü bhagavato upaņņhāko santikāvacaro samãpacārã. Atha ca pana bhagavā pacchime kāle āyasmantaü upavāõaü apasādesi: apehi bhikkhu, mā me purato aņņhāsãti. Ko nu kho hetu ko paccayo yaü bhagavā āyasmantaü upavāõaü apasāresi. 1 Apehi bhikkhu mā me purato aņhāsã'ti. Atha kho āyasmā ānando bhagavantaü etadavoca: ayaü bhante āyasmā upavāõo dãgharattaü bhagavato upaņņhāko santikāvacaro samãpacārã, atha ca pana bhagavā pacchime kāle āyasmantaü upavāõaü apasādeti: apehi bhikkhu, mā me purato aņņhāsãti. Ko nu kho bhante hetu ko paccayo yaü bhagavā āyasmantaü upavāõaü apasādeti apehi bhikkhu mā me purato aņņhāsã'ti? Yebhuyyena ānanda dasasu sahassãsu lokadhātusu devatā sannipatitā tathāgataü dassanāya, yāvatā ānanda kusinārā upavattanaü mallānaü sālavanaü samannato dvādasayojanāni natthi so padeso vāëagga koņinittudana mattopi mahesakkhāhi devatāhi apathuņo. Devatā ānanda ujjhāyanti dårā ca vata mahā āgatā tathāgataü dassanāya. Kadāci karahaci tathāgatā loke uppajjanti arahanto sammāsambuddhā ajjeva rattiyā pacchime yāme tathāgatassa parinibbānaü bhavissati, aya¤ca mahesakkho bhikkhu bhagavato purato ņhito ovārento, na mayaü labhāma pacchime kāle tathāgataü dassanāyā'ti. 94. Kathaü bhåtā pana bhante bhagavā devatā manasi karotã'ti. "Santānanda devatā ākāse pathavisa¤¤iniyo, kese pakiriya kandanti, bāhā paggayha kandanti, chinnapātaü [PTS Page 140] [\q 140/] papatanti āvaņņanti vivaņņanti atikhippaü bhagavā parinibbāyissati, atikhippaü sugato parinibbāyissati, atikhippaü cakkhu loke antaradhāyissatã'ti santānanda devatā paņhaviyaü paņhavisa¤¤iniyo, kesepakiriya kandanti, bāhā paggayha kandanti, chinnapātaü papatanti āvaņņanti vivaņņanti: 1. Apasāresi. Kesuci. [BJT Page 218] [\x 218/] Atikhippaü bhagavā parinibbāyissati, atikhippaü sugato parinibbāyissati, atikhippaü cakkhu1 loke antaradhāyissatãti! Yā pana tā devatā vãtarāgā, tā satā sampajānadā adhivāsenti: aniccā saīkhārā taü kutettha labbhā?Ti, 95. "Pubbe bhante disāsu vassaü vutthā bhikkhå āgacchanti tathāgataü dassanāya. Te mayaü labhāma manobhāvanãye bhikkhå dassanāya labhāma payirupāsānāya, bhagavato pana mayaü bhante accayena na labhissāma manobhāvanãye bhikkhu dassanāya na labhissāma payirupāsanāyā"ti. "Cattārimāni ānanda saddhassa kulaputtassa dassanãyāni saüvejanãyāni ņhānāni. Katamāni cattāri: 'Idha tathāgato jāto'ti ānanda saddhassa kulaputtassa dassanãyaü saüvejanãyaü ņhānaü. 'Idha tathāgato anuttaraü sammāsambodhiü abhisambuddho'ti ānanda saddhassa kulaputtassa dassanãyaü saüvejanãyaü ņhānaü. 'Idha tathāgatena anuttaraü dhammacakkaü pavattitanti' ānanda saddhassa kulaputtassa dassanãyaü saüvejanãyaü ņhānaü. 'Idha tathāgato anupādisesāya nibbānadhātuyā' parinibbutoti ānanda saddhassa kulaputtassa dassanãyaü saüvejanãyaü ņhānaü. [PTS Page 141] [\q 141/] imāni kho ānanda cattāri saddhassa kulaputtassa dassanãyāni saüvejanãyāni ņhānāni. âgamissanti kho ānanda saddhā bhikkhå bhikkhuniyo upāsakā upāsikāyo idha tathāgato jāto ti pi, idha tathāgato anuttaraü sammāsambodhiü abhisambuddhoti pi, idha tathāgatena anuttaraü dhammacakkaü pavattitantipi, idha tathāgato anupādisesāya nibbānadhātuyā parinibbuto ti pi. Ye hi keci ānanda cetiyacārikaü āhiõķantā pasannacittā kālaü karissanti, sabbe te kāyassa bhedā parammaraõā sugatiü saggaü lokaü upapajjissantiti. 1. Cakkhumaü - sã. Mu. Cakkhuü - i. [BJT Page 220] [\x 220/] ânanda pucchā kathā 96. "Kathaü mayaü bhante mātugāme paņipajjāmā?" Ti. "Adassanaü ānandā"ti. "Dassane bhagavā sati kathaü paņipajjitabbanti?" "Anālāpo ānandā"ti. "Alapattena pana bhante kathaü paņipajjitabbanti?" "Sati ānanda upaņņhapetabbā"ti. Kathaü mayaü bhante tathāgatassa sarãre paņipajjāmā?"Ti. "Abyāvaņā tumhe ānanda hotha tathāgatassa sarãrapåjāya. Iīgha tumhe ānanda sadatthe, ghaņatha1 sadatthamanuyujjatha, sadatthe 2 appamattā ātāpino pahitattā viharatha, santānanda khattiyapaõķitā pi brāhmaõapaõķitā pi gahapatipaõķitā pi tathāgate ahippasannā te tathāgatassa sarãrapåjaü karissantã"ti. "Kathaü pana bhante tathāgatassa sarãre paņipajjitabbantã?" "Yathā kho ānanda ra¤¤o cakkavattissa sarãre paņipajjanti, evaü tathāgatassa sarãre paņipajjitabbanti" "kathaü pana bhante ra¤¤o cakkavattissa sarãre paņipajjanti?"Ti "ra¤¤o ānanda cakkavattissa sarãraü ahatena vatthena veņhenti. Ahatena vatthena veņhetvā vihatena kappāsena veņhenti. Vihatena kappāsena veņhetvā ahatena vatthena [PTS Page 142] [\q 142/] veņhenti. 1. Cakkhumā, (machasaü) cakųurantardhayati (sabbatthivādãnaü mahāparinibbānasutte). 2. Sāratthe ghaņhatha anuyu¤apatha (machasaü. ) 3. Sāratthe (machasaü) [BJT Page 222] [\x 222/] Etenåpāyena pa¤cahi yugasatehi ra¤¤o cakkavattissa sarãraü1 veņhetvā āyasāya teladoõiyā pakkhipitvā a¤¤issā āyasāya doõiyā paņikujjitvā sabbagandhānaü citakaü karitvā ra¤¤o cakkavattissa sarãraü jhāpenti. Cātummahāpathe 2 ra¤¤o cakakavattissa thåpaü karonti. Evaü kho ānanda ra¤¤o cakkavattissa sarãre paņipajjanti. Yathā kho ānanda ra¤¤o cakkavattissa sarãre paņipajjanti evaü tathāgatassa sarãre paņipajjitabbaü cātummahāpathe tathāgatassa thåpo kātabbo. Tattha ye mālaü vā gandhaü vā cuõõakaü3 vā āropessanti vā abhivādessanti vā, cittaü vā pasādessanti, tesantaü bhavissati dãgharattaü hitāya sukhāyā"ti. Thåpārahā puggalā. 97. "Cattāro'me ānanda thåpārahā. Katame cattāro? Tathāgato arahaü sammāsambuddho thåpāraho. Paccekasambuddho thåpāraho, tathāgatassa sāvako thåpāraho, rājā cakkavattã thåpāraho'ti. Ki¤cānanda atthavasaü paņicca tathāgato arahaü sammāsambuddho thåpāraho? Ayaü tassa bhagavato arahato sammāsambuddhassa thåpo ti ānanda bahå janā cittaü pasādenti, te tatthacittaü pasādetvā kāyassa bhedā parammaraõā sugatiü saggaü lokaü upapajjanti. Idaü kho ānanda atthavasaü paņicca tathāgato arahaü sammāsambuddho thåpāraho. Ki¤cānanda atthavasaü paņicca paccekasambuddho thåpāraho? Ayaü tassa bhagavato paccekasambuddhassa [PTS Page 143] [\q 143/] thåpo ti ānanda bahåjanā cittaü pasādenti. Te tattha cittaü pasādetvā kāyassa bhedā parammaraõā sugatiü saggaü lokaü upapajjanti. Idaü kho ānanda atthavasaü paņicca paccekasambuddho thåpāraho. 1. Sarãre (syā, kaü). 2. Cātumahāpattha (machasaü). 3. Vaõõakaü [PTS] [BJT Page 224] [\x 224/] Ki¤cānanda atthavasaü paņicca tathāgatassa sāvako thåpāraho? Ayaü tassa bhagavato arahato sammāsambuddhassa sāvakassa thåpo ti ānanda bahå janā cittaü pasādenti. 1 Te tattha cittaü pasādetvā kāyassa bhedā parammaraõā sugatiü saggaü lokaü upapajjanti. Idaü kho ānanda atthavasaü paņicca tathāgatassa sāvako thåpāraho, 2 Ki¤cānanda atthavasaü paņicca rājā cakkavattã thåpāraho? Ayaü dhammikassa dhammara¤¤o thåpo ti ānanda bahå janā cittaü pasādenti, te tattha cittaü pasādetvā kāyassa bhedā parammaraõā sugatiü saggaü lokaü upapajjanti. Idaü kho ānanda atthavasaü paņicca rājā cakkavatti thåpāraho. Ime kho ānanda cattāro thåpārahā"ti. ânandattherassa acchariyadhammā. 98. Atha kho āyasmā ānando vihāraü pavisitvā kapisãsaü ālambitvā rodamāno aņņhāsi: "aha¤ca vatamhi sekho sakaraõãyo, satthu ca me parinibbānaü bhavissati yo mamaü3 ānukampako"ti, atha kho bhagavā bhikkhå āmantesi: "kahannu kho bhikkhave ānando"ti "eso bhante āyasmā ānando vihāraü pavisitvā kapisãsaü ālambitvā rodamāno ņhito: 'aha¤ca vatamhi sekho sakaraõãyo satthu ca me parinibbānaü bhavissati yo mamaü ānukampako"ti. Atha kho bhagavā a¤¤ataraü bhikkhuü āmantesi: "ehi tvaü bhikkhu, mama vacanena ānandaü āmantehi: satthā taü āvuso ānanda āmanteti"ti [PTS Page 144] [\q 144/] "evambhante'ti kho so bhikkhu bhagavato paņissutvā yenāyasmā ānando tenupasaīkami, upasaīkamitvā āyasmantaü ānandaü etadavoca: satthā taü āvuso ānanda āmantetã"ti. 'Evamāvuso'ti kho āyasmā ānando tassa bhikkhuno paņissutvā yena bhagavā tenupasaīkami. Upasaīkamitvā bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi, ekamantaü nisinnaü kho āyasmantaü ānandaü bhagavā etadavoca: 1. Bahujano cittaü pasādeti [PTS]. 2. Sāvakathåpo. [PTS]. 3. Mama (machasaü). [BJT Page 226] [\x 226/] "Alaü ānanda mā soci, mā paridevi - nanu etaü ānanda mayā paņikacceva akkhātaü sabbeheva piyehi manāpehi nānābhāvo vinābhāvo a¤¤athābhāvo. Taü kutettha ānanda labbhā 'yantaü jātaü bhåtaü saīkhataü palokadhammaü, taü vata tathāgatassāpi sarãraü' māpalujjiti. Netaü ņhānaü vijjati. Dãgharattaü kho te ānanda tathāgato paccupaņņhito mettena kāyakammena hitena sukhena advayena appamāõena, mettena vacãkammena hitena sukhena advayena appamāõena, mettena manokammena hitena sukhena advayena appamāõena. Katapu¤¤o'si tvaü ānanda padhānamanuyu¤ja , khippaü hehisi1 anāsavo"ti. 99. Atha kho bhagavā bhikkhå āmantesi: " ye pi te bhikkhave ahesuü atãtamaddhānaü arahanto sammāsambuddhā, tesampi bhagavantaü etaparamāyeva upaņņhākā ahesuü seyyathāpi mayhaü ānando. Ye pi te bhikkhave bhavissanti anāgatamaddhānaü arahanto sammāsambuddhā, tesampi bhagavantānaü etaparamāyeva upaņņhākā bhavissanti seyyathāpi mayhaü ānando, paõķito bhikkhave ānando, medhāvã bhikkhave ānando, jānāti 'ayaü kālo tathāgataü dassanāya upasaīkamituü bhikkhånaü, ayaü kālo bhikkhunãnaü ayaü kālo upāsakānaü, [PTS Page 145] [\q 145/] ayaü kālo upāsikānaü, ayaü kālo ra¤¤o rājamahāmattānaü titthiyānaü titthiyasāvakānanti. ' 100. Cattāro'me bhikkhave acchariyā abbhutā dhammā ānande katame cattāro? Sace bhikkhave bhikkhuparisā ānandaü dassanāya upasaīkamati, dassanena sā attamanā hoti. Tatra ce ānando dhammaü bhāsati, bhāsitena pi sā attamanā hoti, atittā'va bhikkhave bhikkhuparisā hoti. Atha kho ānando tuõhã hoti. Sace bhikkhave bhikkhunãparisā, upāsakaparisā, upāsikāparisā ānandaü dassanāya upasaīkamati, dassanena sā attamanā hoti. Tatra ce ānando dhammaü bhāsati bhāsitenapi sā attamanā hoti. Atittā'va bhikkhave upāsikāparisā hoti. Atha kho ānando tuõhã hoti. Ime kho bhikkhave cattāro acchariyā abbhutā dhammā ānande. 1. Hohisi (machasaü) [BJT Page 228] [\x 228/] Cattāro'me bhikkhave acchariyā abbhutā dhammā ra¤¤e cakkavattimhi. Katame cattāro? Sace bhikkhave khattiyaparisā rājānaü cakkavattiü dassanāya upasaīkamati, dassanena sā attamanā hoti. Tatra ce rājā cakkavattã bhāsati bhāsitenapi sā attamanā hoti atittā'va bhikkhave khattiyaparisā hoti. Atha kho rājā cakkavattã tuõhã hoti. Sace bhikkhave brāhmaõaparisā, gahapatiparisā, samaõaparisā rājānaü cakkavattiü dassanāya upasaīkamati, dassanena sā attamanā hoti. Tatra ce rājā cakkavattã bhāsati ÷āsitena pi sā attamanā hoti, atittā'va bhikkhave samaõaparisā hoti. Atha kho rājā cakkavatti tuõhã hoti. [PTS Page 146] [\q 146/] evameva kho bhikkhave cattāro 'me acchariyā abbhutā dhammā ānande. Sace bhikkhave bhikkhuparisā ānandaü dassanāya upasaīkamati, dassanena sā attamanā hoti, tatra ce ānando dhammaü bhāsati, bhāsitena pi sā attamanā hoti, tatu ce ānando dhammaü bhāsati, bhāsitena pi sā attamanā hoti, atittā'va bhikkhave bhikkhuparisā hoti. Atha kho ānando tuõhã hoti. Sace bhikkhunãparisā, upāsakaparisā, upāsikāparisā ānandaü dassanāya upasaīkamati, dassanena sā attamanā hoti, tatra ce ānando dhammaü bhāsati bhāsitenapi sā attamanā hoti atittā'va bhikkhave upāsikāparisā hoti. Atha kho ānando tuõhã hoti. Ime kho bhikkhave cattāro acchariyā abbhutā dhammā ānande'ti. (Mahāsudassana sutta desanā. ) 101. Evaü vutte āyasmā ānando bhagavantaü etadavoca: "mā bhante bhagavā imasmiü kuķķanagarake1 ujjaīgalanagarake sākhānagarake parinibbāyã. 2 Santi bhante a¤¤āni mahānagarāni, seyyathãdaü campā rājagahaü sāvatthi sāketaü kosambã bārāõasã. Ettha bhagavā parinibbātu. Ettha bahå khattiyamahāsālā brāhmaõamahāsālā gahapatimahāsālā tathāgate abhippasannā. Te tathāgatassa sarãrapåjaü karissanti"ti. "Māhevaü ānanda avaca, māhevaü ānanda avaca kuķķanagarakaü ujjaīgalanagarakaü sākhānagarakanti. " 'Bhåtapubbaü ānanda rājā mahāsudassano nāma ahosi cakkavattã dhammiko dhammarājā cāturanto vijitāvã janapadatthācariyappatto sattaratanasamannāgato. 1. Khuddanagarake (machasaü). 2. Kusinārāyaü (machasaü). [BJT Page 230] [\x 230/] Ra¤¤o ānanda mahāsudassanassa ayaü kusinārā kusāvatã nāma rājadhānã ahosi. Puratthimena ca pacchimena ca dvādasayojanāni āyāmena, uttarena ca dakkhiõena ca sattayojanāni vitthārena, kusāvatã ānanda rājadhānã iddhā ceva ahosi phãtā [PTS Page 147] [\q 147/] ca bahujanā ca ākiõõamanussā ca subhikkhā va. Seyyathāpi ānanda devānaü āëakamandā nāma rājadhāni iddhā ceva phitā ca bahujanā ca ākiõõayakkhā ca subhikkhā ca, evameva kho ānanda kusāvatã rājadhānã iddhā ceva ahosi phãtā ca bahujanā ca ākiõõamanussā ca subhikkhā ca. Kusāvatã ānanda rājadhānã dasahi saddehi avãvittā ahosi divā ceva ratti¤ca: seyyathãdaü hatthisaddena assasaddena rathasaddena bherisaddena mudiīgasaddena vãõāsaddena gãtasaddena saīkhasaddena, sammasaddena tālasaddena asnātha pivatha khādathāti dasamena saddena. Gaccha tvaü ānanda, kusināraü pavisitvā kosinārakānaü mallānaü ārocehi: ajja kho vāseņņhā rattiyā pacchime yāme tathāgatassa parinibbānaü bhavissati. Abhikkamatha vāseņņhā abhikkamatha vāseņņhā, mā pacchā vippaņisārino ahuvattha: amhāka¤ca no gāmakkhette tathāgatassa parinibbānaü ahosi, na mayaü labhimhā pacchime kāle tathāgataü dassanāyā"ti. "Evambhante" ti kho āyasmā ānando bhagavato paņissutvā nivāsetvā pattacãvaramādāya attadutiyo kusināraü pāvisi. Mallānaü vandanā 102. Tena kho pana samayena kosinārakā mallā santhāgāre sannipatitā honti kenacideva karaõãyena. Atha kho āyasmā ānando yena kosinārakānaü mallānaü santhāgāraü tenupasaīkami. Upasaīkamitvā kosinārakānaü mallānaü ārocesi "ajja kho vāseņņhā rattiyā pacchime yāme tathāgatassa parinibbānaü bhavissati. Abhikkamatha vāseņņhā, abhikkamatha vāseņņhā. Mā pacchā vippaņisārino ahuvattha! 'Amhāka¤ca no gāmakkhette tathāgatassa [PTS Page 148] [\q 148/] parinibbānaü ahosi, naü mayaü labhimhā pacchime kāle tathāgataü dassanāyā"ti. [BJT Page 232] [\x 232/] Idamāyasmato ānandassa sutvā mallā ca mallaputtā ca mallasuõisā ca mallapajāpatiyo ca aghāvino dummanā cetodukkhasamappitā appekacce kese pakiriya kandanti, bāhā paggayha kandanti, chinnapātaü patanti āvaņņanti vivaņņanti "atikhippaü bhagavā parinibbāyissati, atikhippaü sugato parinibbāyissati, atikhippaü cakkhu 1 loke antaradhāyissatã"ti. Atha kho mallā ca mallaputtā ca mallasuõisā ca mallapajāpatiyo ca aghāvino dummanā cetodukkhasamappitā yena upavattaü mallānaü sālavanaü yenāyasmā ānando tenupasaīkamiüsu. Atha kho āyasmato ānandassa etadahosi: sace kho ahaü kosinārake malle ekamekaü bhagavantaü vandāpessamiü, avandito'va bhagavā kosinārakehi mallehi bhavissati. Athāyaü ratti vibhāyissati. Yannånāhaü kosinārake malle kulaparivattaso kulaparivattaso ņhapetvā bhagavantaü vandāpeyyaü 'itthannāmo bhante mallo saputto sahariyo sapariso sāmacco bhagavato pāde sirasā vandatã'ti. Atha kho āyasmā ānando kosinārake malle kulaparivattaso kulaparivattaso ņhapetvā bhagavantaü vandāpesi: 'itthannāmo bhante mallo saputto sabhariyo sapariso sāmacco bhagavato pāde sirasā vandatã'ti. Atha kho āyasmā ānando etena upāyena paņhameneva yāmena kosinārake malle bhagavantaü vandāpesi. Subhadda paribbājaka vatthu 103. Subhadda paribbājaka vatthu 103. Tena kho pana samayena subhaddo nāma paribbājako kusinārāyaü paņivasati. Assosi kho subhaddo paribbājako: 'ajja kira rattiyā pacchime yāme samaõassa gotamassa parinibbānaü bhavissatã'ti. [PTS Page 149] [\q 149/] atha kho subhaddassa paribbājakassa etadahosi: "sutaü kho pana me'taü paribbājakānaü vuddhānaü mahallakānaü ācariyapācariyānaü bhāsamānānaü kadāci karahaci tathāgatā loke uppajjanti arahanto sammāsambuddhāti. Ajjeva rattiyā pacchime yāme samaõassa gotamassa parinibbānaü bhavissati. 1. Cakkhumā (machasaü) [BJT Page 234] [\x 234/] Atthi ca me ayaü kaīkhādhammo uppanno. Evaü pasanno ahaü samaõe gotame 'pahoti me samaõo gotamo tathā dhammaü desetuü yathāhaü imaü kaīkhādhammaü pajaheyyanti'. Atha kho subhaddo paribbājako yena upavattanaü mallānaü sālavanaü yena āyasmā ānando tenupasaīkami. Upasaīkamitvā āyasmantaü ānandaü etadavoca: sutaü metaü bho ānandaparibbājakānaü vuddhānaü mahallakānaü ācariyapācariyānaü bhāsamānānaü: "kadāvi karahaci tathāgatā loke uppajjanti arahanto sammāsambuddhā"ti. Ajjeva rattiyā pacchime yāme samaõassa gotamassa parinibbānaü bhavissati. Atthi ca me ayaü kaīkhādhammo uppanno, "evaü pasanno ahaü samaõe gotame, pahoti me samaõo gotamo tathā dhamaü desetuü yathāhaü imaü kaīkhādhammaü pajaheyyaü. Sādhāhaü bho ānanda labheyyaü samaõaü gotamaü dassanāyā"ti. Evaü vutte āyasmā ānando subhaddaü paribbājakaü etadavoca: 'alaü āvuso subhadda, mā tathāgataü viheņhesi. Kilanto bhagavā"ti. Dutiyampi kho subhaddo paribbājako āyasmantaü ānandaü etadavoca: "sutaü metaü bho ānanda paribbājakānaü vuddhānaü mahallakānaü ācariyapācariyānaü bhāsamānānaü: kadāci karahaci tathāgatā loke uppajjanti arahanto sammāsambuddhāti. Ajjeva rattiyā pacchime yāme [PTS Page 150] [\q 150/] samaõassa gotamassa parinibbānaü bhavissati. Atthi ca me ayaü kaīkhādhammo uppanno, evaü pasanno ahaü samaõe gotame, 'pahoti me samaõo gotamo tathā dhammā desetuü yathāhaü imaü kaīkhā dhammaü pajaheyyaü'. Sādhāhaü bho ānanda labheyyaü samaõaü gotamaü dassanāyā"ti. Dutiyampi kho āyasmā ānando subhaddaü paribbājakaü etadavoca: "alaü āvuso subhadda, mā tathāgataü viheņhesi kilanto bhagavā"ti. Tatiyampi kho subhaddo paribbājako āyasmantaü ānandaü etadavoca: "sutaü metaü bho ānanda paribbājakānaü vuddhānaü mahallakānaü ācariyapācariyānaü bhāsamānānaü: kadāci karahaci tathāgatā loke uppajjanti arahanto sammāsambuddhāti. Ajjeva rattiyā pacchime yāme samaõassa gotamassa parinibbānaü bhavissati. Atthi ca me ayaü kaīkhādhammo uppanno, evaü pasanno ahaü samaõe gotame, 'pahoti me samaõo gotamo tathā dhammā desetuü yathāhaü imaü kaīkhā dhammaü pajaheyyaü'. Sādhāhaü bho ānanda labheyyaü samaõaü gotamaü dassanāyā"ti. Tatiyampi kho āyasmā ānando subhaddaü paribbājakaü etadavoca: "alaü āvuso subhadda, mā tathāgataü viheņhesi kilanto bhagavā"ti. 104. Assosi kho bhagavā āyasmato ānandassa subhaddena paribbājakena saddhiü imaü kathāsallāpaü. Atha kho bhagavā āyasmantaü ānandaü āmantesi: "alaü ānanda mā subhaddaü vāresi, labhataü ānanda subhaddo tathāgataü dassanāya. Yaü ki¤ci maü subhaddo pucchissati, sabbantaü a¤¤āpekkho'va pucchissati no vihesāpekkho. Ya¤cassāhaü puņņho byākarissāmi, taü khippameva ājānissatã"ti. [BJT Page 236] [\x 236/] Atha kho āyasmā ānando subhaddaü paribbājakaü etadavoca: gacchāvuso subhadda, karoti te bhagavā okāsanti. Atha kho subhaddo paribbājako yena bhagavā tenupasaīkami. Upasaīkamitvā bhagavatā saddhiü sammodi. Sammodanãyaü kathaü sārāõãyaü vãtisāretvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho subhaddo paribbājako bhagavantaü etadavoca: 'ye' me bho gotama samaõabrāhmaõā saīghino gaõino gaõācariyā ¤ātā yasassino titthakarā sādhusammatā bahujanassa, seyyathãdaü påraõo kassapo, makkhali gosālo, ajito kesakambalo, pakudho kaccāyano, sa¤jayo belaņņhaputto. Nigaõņhonātaputto, sabbe te sakāya paņi¤¤āya abbha¤¤iüsu. Sabbeva na [PTS Page 151] [\q 151/] abbha¤¤iüsu, udāhu ekacce abbha¤¤iüsu ekacce nābbha¤¤iüså ?"Ti. "Alaü subhaddaü tiņhatetaü sabbe te sakāya paņi¤¤āya abbha¤¤iüsu, sabbeva na abbha¤¤iüsu, udāhu ekacce abbha¤¤iüsu ekacce nābbha¤¤iüså"ti. Dhammaü te subhadda desissāmi. Taü suõāhi, sādhukaü manasi karohi, bhāsissāmã"ti. 'Evaü bhante'ti kho subhaddo paribbājako bhagavato paccassosi, bhagavā etadavoca: 105. "Yasmiü kho subhadda dhammavinaye ariyo aņņhaīgiko maggo na upalabbhati, samaõo pi na upalabbhati, dutiyo pi tattha samaõo na upalabbhati, tatiyo pi tattha samaõo na upalabbhati, catuttho pi tattha samaõo na upalabbhati. Yasmi¤ca kho subhadda dhammavinaye ariyo aņņhaīgiko maggo upalabbhati, samaõo pi tattha upalabbhati, dutiyo pi tattha samaõo upalabbhati, tatiyo pi tattha samaõo upalabbhati, catuttho pi tattha samaõo upalabbhati. Imasmiü kho subhadda dhammavinaye ariyo aņņhaīgiko maggo upalabbhati. Idhe va subhadda samaõo, idha dutiyo samaõo, idha tatiyo samaõo idha catuttho samaõo. Su¤¤ā parappavādā samaõehi a¤¤e. Ime ca1 subhadda bhikkhå sammā vihareyyuü asu¤¤o loko arahantehi assā"ti. 1. Ime (kaü) [BJT Page 238] [\x 238/] "Ekånatiüso vayasā subhadda Yaü pabbajiü kiü kusalānuesã Vassāni pa¤¤āsa samādhikāni Yato ahaü pabbajito subhadda Ĩāyassa dhammassa padesavatti Ito bahiddhā samaõo pi natthi. 4 [PTS Page 152] [\q 152/] Dutiyo pi samaõo natthi, Tatiyo pi samaõo natthi, Catuttho pi samaõo natthi. Su¤¤ā parappavādā samaõehi a¤¤e Ime ca subhadda bhikkhå sammā vihareyyuü Asu¤¤o loko arahantehã"ti 3 106. Evaü vutte subhaddo paribbājako bhagavantaü etadavoca: abhikkantaü bhante, abhikkantaü bhante seyyathā pi bhante nikkujjitaü vā ukkujjeyya, paņicchannaü vā vivareyya, måëhassa vā maggaü ācikkheyya, andhakāre vā telapajjotaü dhāreyya cakkhumanto råpāni dakkhintã ti. Evameva bhagavatā anekapariyāyena dhammo pakāsito. Esāhaü bhante bhagavantaü saraõaü gacchāmi dhamma¤ca bhikkhusaīgha¤ca. Labheyyāhaü bhante bhagavato santike pabbajjaü, labheyyaü upasampadanti. "Yo kho subhadda a¤¤atitthiyapubbo imasmiü dhammavinaye ākaīkhati, pabbajjaü, ākaīkhati upasampadaü, so cattāro māse parivasati. Catunnaü māsānaü accayena āraddhacittā bhikkhå pabbājenti upasampādenti bhikkhubhāvāya. Api ca mettha puggalavemattatā viditā"ti. "Sace bhante a¤¤atitthiyapubbā imasmiü dhammavinaye, ākaīkhantā pabbajjaü, ākaīkhantā upasampadaü, cattāro māse parivasanti, catunnaü māsānaü accayena āraddhacittā bhikkhå pabbājenti upasampādenti bhikkhubhāvāya, ahaü cattāri vassāni parivasissāmi, catunnaü vassānaü accayena āraddhacittā bhikkhå pabbājentu upasampādentu bhikkhubhāvāyā"ti. 3. Asu¤¤o loko, arahantehi assāti ( [PTS] machasaü) 4. Ekånatriü÷o vayasānuprāpto (mahāvastu) ekona triü÷atko vasayā subhadra yat prāvrajaü kiü ku÷alaü gaveųã, paücā÷ad varųāõi samādhikāni, yasmādahaü pravrajitaū subhadra, āryasya dharmasya, prade÷avartatã ito bahir vai ÷ramaõo'sti nānyaū (avadāna÷ataka) [BJT Page 240] [\x 240/] Atha kho bhagavā āyasmantaü ānandaü āmantesi: tena hānanda subhaddaü pabbājethā ti. 'Evambhante'ti kho āyasmā ānando bhagavato paccassosi. Atha kho subhaddo paribbājako āyasmantaü ānandaü etadavoca: "lābhā vo āvuso ānanda, suladdhaü vo āvuso ānanda, ye1 ettha satthu sammukhā antevāsābhisekena abhisittā ti. 2 [PTS Page 153] [\q 153/] alattha kho subhaddo paribbājako bhagavato santike pabbajjaü, alattha upasampadaü. Aciråpasampanno kho panāyasmā subhaddo eko våpakaņņho appamatto ātāpã pahitatto viharanto, nacirasseva yassatthāya kulaputtā sammadeva agārasmā anagāriyaü pabbajanti, tadanuttaraü brahmacariyapariyosānaü diņņheva dhamme sayaü abhi¤¤ā sacchikatvā upasampajja vihāsi, 'khãõā jāti, vusitaü brahmacariyaü, kataü karaõãyaü, nāparaü itthattāyā'ti abbha¤¤āsi. A¤¤ataro kho panāyasmā subhaddo arahataü ahosi. So ca 3 bhagavato pacchime sakkhisāvako ahosã ti. Pa¤camo bhāõavāro. 1. Yo, [PTS] 2. Abhisitte [PTS] 3. So (machasaü) [BJT Page 242] [\x 242/] [PTS Page 154] [\q 154/] Tathāgatassa pacchimā vācā 107. Atha kho bhagavā āyasmantaü ānandaü āmantesi. "Siyā kho panānanda tumhākaü evamassa, atãtasatthukaü pāvacanaü, natthi no satthāti. Na kho panetaü ānanda evaü daņņhabbaü. Yo kho ānanda mayā dhammo ca vinayo ca desito pa¤¤atto so vo mamaccayena satthā ti. Yathā kho panānanda etarahi bhikkhå a¤¤ama¤¤aü āvusovādena samudācaranti, na kho mamaccayena evaü samudācaritabbaü. Theratarena ānanda bhikkhunā navakataro bhikkhu nāmena vā gottena vā āvusovādena vā samudācaritabbo, navakatarena bhikkhunā therataro bhikkhu bhanteti vā āyasmāti vā samudācaritabbo. âkaīkhamāno ānanda saīgho mamaccayena khuddānukhuddakāni sikkhāpadāni samåhanatu. 1 Channassa ānanda bhikkhuno mamaccayena brahmadaõķo dātabbo"ti. "Katamo pana bhante brahmadaõķo?"Ti. "Channo ānanda bhikkhu yaü iccheyya taü vadeyya, so bhikkhåhi neva vattabbo na ovaditabbo na anusāsitabbo"ti. 108. Atha kho bhagavā bhikkhå āmantesi: siyā kho pana bhikkhave ekabhikkhussāpi kaīkhā vā vimati vā buddhe vā dhamme vā saīghe vā magge vā paņipadāya vā, pucchatha bhikkhave, mā pacchā [PTS Page 155] [\q 155/] vippaņisārino ahuvattha: sammukhãbhåto no satthā ahosi, na mayaü sakkhãmha bhagavantaü sammukhā paņipucchitunti. Evaü vutte te bhikkhu tuõhã ahesuü. Dutiyampi kho bhagavā bhikkhå āmantesi: siyā kho pana bhikkhave ekabhikkhussāpi kaīkhā vā vimati vā buddhe vā dhamme vā saīghe vā magge vā paņipadāya vā, pucchatha bhikkhave, mā pacchā vippaņisārino ahuvattha: sammukhãbhåto no satthā ahosi, na mayaü sakkhãmha bhagavantaü sammukhā paņipucchitunti. Dutiyampi kho te bhikkhå tuõhã ahesuü. Tatiyampi kho bhagavā bhikkhå āmantesi: siyā kho pana bhikkhave ekabhikkhussāpi kaīkhā vā vimati vā buddhe vā dhammevā saīghe vā magge vā paņipadāya vā pucchatha bhikkhave mā pacchā vippaņisārino ahuvattha, sammukhãbhåto no satthā ahosi, na mayaü sakkhimha bhagavantaü sammukhā paņipucchitunti. Tatiyampi kho te bhikkhå tuõhã ahesuü. Atha kho bhagavā bhikkhå āmantesi 'siyā kho pana bhikkhave satthugāravenāpi na puccheyyātha. Sahāyako pi bhikkhave sahāyakassa ārocetå'ti. Evaü vutte te bhikkhå tuõhã ahesuü. 1. Samåhanatu [PTS] [BJT Page 244] [\x 244/] 108. Atha kho āyasmā ānando bhagavantaü etadavoca: "acchariyaü bhante, abbhutaü bhante, evaü pasanno ahaü bhante imasmiü bhikkhusaīghe 'natthi ekabhikkhussāpi kaīkhā vā vimati vā buddhe vā dhamme vā saīghe vā magge vā paņipadāya vā'ti. "Pasādā kho tvaü ānanda vadesi. Ĩāõameva hettha ānanda tathāgatassa natthi imasmiü bhikkhu saīghe ekabhikkhussāpi kaīkhā vā vimati vā buddhe vā dhamme vā saīghe vā magge vā paņipadāya vā. Imesaü hi ānanda pa¤cannaü bhikkhusatānaü yo pacchimako bhikkhu so sotāpanno avinipātadhammo niyato sambodhiparāyaõo'ti. Atha kho bhagavā bhikkhå āmantesi: [PTS Page 156] [\q 156/] "handa'dāni bhikkhave āmantayāmi vo, vayadhammā saīkhārā appamādena sampādethā"ti. Ayaü tathāgatassa pacchimā vācā2. Bhagavato parinibbānaü. 109. Atha kho bhagavā paņhamaü jhānaü samāpajji. Paņhamajjhānā vuņņhahitvā dutiyaü jhānaü samāpajji. Dutiyajjhānā vuņņhahitvā tatiyaü jhānaü samāpajji. Tatiyajjhānā vuņņhahitvayā catutthaü jhānaü samāpajji. Catutthajjhānā vuņņhahitvā ākāsāna¤cāyatanaü samāpajji. âkāsāna¤cāyatanasamāpattiyā vuņņhahitvā vi¤¤āõa¤cāyatanaü samāpajji. Vi¤¤āõa¤cāyatanasamāpattiyā vuņņhahitvā āki¤ca¤¤āyatanaü samāpajji. âki¤ca¤¤āyatanasamāpattiyā vuņņhahitvā nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü samāpajji. Nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanasamāpattiyā vuņņhahitvā sa¤¤āvedayitanirodhaü samāpajji. Atha kho āyasmā ānando āyasmantaü anuruddhaü etadavoca, "parinibbuto bhante anuruddha bhagavā'ti. "Na āvuso ānanda bhagavā parinibbuto sa¤¤āvedayitanirodhaü samāpanno"ti. 2. Sabbatthikavādãnaü, mahāparinibbānasutte, evaü dissate: Atha bhagavānutatarāsaügataū suvarõavarõaü bāhuü nissāryya tān bhikųånavocat: tathāgatasya dar÷anaü loke kadācideva bhavati yathā udumbarapuųpaü kadācideva prādurbhavati aruõavarõa - bāhuü nãssāryya buddhaū prādurakarot adbhåtaü nimittam āgantukā saüskārāū anityā utpadya vina÷yanti mā pramādethāū iti. Tasmād bhikųavaū apramādena sampādayata. Nāhaü prāmadam tena samyaksambuddhaū asaükhyeyaguõo jātaū vyayadharmāū saüskārāū apramādena sampādethāū. Iyamasti tathāgatasya pa÷cimā vāk. [BJT Page 246] [\x 246/] Atha kho bhagavā sa¤¤āvedayitanirodhasamāpattiyā vuņņhahitvā nesavasa¤¤ānāsa¤¤āyatanaü samāpajji. Nevasa¤¤ānāsa¤¤āyatanasamāpattiyā vuņņhahitvā āki¤ca¤¤āyatanaü samāpajji. âki¤ca¤¤āyatanasamāpattiyā vuņņhahitvā vi¤¤āõa¤cāyatanaü samāpajji. Vi¤¤āõa¤cāyatanasamāpattiyā vuņņhahitvā ākāsāna¤cāyatanaü samāpajji. âkāsāna¤cāyatanasamāpattiyā vuņņhahitvā catutthaü jhānaü samāpajji. Catutthajjhānā vuņņhahitvā tatiyaü jhānaü samāpajji. Tatiyajjhānā vuņņhahitvā dutiyaü jhānaü samāpajji. Dutiyajjhānā vuņņhahitvā paņhamaüjjhānaü samāpajji. Paņhamajjhānā vuņņhahitvā dutiyaüjjhānaü samāpajji. Dutiyajjhānā vuņņhahitvā tatiyajjhānaü samāpajji. Tatiyajjhānā vuņņhahitvā catutthajjhānaü samāpajji. Catutthajjhānā vuņņhahitvā taü samanantarā bhagavā parinibbāyi. 110. Parinibbute bhagavati saha parinibbānā mahābhåmicālo ahosi, mahiüsanako salomahaüso devadundubhiyo ca phaliüsu. [PTS Page 157] [\q 157/] parinibbute bhagavati saha parinibbānā brahmā sahampati imaü gāthaü abhāsi: "Sabbeva nikkhipissanti bhåtā loke samussayaü1 Yathā etādiso satthā loke appaņipuggalo Tathāgato balappatto sambuddho parinibbuto"ti. Parinibbute bhagavati saha parinibbānā sakko devānamindo imaü gāthaü abhāsi: "Aniccā vata saīkhārā uppādavayadhammino, Uppajjitvā nirujjhanti tesaü våpasamo sukho"ti. Parinibbute bhagavati saha parinibbānā āyasmā anuruddho imā gāthāyo abhāsi: "Nāhu assāsapassāso ņhitacittassa tādino, Anejo santimārabbha yaü kālamakarã muni. Asallãnena cittena vedanaü ajjhavāsayã, Pajjotasseva nibbānaü vimokkho cetaso ahå"ti. 2 1. Cakkhumā loke antarahito ti (machasaü). 2. Asaülãnena kāyena vedanāmadhivāsayan pradyotasyeva vimokųas tasya cetasaū (madhyamikāvānti) [BJT Page 248] [\x 248/] Parinibbute bhagavati saha parinibbānā āyasmā ānando imaü gāthaü abhāsi: "Tadāsi yaü bhiüsanakaü tadāsi lomahaüsanaü Sabbākāravaråpete sambuddhe parinibbute"ti. 111. "Parinibbute bhagavati ye te tattha bhikkhå avãtarāgā appekacce bāhā paggayha kandanti chinnapātaü patanti āvaņņanti vivaņņanti:' atikhippaü bhagavā [PTS Page 158] [\q 158/] parinibbuto, atikhippaü sugato parinibbuto atikhippaü cakkhu loke antarahitanti. Ye pana te bhikkhå vãtarāgā te satā sampajānā 'adhivāsenti aniccā saīkhārā, taü kutettha labbhā'ti. 112. Atha kho āyasmā anuruddho bhikkhå āmantesi; alaü āvuso mā sovittha mā paridevittha. Nanu etaü āvuso bhagavatā paņigacceva akkhātaü, sabbeheva piyehi manāpehi nānābhāvo vinābhāvo a¤¤athābhāvo, taü kutettha āvuso labbhā yantaü jātaü bhåtaü saīkhataü palokadhammaü taü vata mā palujjiti netaü ņhānaü vijjati. Devatā āvuso ujjhāyantã"ti. "Kathambhåtā pana bhante anuruddha devatā manasikaroti? Santāvuso ānanda devatā ākāse paņhavisa¤¤iniyo kese pakiriya kandanti bāhā paggayha kandanti chinnapātaü patanti, āvaņņanti: vivaņņanti atikhippaü bhagavā parinibbuto, atikhippaü sugato parinibbuto, atikhippaü cakkhu loke antarahitanti. Santāvuso ānanda devatā paņhaviyā paņhavisa¤¤iniyo kese pakiriya kandanti bāhā paggayha kandanti chinnapātaü patanti, āvaņņanti: vivaņņanti atikhippaü bhagavā parinibbuto, atikhippaü sugato parinibbuto, atikhippaü cakkhu loke antarahito ti. Yā pana devatā vãtarāgā tā satā sampajānā adhivāsenti 'aniccā saīkhārā taü kutettha labbhā'ti. [BJT Page 250] [\x 250/] 113. Atha kho āyasmā ca anuruddho āyasmā ca ānando taü rattāvasesaü dhammiyā kathāya vãtināmesuü. Atha kho āyasmā anuruddho āyasmantaü ānandaü āmantesi: gacchāvuso ānanda kusināraü. Kusināraü pavisitvā kosinārakānaü mallānaü ārocehi: 'parinibbuto vāsiņņhā bhagavā, yassa'dāni kālaü ma¤¤athā'ti. Evambhante ti kho āyasmā ānando āyasmato anuruddhassa paņissutvā pubbaõhasamayaü nivāsetvā pattacãvaramādāya attadutiyo kusināraü pāvisi. [PTS Page 159] [\q 159/] tena kho pana samayena kosinārakā mallā santhāgāre sannipatitā honti teneva karaõãyena. Atha kho āyasmā ānando yena kosinārakānaü mallānaü santhāgāraü tenupasaīkami. Upasaīkamitvā kosinārakānaü mallānaü ārocesi: "parinibbuto vāsiņņhā bhagavā, yassa'dāni kālaü ma¤¤athā"ti. Idamāyasmato ānandassa vacanaü sutvā mallā ca mallaputtā ca mallasuõisā ca mallapajāpatiyo ca aghāvino dummanā ceto dukkhasamappitā appekacce kese pakiriya kandanti, bāhā paggayha kandanti, chinnapātaü patanti āvaņņanti vivaņņanti atikhippaü bhagavā parinibbuto, atikhippaü sugato parinibbuto, atikhippaü cakkhu loke antarahitanti. " 114. Atha kho kosinārakā mallā purise āõāpesuü "tenahi bhaõe kusinārāyaü gandhamāla¤ca sabba¤ca tāëāvacaraü sannipātethā"ti. Atha kho kosinārakā mallā gandhamāla¤ca sabba¤ca tāëāvacaraü pa¤ca ca dussayugasatāni ādāya yena upavattanaü mallānaü sālavanaü yena bhagavato sarãraü tenupasaīkamiüsu. Upasaīkamitvā bhagavato sarãraü naccehi gãtehi vāditehi mālehi gandhehi sakkarontā garukarontā mānentā påjentā celavitānāni karontā maõķalamāëe paņiyādentā 'ekadivasaü vãtināmesuü. Atha kho kosinārakānaü mallānaü etadahosi. 'Ativikālo kho ajja bhagavato sarãraü jhāpetuü, svedāni mayaü bhagavato sarãraü naccehi gãtehi vāditehi mālehi gandhehi sakkarontā garukarontā mānentā påjentā celavitānāni karontā maõķalamāëe paņiyādentā dutiyampi divasaü vãtināmesuü, tatiyampi divasaü vãtināmesuü, catutthampi divasaü vãtināmesu, pa¤camampi divasaü vãtināmesu, chaņņhampi divasaü vãtināmesuü atha kho sattamaü divasaü kosinārakānaü mallānaü [PTS Page 160] [\q 160/] etadahosi: mayaü bhagavato sarãraü naccehi gãtehi vāditehi mālehi gandhehi sakkarontā garukarontā mānentā påjentā, dakkhiõena dakkhiõaü nagarassa haritvā bāhirena bāhiraü dakkhiõato nagarassa bhagavato sarãraü jhāpessāmā'ti. [BJT Page 252] [\x 252/] Tena kho pana samayena aņņha mallapāmokkhā sãsaü nahātā ahatāni vatthāni nivatthā 'mayaü bhagavato sarãraü uccāressāmā'ti nasakkonti uccāretuü. Atha kho kosinārakā mallā āyasmantaü anuruddhaü etadavocuü: ko nu kho bhante anuruddha hetu ko paccayo yenime aņņha mallapāmokkhā sãsaü nahātā ahatāni vatthāni nivatthā 'mayaü bhagavato sarãraü uccāressāmā'ti na sakkonti uccāretunti ?" "A¤¤athā kho vāsiņņhā tumhākaü adhippāyo, a¤¤athā devatānaü adhippāyo"ti. "Kathā pana bhante devatānaü adhippāyo"ti. "Tumhākaü kho vāsiņņhā adhippāyo: "mayaü bhagavato sarãraü naccehi gãtehi vāditehi mālehi gandhehi sakkarontā garukarontā mānentā påjentā dakkhiõena dakkhiõaü nagarassa haritvā, bāhirena bāhiraü dakkhiõato nagarassa bhagavato sarãraü jhāpessāmā"ti. Devatānaü kho vāsiņņhā adhippāyo "mayaü bhagavato sarãraü dibbehi naccehi gãtehi vāditehi mālehi gandhehi sakkarontā garukarontā mānentā påjentā, uttarena uttaraü nagarassa haritvā, uttarena dvārena nagaraü pavesetvā, majjhena majjhaü nagarassa haritvā, puratthimena dvārena nikkhāmetvā, puratthimato nagarassa makuņabandhanaü nāma mallānaü cetiyaü, ettha bhagavato sarãraü jhāpessāmā"ti. "Yathā bhante devatānaü adhippāyo, tathā hotu"ti. 116. Tena kho pana samayena kusinārā yāva sandhisamalasaükaņãrā jaõõumattena odhinā mandāravapupphehi satthatā hoti atha kho devatā ca kosinārakā ca mallā bhagavato sarãraü dibbehi ca mānusakehi ca [PTS Page 161] [\q 161/] naccehi gãtehi vāditehi mālehi gandhehi sakkarontā garukarontā mānentā påjentā, uttarena uttaraü nagarassa haritvā uttarena dvārena nagaraü pavesetvā, majjhena majjhaü nagarassa haritvā, puratthimena dvārena nikkhamitvā, puratthimato nagarassa makuņabandhanaü nāma mallānaü cetiyaü, 1 tattha bhagavato sarãraü nikkhipiüsu. 1. Uttareõa dvāreõa nagarāt niųakramya nadãü hiraõyavatãü upasaīkramya mukuņabandhane caitye(sabbatthivāditaü mahāparinibbāõasutta) [BJT Page 254] [\x 254/] 117. Atha kho kosinārakā mallā āyasmantaü ānandaü etadavocuü: "kathaü mayaü bhante ānanda tathāgatassa sarãre paņipajjāmā?"Ti. "Yathā kho vāsiņņhā ra¤¤o cakkavattissa sarãre paņipajjatti, evaü tathāgatassa sarãre paņipajjitabbanti. " "Kathaü pana bhante ānanda ra¤¤o cakkavattissa sarãre paņipajjintã"ti. "Ra¤¤e vāsiņņhā cakkavattissa sarãraü ahatena vatthena veņhenti, ahatena vatthena veņhetvā vihatena kappāsena veņhenti. Vihatena kappāsena veņhetvā ahatena vatthena veņhenti. Etena upāyena pa¤cahi yugasatehi ra¤¤o cakkavattissa sarãraü veņhetvā āyasāya teladoõiyā pakkhipitvā a¤¤issā āyasāya doõiyā paņikujjetvā, sabbagandhānaü citakaü karitvā ra¤¤o cakkavattissa sarãraü jhāpenti. Cātummahāpathe ra¤¤o cakkavattissa thåpaü karonti. Evaü kho vāsiņņhā ra¤¤o cakkavattissa sarãre paņipajjanti. Yathā kho vāsiņņhā ra¤¤o cakkavattissa sarãre paņipajjanti, evaü tathāgatassa sarãre paņipajjitabbaü. Cātummahāpathe tathāgatassa thåpo kātabbo. Tattha ye mālaü vā gandhaü vā cuõõakaü vā āropessanti vā abhivādessanti vā cittaü vā pasādessanti, tesantaü bhavissati dãgharattaü hitāya sukhāyā"ti. Atha kho kosinārakā mallā purise āõāpesuü "tena hi bhaõe mallānaü vihataü kappāsaü sannipātethā"ti. Atha kho kosinārakā mallā bhagavato sarãraü ahatena vatthena veņhesuü. Ahatena vatthena veņhetvā vihatena kappāsena veņhesuü. Vihatena kappāsena veņhetvā ahatena [PTS Page 162] [\q 162/] vatthena veņhesuü. Etena upāyena pa¤cahi yugasatehi bhagavato sarãraü veņhetvā āyasāya teladoõiyā pakkhipitvā1 a¤¤issā āyasāya doõiyā paņikujjetvā sabbagandhānaü citakaü karitvā bhagavato sarãraü citakaü āropesuü. Mahākassapāgamanaü. 118. Tena kho pana samayena āyasmā mahākassapo pāvāya kusināraü addhānamaggapaņipanno hoti mahatā bhikkhusaīghena saddhiü pa¤camattehi bhikkhusatehi. Atha kho āyasmā mahākassapo maggā okkamma a¤¤atarasmiü rukkhamåle nisãdi. Tena kho pana samayena a¤¤ataro ājãvako2 kusinārāya mandāravapupphaü gahetvā pāvaü addhānamaggapaņipanno hoti. Addasā kho āyasmā mahākassapo taü ājãvakaü dårato'va āgacchantaü. Disvā taü ājãvakaü etadavoca: 'apāvuso amhākaü satthāraü jānāsã ?Ti. âma āvuso jānāmi. 1. Suvarõadroõyāü nidhāya telena pårayitvā tāü suvarõadroõãü utthāpya dvitãyasyāü mahādroõyāü prakųipya (sabbatthivāditaü mahāparinibbānasutte) [BJT Page 256] [\x 256/] Ajja sattāhaparinibbuto samaõo gotamo. Tato me idaü mandāravapupphaü gahitanti". Tattha ye te bhikkhu avãtarāgā appekacce bāhā paggayha kandanti, chinnapātaü patanti, āvaņņanti vivaņņanti: atikhippaü bhagavā parinibbuto, atikhippaü sugato parinibbuto, atikhippaü cakkhu loke 3 antarahitanti, ye pana te bhikkhu vãtarāgā, te satā sampajānā adhivāsenti: aniccā saīkhārā, taü kutettha labbhā'ti. 119. Tena kho pana samayena subhaddo nāma buķķhapabbajito' tassaü parisāyaü nisinno hoti. Atha kho subhaddo, buķķhapabbajito te bhikkhu etadavoca:" alaü āvuso mā sovittha, mā paridevittha. Sumuttā mayaü tena mahāsamaõena. Upaddutā ca homa idaü vo kappati, idaü vo na kappatã ti. Idāni pana mayaü yaü icchissāma taü karissāma, yaü na icchissāma na taü karissāmā"ti. Atha kho āyasmā mahākassapo bhikkhå āmantesi: 'alaü āvuso mā sovittha, mā paridevittha. Nanu [PTS Page 163] [\q 163/] etaü āvuso bhagavatā paņigacce va akkhātaü: sabbeheva piyehi manāpehi nānābhāvo vinābhāvo a¤¤athābhāvo. Taü kutettha āvuso labbhā yantaü jātaü bhåtaü saīkhataü palokadhammaü, taü tathāgatassāpi sarãraü mā palujjãti netaü ņhānaü vijjatã"ti. 120. Tena kho pana samayena cattāro mallapāmokkhā sãsaü nahātā ahatāni vatthāni nivatthā mayaü bhagavato citakaü ālimpessāmāti na sakkonti ālimpetuü. Atha kho kosinārakā mallā āyasmantaü anuruddhaü etadavocuü: ko nu kho bhante anuruddha hetu, ko paccayo, yenime cattāro mallapāmokkhā sãsaü nahātā ahatāni vatthāni nivatthā mayaü bhagavato citakaü ālimpessāmāti na sakkonti ālimpetunti"? "A¤¤athā kho vāsiņņhā devatānaü adhippāyo"ti. "Kathaü pana bhante devatānaü adhippāyo?"Ti. "Devatānaü kho vāsiņņhā adhippāyo: ayaü āyasmā mahākassapo pāvāya kusināraü addhānamaggapaņipanno mahatā bhikkhusaīghena saddhiü pa¤camattehi bhikkhusatehi. Na tāva bhagavato citako pajjalissati yāvāyasmā mahākassapo bhagavato pāde sirasā na vandissatã"ti. "Yathā bhante devatānaü adhippāyo tathā hotu"ti. 2. Atha khalu mārge nyataro nirgrantha ÷rāvakaū mandāra puųpaüādāya (sabbatthivādãnaü mahāparinibbānasutte). 4. Cakkhumā loke antarahito (machasaü) loke cakųurantarhitam (sabbatthivādãnaü mahāparinibbānasutte) 1. Buddhapabbajito(machasaü) [BJT Page 258] [\x 258/] 121. Atha kho āyasmā mahākassapo yena kusinārā makuņabandhanaü nāma mallānaü cetiyaü yena bhagavato citako tenupasaīkami. Upasaīkamitvā ekaü saü cãvaraü katvā a¤jalimpaõāmetvā tikkhattuü citakaü padakkhiõaü katvā, pādato vivaritvā bhagavato pāde sirasā vandi. Tāni pi kho pa¤ca bhikkhusatāni ekaüsaü cãvaraü katvā a¤jalimpaõāmetvā tikkhattuü citakaü padakkhiõaü katvā bhagavato pāde sirasā vandiüsu. [PTS Page 164] [\q 164/] vanditesu1 ca panāyasmatā mahākassapena tehi pi pa¤cahi bhikkhusatehi, sayameva bhagavato citako pajjali. 122. Jhāyamānassa kho pana bhagavato sarãrassa, yaü ahosi chavãti vā cammanti mā maüsanti vā naharå ti vā lasikā ti vā tassa neva chārikā pa¤¤āyittha, na masi. Sārãrāneca avasissiüsu. Seyyathāpi nāma sapissa vā telassa vā jhāyamānassa neva chārikā pa¤¤āyati na masi, evameva bhagavato sarirassa jhāyamānassa yaü ahosi chavãti vā cammanti vā maüsanti vā nahāråti vā lasikāti vā tassa neva chārikā pa¤¤āyittha'na masi, sārãrāneva avasissiüsu. Tesa¤ca pa¤cannaü dussayugasatānaü dveva dussāni na ķayhiüsu ya¤ca sabbabbhantarimaü2 ya¤ca bāhiraü. Daķķhe ca kho pana bhagavato sarãre antaëikkhā udakadhārā pātubhavitvā bhagavato citakaü nibbāpesi. Udakaü sālato pi abbhunnamitvā bhagavato citakaü nibbāpesi. Kosinārakā pi mallā sabbagandhodakena bhagavato citakaü nibbāpesuü. Atha kho kosinārakā mallā bhagavato sārãrāni sattāhaü santhāgāre sattipa¤jaraü karitvā dhanupākāraü parikkhipāpetvā naccehi gãtehi vāditehi mālehi gandhehi sakkariüsu garukariüsu mānesuü påjesuü. Sārãrikadhātuvibhajanā 122. Assosi kho rājā māgadho ajātasattu vedehiputto: "bhagavā kira kusinārāyaü parinibbuto"ti. Atha kho rājā māgadho: ajātasattu vedehiputto kosinārakānaü mallānaü dåtaü pāhesi "bhagavā pi khattiyo ahampi khattiyo. Ahampi arahāmi bhagavato sārãrānaü bhāgaü, ahampi bhagavato sārãrānaü thåpa¤ca maha¤ca karissāmã"ti. 1. Vandite va (machasaü [PTS] 2. Sabbabbhantarimaü (machasaü) sabbaü abbhantarimaü [PTS] [BJT Page 260] [\x 260/] Assosuü kho vesālikā licchavã: 'bhagavā kira kusinārāyaü parinibbuto'ti. Atha kho vesālikā licchavã kosinārakānaü mallānaü dåtaü pāhesuü: "bhagavā pi khattiyo mayampi khattiyā. Mayampi arahāma bhagavato [PTS Page 165] [\q 165/] sārãrānaü bhāgaü. Mayampi bhagavato sārãrānaü thåpa¤ca maha¤ca karissāmā"ti. Assosuü kho kāpilavatthavā sakyā: "bhagavā kira kusinārāyaü parinibbuto"ti. Atha kho kāpilavatthavā sakyā kosinārakānaü mallānaü dåtaü pāhesuü: "bhagavā amhākaü ¤ātiseņņho. Mayampi arahāma bhagavato sārãrānaü bhāgaü. Mayampi bhagavato sārãrānaü thåpa¤ca maha¤ca karissāmā"ti. Assosuü kho allakappakā bulayo "bhagavā kira kusinārāyaü parinibbuto"ti. Atha kho allakappakā bulayo kosinārakānaü mallānaü dåtaü pāhesuü: "bhagavā pi khattiyo mayampi khattiyā mayampi arahāma bhagavato sārãrānaü bhāgaü. Mayampi bhagavato sārãrānaü thåpa¤ca maha¤ca karissāmā"ti. Assosuü kho rāmagāmakā koliyā "bhagavā kira kusinārāyaü parinibbuto"ti. Atha kho rāmagāmakā koliyā kosinārakānaü mallānaü dåtaü pāhesuü: "bhagavā pi khattiyo, mayampi khattiyā. Mayampi arahāma bhagavato sārãrānaü bhāgaü. Mayampi bhagavato sārãrānaü thåpa¤ca maha¤ca karissāmā"ti. Assosi kho veņhadãpako brāhmaõo: "bhagavā kira kusinārāyaü parinibbuto"ti. Atha kho veņhadãpako brāhmaõo kosinārakānaü mallānaü dåtaü pāhesi: "bhagavā tu1 khattiyo. Ahamasmi brāhmaõo, ahampi arahāmi bhagavato sārãrānaü bhāgaü. Ahampi bhagavato sārãrānaü thåpa¤ca maha¤ca karissāmã"ti. 1. Bhagavāpi (machasaü) [BJT Page 262] [\x 262/] Assosuü kho pāveyyakā mallā "bhagavā kira kusinārāyaü parinibbuto"ti. Atha kho pāveyyakā mallā kosinārakānaü mallānaü dåtaü pāhesuü. Bhagavā pi khattiyo mayampi khattiyā. Mayampi arahāma bhagavato sārãrānaü bhāgaü, mayampi bhagavato sārãrānaü thåpa¤ca maha¤ca karissāmāti. Evaü vutte kosinārakā mallā te saīghe gaõe etadavocuü, [PTS Page 166] [\q 166/] bhagavā amhākaü gāmakkhette parinibbuto, na mayaü dassāma bhagavato sārãrānaü bhāganti. 123. Evaü vutte doõo brāhmaõo te saīghe gaõe etadavoca: Suõantu bhonto mama ekavākyaü1 Amhākaü buddho ahu khantivādo. Na hi sādhu'yaü uttamapuggalassa Sarãrabhāge siyā sampahāro. Sabbeva bhonto sahitā samaggā Sammodamānā karomaņņhabhāge. Vitthārikā hontu disāsu thåpā Bahå janā cakkhumato pasannā"ti. 124. "Tena hi brāhmaõa tva¤¤eva bhagavato sārãrāni aņņhadhā samaü suvibhattaü vibhajāhã"ti. "Evaü ho'ti kho doõo brāhmaõo tesaü saīghānaü gaõānaü paņissutvā bhagavato sārãrāni aņņhadhā samaü suvibhattaü vibhajitvā te saīghe gaõe etadavoca: "imaü me bhonto tumbaü dadantu, ahampi tumbassa thåpa¤ca maha¤ca karissāmã"ti. Adaüsu kho te doõassa brāhmaõassa tumbaü. Assosuü kho pippalivaniyā2 moriyā: "bhagavā kira kusinārāyaü parinibbuto'ti. Atha kho pippalivaniyā moriyā kosinārakānaü mallānaü dåtaü pāhesuü: bhagavā pi khattiyo mayampi khattiyā. Mayampi arahāma bhagavato sārãrānaü bhāgaü, mayampi bhagavato sārãrānaü thåpa¤ca maha¤ca karissāmā'ti. "Natthi bhagavato sārãrānaü bhāgo, vibhattāna bhagavato sārãrāni, ito aīgāraü harathā"ti. Te tato aīgāraü hariüsu:2 1. Vācaü. Machasaü. 2. Pipphalãvaniyā. Syā. 3. âhariüsu syā. Kā [BJT Page 264] [\x 264/] Dhātucetiya påjā 124. Atha kho rājā māgadho ajātasattu vedehiputto rājagahe bhagavato sārãrānaü thåpa¤ca maha¤ca akāsi. [PTS Page 167] [\q 167/] vesālikā pi licchavã vesāliyaü bhagavato sārãrānaü thåpa¤ca maha¤ca akaüsu. Kāpilavatthavā pi sakyā kapilavatthusmiü bhagavato sārãrānaü thåpa¤ca maha¤ca akaüsu. Allakappakā pi bulayo allakappe bhagavato sārãrānaü thåpa¤ca maha¤ca akaüsu. Rāmagāmakā pi koliyā rāmagāme bhagavato sārãrānaü thåpa¤ca maha¤ca akaüsu. Veņhadãpako pi brāhmaõo veņhadãpe bhagavato sārãrānaü thåpa¤ca maha¤ca akāsi. Pāveyyakā pi mallā pāvāyaü bhagavato sārãrānaü thåpa¤ca maha¤ca akaüsu. Kosinārakā pi mallā kusinārāyaü bhagavato sārãrānaü thåpa¤ca maha¤ca akaüsu. Doõo pi brāhmaõo tumbassa thåpa¤ca maha¤ca akāsi. Pippalivaniyā pi moriyā pippalivane aīgārānaü thåpa¤ca maha¤ca akaüsu. Iti aņņha sarãrathåpā navamo tumbathåpo dasamo aīgārathåpo. Evametaü bhåtapubbanti. 125. "Aņņha doõā1 cakkhumato sarãrā, Sattadoõaü jambudãpe mahenti, Eka¤ca doõaü purisavaruttamassa Rāmagāme nāgarājā mahenti. Ekā hi dāņhā tidivehi påjitā ekā pana gandhārapure mahãyati, Kāliīgara¤¤o vijite punekaü ekaü puna nāgarājā mahenti. Tasseva tejena ayaü vasundharā âyāgaseņņhehi mahã alaükatā Evaü imaü cakkhumato sarãraü Susakkataü sakkatasakkatehi. [PTS Page 168] [\q 168/] devindanāgindanarinda påjito Manussaseņņhehi tatheva påjito, Taü2 vandatha pa¤jalikā bhavitvā Buddho bhave kappasatehi dullabho'ti. Cattāëãsa samā dantā kesā lomā ca sabbaso, Devā hariüsu ekekaü cakkavālaparamparā"ti. Mahāparinibbānasuttaü tatiyaü. 1. Aņņhadoõaü cakkhumato sarãraü (machasaü). 2. Taü taü (syā) [BJT Page 266] [\x 266/] 4. [PTS Page 169] [\q 169/] mahāsudassanasuttaü. 1. Evaü me sutaü ekaü samayaü bhagavā kusinārāyaü viharati upa vattane mallānaü sālavane antarena yamakasālānaü parinibbānasamaye. Atha kho āyasmā ānando yena bhagavā tenupasaīkami, upasaīkamitvā bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho āyasmā ānando bhagavantaü etadavoca. "Mā bhante bhagavā imasmiü kuķķanagarake ujjaīgalanagarake sākhānagarake parinibbāyi. Santi bhante a¤¤āni mahānagarāni, seyyathãdaü, campā rājagahaü sāvatthi sāketaü kosambã bārāõasã, ettha bhagavā parinibbāyatu. Ettha bahå khattiyamahāsālā brāhmaõamahāsālā gahapatimahāsālā tathāgate abhippasannā, te tathāgatassa sarãrapåraü karisantã"ti. 2. "Mā hevaü ānanda avaca mā hevaü ānanda avaca kuķķanagarakaü ujjaīgalanagarakaü sākhā nagarakanti. Kusāvati rājadhāni Bhåtapubbaü ānanda rājā mahāsudassano nāma ahosi khantiyo muddhāvasitto1 cāturanto vijitāvã janapadatthācariyappatto. [PTS Page 170] [\q 170/] ra¤¤o ānanda mahāsudassanassa ayaü kusinārā kusāvatã nāma rājadhānã ahosi. Sā kho ānanda kusāvatã puratthimena ca pacchimena ca dvādasayojanāni ahosi āyāmena, uttarena ca dakkhiõena ca sattayojanāni vitthārena. Kusāvatã ānanda rājadhāni iddhā ceva ahosi vãtā ca bahujanā ca ākiõõamanussā ca subhikkhā ca. 1. Muddhāhisãtto (kaü). 2. Iddhā ceva ahosi phãtā ca (syā) [BJT Page 268] [\x 268/] Seyyathāpi ānanda devānaü āëakamandā nāma rājadhāni iddhā ceva phãtā ca bahujanā ca ākiõõayakkhā ca subhikkhā ca, evameva kho ānanda kusāvatã rājadhānã iddhā ceva ahosi phãtā ca bahujanā ca ākiõõamanussā ca subhikkhā ca. Kusāvatã ānanda rājadhāni dasahi saddehi avicittā ahosi divā ceva rattiü ca. Seyyathãdaü, hatthisaddena assaddena rathasaddena bherisaddena mudiīgasaddena vãõāsaddena gãtasaddena sammasaddena tālasaddena (saīkhasaddena) asnātha pivatha khādathāti dasamena saddena. 3. Kusāvatã ānanda rājadhānã sattahi pākārehi parikkhittā ahosi. Eko pākāro sovaõõamayo, eko råpiyamayo, eko veëuriyamayo, eko phaëikamayo, eko lohitaīkamayo1 eko masāragallamayo, eko sabbaratanamayo. Kusāvatiyā ānanda rājadhāniyā catunnaü vaõõānaü dvārāni ahesuü. Ekaü dvāraü sovaõõamayaü, ekaü råpiyamayaü, ekaü veëuriya mayaü, ekaü phaëikamayaü. [PTS Page 171] [\q 171/] ekekasmiü dvāre satta satta esikā nikhātā ahesuü. Tiporisaīgā tiporisanikhātā dvādasaporisā ubbedhena, ekā esikā sovaõõamayā, ekā råpiyamayā, ekā veëuriyamayā, ekā phaëikamayā, ekā lohitaīkamayā, ekā masāragallamayā, ekā sabbaratanamayā. Kusāvatã ānanda rājadhāni sattahi tālapantihi parikkhittā ahosi. Ekā tālapanti sovaõõamayā, ekā råpiyamayā, ekā veëuriyamayā ekā phaëikamayā, ekā lohitaīkamayā, ekā masāragallamayā, ekā sabbaratanamayā. Sovaõõamayassa tālassa sovaõõamayo khandho ahosi, råpiyamayāni pattāni ca phalāni ca råpiyamayassa tālassa råpiyamayo khandho ahosi sovaõõamayāni pattāni ca phalāni ca. Veëuriyamayassa tālassa veëuriyamayo khandho ahosi phaëikamayāni pattāni ca phalāni ca. Phaëikamayassa tālassa phaëikamayo khandho ahosi. Veëuriyamayāni pattāni ca phalāni ca. Lohitaīkamayassa tālassa lohitaīkamayo khandho ahosi masāragallamayāni pattāni ca phalāni ca. Masāragallamayassa tālassa masāragallamayo khandho ahosi lohitaīkamayāni pattāni ca phalāni ca sabbaratanamayassa tālassa sabbaratanamayo khandho ahosi sabbaratanamayāni pattāni ca phalāni ca. Tāsaü kho panānanda tālapantãnaü vāteritānaü saddo ahosi vaggu ca rajanãyo ca kamanãyo ca 2 madanãyo ca. Seyyathāpi ānanda pa¤caīgikassa turiyassa suvinãtassa suppaņitāëitassa kusalehi samannāgatassa saddo hoti vaggu ca rajanãyo ca kamanãyo ca madanãyo [PTS Page 172] [\q 172/] ca. Evameva kho ānanda tāsaü tālapantãnaü vāteritānaü saddo ahosi vaggu ca rajanãyo ca kamanãyo ca madanãyo ca. Ye kho panānanda tena samayena kusāvatiyā rājadhāniyā dhuttā ahesuü soõķā pipāsā, te tāsaü tālapantinaü vāteritānaü saddena parivāresuü. 1. Lohitaīkamayo (kaü). 2. Khamanãyo (machasaü) [BJT Page 270] [\x 270/] Cakkaratanaü 4. Rājā ānanda mahāsudassano sattahi ratanehi samannāgato ahosi catåhi ca iddhihi. Katamehi sattahi? Idhānanda ra¤¤o mahāsudassanassa tadahuposathe paõõarase sãsaü nahātassa uposathikassa uparipāsādavaragatassa dibbaü cakkaratanaü pāturahosi sahassāraü sanemikaü sanāhikaü sabbākāraparipåraü, disvā ra¤¤o mahāsudassanassa etadahosi: "sutaü kho panetaü: yassa ra¤¤o khattiyassa muddhābhisittassa tadahuposathe paõõarase sãsaü nahātassa uposathikassa uparipāsādavaragatassa dibbaü cakkaratanaü pātu bhavati sahassāraü sanemikaü sanābhikaü sabbākāraparipåraü, so hoti rājā cakkavattãti. Assaü nu kho ahaü rājā cakkavatti"ti. 5. Atha kho ānanda rājā mahāsudassano uņņhāyāsanā, ekaüsaü uttarāsaīgaü karitvā, vāmena hatthena suvaõõa bhiīkāraü gahetvā dakkhiõena hatthena cakkaratanaü abbhukkiri: pavattatu bhavaü cakkaratanaü, abhivijinātu bhavaü cakkaratananti. Atha kho taü ānanda cakkaratanaü puratthimaü disaü pavatti'?1 Anvadeva 2 rājā mahāsudassano saddhiü caturaīginiyā senāya. Yasmiü kho panānanda padese [PTS Page 173] [\q 173/] cakkaratanaü patiņņhāsi tattha rājā mahāsudassano vāsaü upaga¤chi saddhiü caturaīginiyā senāya. Ye kho panānanda puratthimāya disāya paņirājāno te rājānaü mahāsudassanaü upasaīkamitvā evamāhaühu: ehi kho mahārāja, svāgataü, te mahārāja, sakante mahārāja, anusāsa mahārājāti. Rājā mahāsudassano evamāha pāõo na hantabbo adinnaü nādātabbaü kāmesu micchā na caritabbā. Musā na bhāsitabbā. Majjaü na pātabbaü. Yathā bhutta¤ca bhu¤jathāti. Ye kho panānanda puratthimāya disāya paņirājāno te ra¤¤o mahāsudassanassa anuyantā ahesuü. Atha kho taü ānanda cakkaratanaü puratthimaü samuddaü ajjhogāhetvā4 paccuttaritvā dakkhiõaü disaü pavatti, dakkhiõaü samuddaü ajjhogāhetvā paccuttaritvā pacchimaü disaü pavatti, pacchimaü samuddaü ajjhogāhetvā paccuttaritvā uttaraü disaü pavatti anvadeva rājā mahāsudassano saddhiü caturaīginiyā senāya yasmiü kho panānanda padese cakkaratanaü patiņņhāsi, tattha rājā mahāsudassano vāsaü upaga¤ji saddhiü caturaīginiyā senāya. Ye kho panānanda uttarāya disāya paņirājāno, te rājānaü mahā sudassanaü upasaīkamitvā evamāhaüsu:ehi kho mahārāja, svāgataü te mahārāja, sakaü te mahārāja, anusāsa mahārājāti. Rājā mahāsudassano evamāha: pāõo na hantabbo, adinnaü nādātabbaü, kāmesu micchā na caritabbā, [PTS Page 174] [\q 174/] musā na bhāsitabbā, majjaü na pātabbaü, yathā bhutta¤ca bhu¤jathāti ye kho panānanda uttarāya disāya paņirājāno te ra¤¤o mahāsudassanassa anuyantā5 ahesuü. 1. Pavattati (syā kaü). 2. Anudeva (syā). 3. Sā÷ataü [PTS]. 4 Ajjhogāhetvā [PTS]. 5. âkayanta (machasaü) [BJT Page 272] [\x 272/] 6. Atha kho taü ānanda cakkaratanaü samuddapariyantaü paņhaviü abhivijinitvā kusāvatiü rājadhāniü paccāgantvā ra¤¤o mahāsudassanassa antepuradvāre atthakaraõappamukhe akkhāhataü ma¤¤e aņņhāsi. Ra¤¤o mahāsudassanassa antepuraü upasobhayamānaü. Ra¤¤o ānanda mahāsudassanassa evaråpaü cakkaratanaü pāturahosi. Hatthiratanaü 7. Puna ca paraü ānanda ra¤¤o mahāsudassanassa hatthiratanaü pāturahosi, sabbaseto sattappatiņņho iddhimā vehāsaīgamo uposatho nāma nāgarājā. Taü disvā ra¤¤o mahāsudassanassa cittaü pasãdi: bhaddakaü vata bho hatthiyānaü sace damathaü upeyyāti atha kho taü ānanda hatthiratanaü seyyathāpi nāma bhaddo hatthājāniyo dãgharattaü suparidanto, evameva damathaü upaga¤ja. Bhåtapubbaja ānanda rājā mahāsudassano tameva hatthiratanaü vãmaüsamāno pubbaõhasamayaü abhiråhitvā samuddapariyantaü paņhaviü anuyāyitvā kusāvatiü rājadhāniü paccāgantvā pātarāsamakāsi. Ra¤¤o ānanda mahāsudassanassa evaråpaü hatthiratanaü pāturahosi. Assaratanaü 8. Puna ca paraü ānanda ra¤¤o mahāsudassanassa assaratanaü pāturahosi, sabbaseto kāëasãso mu¤jakeso iddhimā vehāsaīgamo valāhako nāmā assarājā. Taü disvā ra¤¤o mahāsudassanassa cittaü pasãdi: bhaddakaü vata bho assayānaü sace damathaü upeyyāti. Atha [PTS Page 175] [\q 175/] kho taü ānanda assaratanaü seyyathāpi nāma bhaddo assājānãyo dãgharattaü suparidanto evameva damathaü upaga¤chi. Bhåtapubbaü ānanda rājā mahāsudassano tameva assaratanaü vãmaüsamāno pubbaõhasamayaü abhiruhitvā samuddapariyantaü paņhaviü anuyāyitvā kusāvatiü rājadhāniü paccāgantvā pātarāsamakāsi. Ra¤¤o ānanda mahāsudassanassa evaråpaü assaratanaü pāturahosi. Maõiratanaü 9. Puna ca paraü ānanda ra¤¤o mahāsudassanassa maõiratanaü pāturahosi. So ahosi maõi veëuriyo subho jātimā aņņhaüso suparikammakato accho vippasanno sabbākārasampanno. Tassa kho panānanda maõiratanassa ābhā samantā yojanaü phuņā ahosi. Bhåtapubbaü ānanda rājā mahāsudassano tameva maõiratanaü vãmaüsamāno caturaīginiü senaü sannayahitvā maõiü dhajaggaü āropetvā rattandhakāratimisāyaü pāyāsi. Ye kho panānanda samantā gāmā ahesuü, te tenobhāsena kammante payojesuü divāti ma¤¤amānā. Ra¤¤o ānanda mahāsudassanassa evaråpaü maõiratanaü pāturahosi. [BJT Page 274] [\x 274/] Itthiratanaü 10. Puna ca paraü ānanda ra¤¤o mahāsudassanassa itthiratanaü pāturahosi. Abhiråpā dassanãyā pāsādikā paramāya vaõõapokkharatāya samannāgatā, nātidãghā nātirassā, nātikisā nātithålā nātikāëi nāccodātā atikkantā mānusaü vaõõaü1 appattā dibbaü vaõõaü. Tassa kho panānanda itthiratanassa evaråpo kāyasamphasso hoti, seyyathāpi nāma tålapicuno vā kappāsapicuno vā. Tassa kho panānanda itthiratanassa sãte uõhāni gattāni honti, uõhe sãtāni. Tassa kho panānanda itthiratanassa kāyato candanagandho vāyati. Mukhato uppalagandho. Taü kho panānanda itthiratanaü ra¤¤o mahāsudassanassa pubbuņņhāyinã ahosi [PTS Page 176] [\q 176/] pacchānipātinã kiükārapaņisāvinã manāpacārãni piyavādinã. Taü kho panānanda itthiratanaü rājānaü mahāsudassanaü manasāpi no aticārã2. Kuto pana kāyena. Ra¤¤o ānanda mahāsudassanassa evaråpaü itthãratanaü pāturahosi. Gahapatiratanaü 11. Puna ca paraü ānanda ra¤¤o mahāsudassanassa gahapatiratanaü pāturahosi. Tassa kammavipākajaü dibbacakkhu pāturahosi, yena nidhiü passati sassāmikampi assāmikampi. So rājānaü mahāsudassanaü upasaīkamitvā evamāha: appossukko tvaü deva hohi, ahaü te dhanena dhanakaraõãyaü karissāmãti. Bhåtapubbaü ānanda rājā mahāsudassano tameva gahapatiratanaü vãmaüsamāno nāvaü abhiruhitvā majjhe gaīgāya nadiyā sotaü ogāhitvā gahapatiratanaü etadavoca: attho me gahapati: hira¤¤asuvaõõenāti' tena hi mahārāja ekaü tãraü nāvaü upetåti idheva me gahapati attho hira¤¤asuvaõõenāti. Atha kho taü ānanda gahapatiratanaü ubhohi hatthehi udakaü omasitvā påraü hira¤¤a vaõõassa kumbhiü uddharitvā rājānaü mahāsudassanaü etadavoca: alamettāvatā mahārāja, katamettāvatā mahārāja, påjitamettāvatā mahārājāti. Rājā mahāsudassano evamāha: alamettāvatā gahapati, katamettāvatā gahapati påjitamettāvatā gahapatãti. [PTS Page 177] [\q 177/] ra¤¤o ānanda mahāsudassanassa evaråpaü gahapatiratanaü pāturahosi. 1. Mānussivaõõaü - syā, mānusivaõõaü (machasaü). 2. Aticarã - kaü [BJT Page 276] [\x 276/] Parināyakaratanaü 12. Puna ca paraü ānanda, ra¤¤o mahāsudassanassa parināyakaratanaü pāturahosi paõķito viyatto medhāvã paņibalo rājānaü mahāsudassanaü upayāpetabbaü upayāpetuü apayāpetabbaü apayāpetuü. So rājānaü mahāsudassanaü upasaīkamitvā evamāha; appossukko tvaü deva hohi, ahamanusāsissāmãti, ra¤¤o ānanda mahāsudassanassa evaråpaü parināyakaratanaü pāturahosi; rājā ānanda mahāsudassano imehi sattahi ratanehi samannāgato ahosi. Iddhisamannāgamo 13. Puna ca paraü ānanda rājā mahāsudassano catåhi iddhãhi samannāgato ahosi. Katamāhi catåhi iddhãhi? Idha ānanda rājā mahāsudassano abhiråpo ahosi dassanãyo pāsādiko paramāya vaõõapokkharatāya samannāgato ativiya a¤¤ehi manussehi. Rājā ānanda mahāsudassano imāya paņhamāya iddhiyā samannāgato ahosi. Puna ca paraü ānanda rājā mahāsudassano dãghāyuko ahosi ciraņņhitiko ativiya a¤¤ehi manussehi. Rājā ānanda mahāsudassano imāya dutiyāya iddhiyā samannāgato ahosi. Puna ca paraü ānanda rājā mahāsudassano appābādho ahosi appātaīko samavepākiniyā gahaõiyā samannāgato nātisãtāya nāccuõhāya ativiya a¤¤ehi manussehi. Rājā ānanda mahāsudassano imāya tatiyāya iddhiyā samannāgato ahosi. [PTS Page 178] [\q 178/] puna ca paraü ānanda rājā mahāsudassano brāhmaõagahapatikānaü piyo ahosi manāpo. Seyyathāpi ānanda pitā puttānaü piyo hoti. Manāpo, evameva kho ānanda rājā mahāsudassano brāhmaõagahapatikānaü piyo ahosi manāpo ra¤¤o pi ānanda mahāsudassanassa brāhmaõagahapatikā piyā ahesuü manāpā. Seyyathāpi ānanda pitu puttā piyā honti manāpā evameva kho ānanda ra¤¤o mahāsudassanassa brāhmaõagahapatikā piyā ahesuü manāpā. Seyyathāpi ānanda pitu puttā piyā honti manāpā evameva kho ānanda ra¤¤o mahāsudassanassa brāhmaõagahapatikā piyā ahesuü manāpā. Bhåtapubbaü ānanda rājā mahāsudassano caturaīginiyā senāya uyyānabhåmiü niyyāsi. Atha kho ānanda brāhmaõagahapatikā rājānaü mahāsudassanaü upasaīkamitvā evamāhaüsu 'ataramāno deva yāhi yathā taü mayaü cirataraü passeyyāmā'ti rājā pi ānanda mahāsudassano sārathiü āmantesi ataramāno sārathi rathaü pesehi yathāhaü brāhmaõagahapatikehi ciratara passãyeyyanti. Rājā ānanda mahāsudassano imāya catutthiyā1 iddhiyā samannāgato ahosi. Rājā ānanda mahāsudassano imāhi catåhi iddhãhi samannāgato ahosi. 1. Catutthāya (syā) [BJT Page 278] [\x 278/] Pokkharaõãyamāpanaü 14. Atha kho ānanda ra¤¤o mahāsudassanassa etadahosi: yannånāhaü imāsu tālantarikāsu dhanusate dhanusate pokkharaõiyo māpeyyanti. Māpesi kho ānanda rājā mahāsudassano tāsu tālantarikāsu dhanusate dhanusate pokkharaõiyo. Tā kho panānanda pokkharaõiyo catunnaü vaõõānaü iņņhakāhi citā ahesuü, ekā iņņhakā sovaõõamayā, ekā rupiyamayā, ekā veëuriyamayā, ekā phaëikamayā' tāsu kho panānanda pokkharaõãsu cattāri cattāri ca sopāõāni ahesuü catunnaü vaõõānaü. Ekaü sopāõaü sovaõõamayaü ekaü råpiyamayaü ekaü veëuriyamayaü ekaü phaëikamayaü. Sovaõõamayassa sopāõassa sovaõõamayā [PTS Page 179] [\q 179/] thamhā ahesuü råpiyamayā såciyo ca uõhãsa¤ca råpiyamayassa sopāõassa råpiyamayā thamhā ahesuü, sovaõõamayā såciyo ca uõhãsa¤ca veëuriyamayassa sopāõassa veëuriyamayā thambhā ahesuü, phaëikamayā såciyo ca uõhãsa¤ca. Phaëikamayassa sopāõassa phaëikamayā thambhā ahesuü, veëuriyamayā såciyo ca uõhãsa¤ca. Tā kho panānanda pokkharaõiyo dvãhi vedikāhi parikkhittā ahesuü, ekā vedikā sovaõõamayā ekā råpiyamayā. Sovaõõamayāya vedikāya sovaõõamayā thambhā ahesuü råpiyamayā såciyo ca uõhãsa¤ca råpiyamayāya vedikāya råpiyamayā thambhā ahesuü sovaõõamayā såciyo ca uõhãsa¤ca. Atha kho ānanda ra¤¤o mahāsudassanassa etadahosi "yannånāhaü imāsu pokkharaõãsu evaråpaü mālaü ropāpeyyaü: uppalaü padumaü kumudaü puõķarãkaü sabbotukaü sabbajanassa anāvaņanti. Ropāpesi kho ānanda rājā mahāsudassano tāsu pokkharaõãsu evaråpaü mālaü uppalaü padumaü kumudaü puõķarãkaü sabbotukaü sabbajanassa anāvaņaü. 15. Atha kho ānanda ra¤¤o mahāsudassanasasa etadahosi: "yannånāhaü imāsaü pokkharaõãnaü tãre nahāpake purise ņhapeyyaü ye āgatāgataü janaü nahāpessantã"ti. hapesi kho ānanda rājā mahāsudassano tāsaü pokkharaõãnaü tãre nahāpake purise ye agatāgataü janaü nahāpesuü. Atha kho ānanda ra¤¤o mahāsudassanassa etadahosi: yannånāhaü imāsaü pokkharaõãnaü tãre evaråpaü dānaü paņņhapeyyaü annaü annatthikassa 1 pānaü pānatthikassa vatthaü vatthatthikassa yānaü yānatthikassa sayanaü sayanatthikassa itthiü itthatthikassa hira¤¤aü hira¤¤atthikassa suvaõõaü suvaõõatthikassāti. [PTS Page 180] [\q 180/] paņņhapesi kho ānanda rājā mahāsudassano tāsaü pokkharaõãnaü tãre evaråpaü dānaü: annaü annatthikassa pānaü pānatthikassa vatthaü vatthatthikassa yānaü yānatthikassa sayanaü sayanatthikassa itthiü itthitthikassa hira¤¤aü hira¤¤atthikassa suvaõõaü suvaõõatthikassāti. 1. Ananatthitassa (syā, kā. [PTS] [BJT Page 280] [\x 280/] 16. Atha kho ānanda brāhmaõagahapatikā pahåtaü sāpateyyaü ādāya rājānaü mahāsudasasanaü upasaīkamitvā evamāhaüsu; idaü deva pahåtaü sāpateyyaü deva¤¤eva uddãssa āhataü, taü dovo paņigaõhātåti. "Alaü bho, mamapãdaü pahåtaü sāpateyyaü dhammikena balinā abhisaīkhataü taü vo hotu, ito ca hãyo harathā"ti. Te ra¤¤ā paņikkhittā ekamantaü apakkamma evaü samacintesuü: 'na kho etaü amhākaü patiråpaü, yaü mayaü imāni sāpateyyāni punadeva sakāni gharāni paņihareyyāmāti, yannåna mayaü ra¤¤o mahāsudassanassa nivesanaü māpeyyāmā"ti. Te rājānaü mahāsudassanaü upasaīkamitvā evamāhaüsu 'nivesanante deva māpessāmā'ti. Adhivāsesi kho ānanda rājā mahāsudassano tuõhãbhāvena. Atha kho ānanda sakko devānamindo ra¤¤o mahāsudassanassa cetasā ceto parivitakkama¤¤āya vissakammaü1 devaputtaü āmantesi, ehi tvaü samma vissakamma ra¤¤o mahāsudassanassa nivesanaü māpehi dhammaü nāma pāsādanti. 'Evaü bhadante'ti kho ānanda vissakammā [PTS Page 181] [\q 181/] devaputto sakkassa devānamindassa paņissutvā, seyyathāpi nāma balavā puriso sammi¤jitaü vā bāhaü pasāreyya pasāritaü vā bāhaü sami¤jeyya, evamevaü devesu tāvatiüsesu antarahito, ra¤¤o mahāsudassanassa purato pāturahosi. Atha kho ānanda vissakammā devaputto rājānaü mahāsudassanaü etadavoca, nivesanante deva māpessāmi dhammaü nāma pāsādanti. Adhivāsesi kho ānanda rājā mahā sudassano tuõhãbhāvena. Māpesi kho ānanda vissakammā devaputto ra¤¤o mahāsudassanassa nivesanaü dhammaü nāma pāsādaü. 17. Dhammo ānanda pāsādo puratthimena ca pacchimena ca yojanaü āyāmena ahosi, uttarena ca dakkhiõena ca addhayojanaü vitthārena, dhammassa ānanda pāsādassa tiporisaü uccattena vatthåcitaü ahosi catunnaü vaõõānaü iņņhakābhi, ekā iņņhakā sovaõõamayā ekā råpiyamayā ekā veëuriyamayā ekā phaëikamayā. Dhammassa ānanda pāsādassa caturāsãti thambhasahassāni ahesuü catunnaü vaõõānaü, eko thambho sovaõõamayo, eko råpiyamayo, eko veëuriyamayo, eko phaëikamayo. Dhammo ānanda pāsādo catunnaü vaõõānaü phalakehi satthato ahosi' 1. Catutthāya - [PTS. 1*] Vãsukammaü - (kā) [BJT Page 282] [\x 282/] Ekaü phalakaü sovaõõamayaü, ekaü råpiyamayaü, ekaü veëuriyamayaü ekaü phaëikamayaü. Dhammassa ānanda pāsādassa catuvãsati sopāõāni ahesuü catunnaü vaõõānaü, ekaü sopāõaü sovaõõamayaü ekaü råpiyamayaü, ekaü veëuriyamayaü, ekaü phaëikamayaü. Sovaõõamayassa sopāõassa sovaõõamayā thambhā ahesuü råpiyamayā såciyo ca uõhãsa¤ca råpiyamayassa sopāõassa råpiyamayā thambhā ahesuü, sovaõõamayā såciyo ca uõhãsa¤ca veëuriyamayassa sopāõassa [PTS Page 182] [\q 182/] veëuriyamayā thambhā ahesuü, phaëikamayā såciyo ca uõhãsa¤ca. Phaëikamayassa sopāõassa phaëikamayā thambhā ahesuü veëuriyamayā såciyo ca uõhãsa¤ca. Dhamme ānanda pāsāde caturāsãtikåņāgārasahassāni ahesuü catunnaü vaõõānaü: ekaü kåņāgāraü sovaõõamayaü, ekaü råpiyamayaü, ekaü veëuriyamayaü, ekaü phaëikamayaü, sovaõõamaye kåņāgāre råpiyamayo pallaīko pa¤¤atto ahosi råpiyamaye kåņāgāre sovaõõamayo pallaīko pa¤¤atto ahosi, veëuriyamaye kåņāgāre dantamayo pallaīko pa¤¤atto ahosi, phaëikamaye kåņāgāre masāragallamayo pallaīko pa¤¤atto ahosi, sovaõõamayassa kåņāgārassa dvāre råpiyamayo tālo ņhito ahosi tassa råpiyamayo khandho. Sovaõõamayāni pattāni ca phalāni ca. Råpiyamayassa kåņāgārassa dvāre sovaõõamayo tālo ņhito ahosi, tassa sovaõõamayo khandho, råpiyamayāni pattāni ca phalāni ca, veëuriyamayassa kåņāgārassa dvāre phaëikamayo tālo ņhito ahosi, tassa phaëikamayo khandho, veëuriyamayāni pattāni ca, phalāni ca. Phaëikamayassa kåņāgārassa dvāre veëuriyamayo tālo ņhito ahosi, tassa veëuriyamayo khandho, phaëikamayāni pattāni ca phalāni ca. 18. Atha kho ānanda ra¤¤o mahāsudassanassa etadahosi: yannånāhaü mahāviyåhassa kåņāgārassa dvāre sabbasovaõõamayaü tālavanaü māpeyyaü yattha divāvihāraü nisãdissāmãti. Māpesi kho ānanda rājā mahāsudassano mahāviyåhassa kåņāgārassa dvāre sabbasovaõõamayaü tālavanaü yattha divāvihāraü nisãdi. Dhammo ānanda pāsādo dvãhi vedikāhi parikkhitto [PTS Page 183] [\q 183/] ahosi. Ekā vedikā sovaõõamayā ekā råpiyamayā. Sovaõõamayāya vedikāya sovaõõamayā thambhā ahesuü, råpiyamayā suciyo ca uõhãsa¤ca. Råpiyamayāya vedikāya råpiyamayā thambhā ahesuü, sovaõõamayā såciyo ca uõhãsa¤ca. 19. Dhammo ānanda pāsādo dvãhi kiükiõikajālehi1 parikkhitto ahosi, ekaü jālaü sovaõõamayaü ekaü råpiyamayaü sovaõõamayassa jālassa råpiyamayā kiükiõiyo ahesuü, råpiyamayassa jālassa sovaõõamayā kiükiõiyo ahesuü. 1. Kiükaõikajālehi (syā, kā) [BJT Page 284] [\x 284/] Tesaü kho panānanda kiükiõikajālānaü vāteritānaü saddo ahosi vaggu ca rajanãyoca kamanãyo ca madanãyo ca seyyathāpi ānanda pa¤caīgikassa turiyassa suvinãtassa suppaņitāëitassa sukusalehi1 samannāgatassa saddo hoti vaggu ca rajanãyo ca kamanãyo ca madanãyo ca evameva kho ānanda tesaü kiükiõikajālānaü vāteritānaü saddo ahosi vaggu ca rajanãyo ca kamanãyo ca madanãyo ca. Ye kho panānanda tena samayena tusāvatiyā rājadhāniyā dhuttā ahesuü soõķā pipāsā. Te tesaü kiükiõikajālānaü vāteritānaü saddena parivāresuü. Niņņhito kho panānanda dhammo pāsādo duddikkho ahosi musati cakkhuni. Seyyathāpi ānanda vassānaü pacchime māse saradasamaye viddhe vigatavalāhake deve ādicco nahaü abbhuggamamāno2 duddikkho3 [PTS Page 184] [\q 184/] hoti, musati cakkhåni, evameva kho ānanda dhammo pāsādo duddikkho ahosi musati cakkhåni. 20. Atha kho ānanda ra¤¤o mahāsudassanassa etadahosi; yannånāhaü dhammassa pāsādasasa purato dhammaü nāma pokkharaõiü māpeyyanti. Māpesi kho ānanda rājā mahāsudassano dhammassa pāsādassa purato dhammaü nāma pokkharaõiü. Dhammā ānanda pokkharaõã puratthimena ca pacchimena ca yojanaü āyāmena ahosi, uttarena ca dakkhiõena ca addhayojanaü vitthārena. Dhammā ānanda pokkharaõã catunnaü vaõõānaü iņņhakāhi citā ahosi, ekā iņņhakā sovaõõamayā ekā råpiyamayā, ekā veëuriyamayā ekā phaëikamayā. Dhammāya ānanda pokkharaõiyā catuvãsatisopāõāni ahesuü catunnaü vaõõānaü, ekaü sopāõaü sovaõõamayaü, ekaü veëuriyamayaü, ekaü phaëikamayaü. Sovaõõamayassa sopāõassa sovaõõanamayā thambhā ahesuü råpiyamayā såciyo ca uõhãsa¤ca, råpiyamayassa sopāõassa råpiyamayā thambhā ahesuü sovaõõamayā såciyo ca uõhãsa¤ca, veëuriyamayassa sopāõassa veëuriyamayā thambhā ahesuü phaëikamayā såciyo ca uõhãsa¤ca, phaëikamayassa sopāõassa phaëikamayā thambhā ahesuü veëuriyamayā såciyo ca uõhãsa¤ca. Dhammā ānanda pokkharaõã dvãhi vedikāhi parikkhittā ahosi, ekā vedikā sovaõõamayā ekā råpiyamayā. Sovaõõamayāya vedikāya sovaõõamayā thambhā ahesuü råpiyamayā såciyo ca uõhãsa¤ca, råpiyamayāya vedikāya råpiyamayā thambhā ahesuü sovaõõamayā såciyo ca uõhãsa¤ca. 1. Kusalehi. (Sãmu. Syā kā, [PTS]. 2. Abbhussattamāno (machasaü). 3. Dudikkho. [PTS.] [BJT Page 286] [\x 286/] Dhammā ānanda pokkharaõi sattahi tālapantãhi pārikkhittā ahosi, ekā tālapantã sovaõõamayā, ekā råpiyamayā, ekā veëuriyamayā, ekā eëikamayā, ekā lohitaīkhamayā, ekā masāragallamayā, ekā sabbaratanamayā. Sovaõõamayassa tālassa sovaõõamayo khandho ahosi [PTS Page 185] [\q 185/] råpiyamayāni pattāni ca phalāni ca. Råpiyamayassa tālassa råpiyamayo khandho ahosi sovaõõamayāni pattāni ca phalāni ca. Veëuriyamayassa tālassa veëuriyamayo khandho ahosi phaëikamayāni pattāni ca phalāni ca. Phaëikamayassa tālassa phaëikamayo khandho ahosi veëurimayāni pattāni ca phalāni ca. Lohitaīkamayassa tālassa lohitakkhamayo khandho ahosi masāragallamayāni pattāni ca phalāni ca. Masāragallamayassa tālassa masāragallamayo khandho ahosi lohitaīkamayāni pattāni ca phalāni ca. Sabbaratanamayassa tālassa sabbaratanamayo khandho ahosi sabbaratanamayāni pattāni ca phalāni ca. Tāsaü kho pana ānanda tālapantãnaü vāteritānaü saddo ahosi vaggu ca rajanãyo ca kamanãyo ca madanãyo ca. Seyyathāpi ānanda pa¤caīgikassa turiyassa suvinãtassa suppaņitāëitassa kusalehi samannāgatassa saddo hoti vaggu ca rajanãyo ca kamanãyo ca madanãyo ca, evameva kho ānanda tāsaü tālapantãnaü vāteritānaü saddo ahosi vaggu ca rajanãyo ca kamanãyo ca madanãyo ca. Ye kho panānanda tena samayena kusāvatiyā rājadhāniyā dhuttā ahesuü soõķā pipāsā, te tāsaü tālapantãnaü vāteritānaü saddesu parivāresuü. Niņņhite kho panānanda dhamme ca pāsāde dhammāya ca pokkharaõiyā rājā mahāsudassano. Ye1 tena samayena samaõesu vā samaõasammatā brāhmaõesu vā brāhmaõasammatā te sabbakāmehi santappetvā dhammaü pāsādaü abhiruhi. Paņhamabhāõavāro. 1. Yo kho panānanda. (Syā, kā. ) [BJT Page 288] [\x 288/] Jhānasamāpattipaņilābho 21. Atha kho ānanda ra¤¤o mahāsudassanassa etadahosi: kissa nu kho me idaü kammassa phalaü, kissa kammassa vipāko, yenāhaü etarahi evaü mahiddhiko evaü mahānubhāvo ti. [PTS Page 186] [\q 186/] atha kho ānanda ra¤¤o mahāsudassanassa etadahosi: tiõõaü kho me idaü kammānaü phalaü tiõõaü kammānaü vipāko, yenāhaü etarahi evaü mahiddhiko evaü mahānubhāvo, seyyathãdaü: dānassa damassa saüyamassā ti. Atha kho ānanda rājā mahāsudassano yena mahāviyåhaü kåņāgāraü tenupasaīkami. Upasaīkamitvā mahāviyåhassa kåņāgārassa dvāre ņhito udānaü udānesi. 'Tiņņha kāmavitakka, tiņņha byāpādavitakka, tiņņha vihiüsāvitakka, ettāvatā kāmavitakka, ettāvatā byāpādavitakka, ettāvatā vihiüsāvitakkā' ti. 22. Atha kho ānanda rājā mahāsudassano mahāviyåhaü kåņāgāraü pavisitvā sovaõõamaye pallaīke nisinno vivicceva kāmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicāraü vivekajaü pãtisukhaü paņhamaü jhānaü upasampajja vihāsi. Vitakkavicārānaü våpasamā ajjhattaü cetaso ekodibhāvaü avitakkaü avicāraü samādhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhānaü upasampajja vihāsi. Pãtiyā ca virāgā upekkhako ca vihāsi, sato ca sampajāno sukhaü ca kāyena paņisaüvedesi. Yantaü ariyā ācikkhanti upekkhako satimā sukhavihārãti taü tatiyaü jhānaü upasampajja vihāsi. Sukhassa ca pahānā dukkhassa ca pahānā pubbeva somanassa domanassānaü atthaīgamā adukkhamasukhaü upekkhā satipārisuddhiü catutthaü jhānaü upasampajja vihāsi. 23. Atha kho ānanda rājā mahāsudassano mahāviyåhā kåņāgārā nikkhamitvā sovaõõamayaü kåņāgāraü pavisitvā råpiyamaye pallaīke nisinno mettāsahagatena cetasā ekaü disaü pharitvā vihāsi. Tathā dutiyaü, tathā tatiyaü, tathā catutthaü, iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatāya sabbāvantaü lokaü mettāsahagatena cetasā vipulena mahaggatena appamāõena averena abyāpajjena pharitvā vihāsi, karuõāsahagatena cetasā ekaü disaü pharitvā vihāsi. Tathā dutiyaü, tathā tatiyaü, tathā catutthaü, iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatāya sabbāvantaü lokaü karuõāsahagatena cetasā vipulena mahaggatena appamāõena averena abyāpajjena pharitvā vihāsi, muditāsahagatena cetasā ekaü disaü pharitvā vihāsi. Tathā dutiyaü, tathā tatiyaü, tathā catutthaü, iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatāya sabbāvantaü lokaü muditāsahagatena cetasā vipulena mahaggatena appamāõena averena abyāpajjena pharitvā vihāsi, [PTS Page 187] [\q 187/] upekkhāsahagatena cetasā ekaü disaü pharitvā vihāsi. Tathā dutiyaü, tathā tatiyaü, tathā catutthaü, iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatāya sabbāvantaü lokaü upekkhāsahagatena cetasā vipulena mahaggatena appamāõena averena abyāpajjena pharitvā vihāsi, [BJT Page 290] [\x 290/] Nagarādãni. 24. Ra¤¤o ānanda mahāsudassanassa caturāsãtinagarasahassāni ahesuü kusāvatãrājadhānipamukhāni, caturāsãtipāsādasahassāni ahesuü dhammapāsādapamukhāni, caturāsãtikåņāgārasahassāni ahesuü mahāviyåhakåņāgārapamukhāni. Caturāsãtipallaīkasahassāni ahesuü sovaõõamayāni råpiyamayāni dantamayāni sāramayāni goõakatthitāni paņikatthatāni paņalikatthatāni kādalimigapavarapaccattharaõāni sauttaracchadāni ubhatolohitakåpadhānāni. Caturāsãtināgasahassāni ahesuü sovaõõālaīkārāni sovaõõadhajāni hemajālapaņicchannāni uposathanāgarājapamukhāni, caturāsãtiassasahassāni ahesuü sovaõõalaīkārāni sovaõõadhajāni hemajālapaņicchannāni valāhakaassarājapamukhāni, caturāsãtirathasahassāni ahesuü sãhacammaparivārāni byagghacammaparivārāni dãpicammaparivārāni paõķukambalaparivārāni sovaõõalaīkārāni sovaõõadhajāni hemajālapaņicchannāni vejayantarathapamukhāni, caturāsãtimaõisahassāni ahesuü maõiratanapamukhāni, caturāsãtiitthisahassāni ahesuü subhaddādevãpamukhāni, [PTS Page 188] [\q 188/] caturāsãtigahapatisahassāni ahesuü gahapatiratanapamukhāni, caturāsãtikhattiyasahassāni ahesuü anuyantāni parināyakaratanapamukhāni, caturāsãtidhenusahassāni ahesuü dhuvasandanāni1 kaüsåpadhāraõāni, caturāsãtivatthakoņisahassāni ahesuü khomasukhumānaü kappāsikasukhumānaü koseyyasukhumānaü kambalasukhumānaü. Ra¤¤o ānanda mahāsudassanassa caturāsãtithālipākasahassāni sāyaü pātaü bhattābhihāro abhiharãyittha. 25. Tena kho panānanda samayena ra¤¤o mahāsudassanassa caturāsãtināgasahassāni sāyaü pātaü upaņņhānaü gacchanti. Atha kho ānanda ra¤¤o mahāsudassanassa etadahosi: imāni kho me caturāsãtināgasahassāni sāyaü pātaü upaņņhānaü āgacchanti. Yannåna vassasatassa vassasatassa accayena dvecattārãsaü nāgasahassāni dvecattārãsaü nāgasahassāni sakiü sakiü upaņņhānaü āgaccheyyunti. Atha kho ānanda rājā mahāsudassano parināyakaratanaü āmantesi, ' imāni kho me samma parināyakaratana caturāsãtināgasahassāni sāyaü pātaü upaņņhānaü āgacchanti. Tena hi samma parināyakaratana vassasatassa vassasatassa accayena dvecattārãsaü nāgasahassāni [PTS Page 189] [\q 189/] dvecattārãsaü nāgasahassāni sakiü sakiü upaņņhānaü āgacchantu ti. ' Evaü devā, ti kho ānanda parināyakaratanaü ra¤¤o mahāsudassanassa paccassosi. Atha kho ānanda ra¤¤o mahāsudassanassa aparena samayena vassasatassa vassasatassa accayena dvecattārãsaü nāgasahassāni dvecattārãsaü nāgasahassāni sakiü sakiü upaņņhanaü āgamaüsu. - - - - - - - - - - - - - 1. Duhasandanāni - machasaü , dåkulasandanāni [PTS] [BJT Page 292] [\x 292/] Subhaddāyåpasaīkamanaü 26. Atha kho ānanda subhaddāya deviyā bahunnaü vassānaü bahunnaü vassasahassānaü accayena etadahosi: ciradiņņhiko kho me rājā mahāsudassano. Yannånāhaü rājānaü mahāsudassanaü dassanāya upasaīkameyyanti. Atha kho ānanda subhaddā devã itthāgāraü āmantesi, " etha tumhe sãsāni nahāyatha, pãtāni vatthāni pārupatha, ciradiņņho no rājā mahāsudassano. Rājānaü mahāsudassanaü dassanāya upasaīkamissāmā' ti. Evaü ayye' ti kho ānanda itthāgāraü subhaddāya deviyā paņissutvā sãsāni nahāyitvā pãtāni vatthāni pārupitvā yena subhaddā devã tenupasaīkami. Atha kho ānanda subhaddā devã parināyakaratanaü āmantesi: " kappehi samma parināyakaratana caturaīginiü senaü, ciradiņņho no rājā mahāsudassano, rājānaü mahāsudassanaü dassanāya upasaīkamitukāmā" ti. ' Evaü devã 'ti kho ānanda parināyakaratanaü subhaddāya deviyā paņissutvā caturaīginiü senaü kappāpetvā, subhaddāya deviyā paņivadesi. ' Kappitā kho devã caturaīginã senā, yassa'dāni kālaü ma¤¤asã' ti. [PTS Page 190] [\q 190/] atha kho ānanda subhaddā devã caturaīginiyā senāya saddhiü itthāgārena yena dhammo pāsādo tenupasaīkami, upasaīkamitvā dhammaü pāsādaü abhiruhitvā yena mahāviyåhaü kåņāgāraü tenupasaīkami, upasaīkamitvā mahāviyåhassa kåņāgārassa dvārabāhaü ālambitvā aņņhāsi. Atha kho ānanda rājā mahāsudassano saddaü sutvā kinnu kho mahato viya janakāyassa saddoti, mahāviyåhakåņāgārā nikkhamanno addasa subhaddaü deviü dvārabāhaü ālambitvā ņhitaü, disvāna subhaddaü deviü etadavoca: ' ettheva devã tiņņha mā pavisã' ti. Atha kho ānanda rājā mahāsudassano a¤¤ataraü purisaü āmantesi: ' ehi tvaü ambho purisa, mahāviyåhā kåņāgārā sovaõõamayaü pallaīkaü nãharitvā sabbasovaõõamaye tālavane pa¤¤apehã' ti. ' Evaü devā ' ti kho ānanda so puriso ra¤¤o mahāsudassanassa paņissutvā mahāviyåhā kåņāgārā sovaõõamayaü pallaīkaü nãharitvā sabbasovaõõamaye tālavane pa¤¤apesi. Atha kho ānanda rājā mahāsudassano dakkhiõena passena sãhaseyyaü kappesi pāde pādaü accādhāya sato sampajāno. Atha kho ānanda subhaddāya deviyā etadahosi: vippasannāni kho ra¤¤o mahāsudassanassa indriyāni parisuddho chavivaõõo pariyodāto, mā heva kho rājā mahāsudassano kālamakāsãti. Rājānaü mahāsudassanaü etadavoca: imāni kho te deva caturāsãtinagarasahassāni kusāvatirājadhānipamukhāni. Ettha deva chandaü janehi jãvite apekkhaü karohi. [PTS Page 191] [\q 191/] imāni te deva caturāsãtipāsādasahassāni dhammapāsādapamukhāni, ettha chandaü janehi - [BJT Page 294] [\x 294/] Jãvite apekkhaü karohi, imāni te deva caturāsãtikåņāgārasahassāni mahāviyåhakåņāgārapamukhāni, ettha deva chandaü janehi jãvite apekkhaü karohi, imāni te deva caturāsãtipallaīkasahassāni sovaõõamayāni råpiyamayāni dantamayāni sāramayāni goõakatthatāni paņikatthatāni paņalikatthatāni kādalimigapavarapaccattharaõāni sauttaracchadāni ubhatolohitakåpadhānāni. Ettha deva chandaü janehi jãvite apekkhaü karohi, imāni te deva caturāsãtināgasahassāni sovaõõalaīkārāõi sovaõõadhajāni hemajālapaņicchannāni uposathanāgarājappamukhāni, ettha deva chandaü janehi jãvite apekkhaü karohi, imāni te deva caturāsãtiassasahassāni sovaõõālaīkārāni sovaõõadhajāni hemajālapaņicchannāni valāhakaassarājapamukhāni, ettha deva chandaü janehi jãvite apekkhaü karohi, imāni te deva caturāsãtirathasahassāni sãhacammaparivārāni byagghacammaparivārāni dãpicammaparivārāni paõķukambalaparivārāni sovaõõālaīkārāni sovaõõadhajāni hemajālapaņicchannāni vejayantarathappamukhāni,1 ettha deva chandaü janehi jãvite apekkhaü karohi, imāni te deva caturāsãtimaõisahassāni maõiratanappamukhāni, ettha deva chandaü janehi jãvite apekkhaü karohi, imāni te deva caturāsãtiitthisahassāni itthiratanappamukhāni, ettha deva chandaü janehi jãvite apekkhaü karohi, imāni te deva caturāsãtigahapatisahassāni gahapatiratanappamukhāni, ettha deva chandaü janehi jãvite apekkhaü karohi, imāni te deva caturāsãtikhattiyasahassāni anuyantāni parināyakaratanappamukhāni, ettha deva chandaü janehi jãvite apekkhaü karohi, imāni te deva caturāsãtidhenusahassāni [PTS Page 192] [\q 192/] dhuvasandanāni kaüsupadhāraõāni, ettha deva chandaü janehi jãvite apekkhaü karohi, imāni te deva caturāsãtivatthakoņisahassāni khomasukhumānaü kappāsikasukhumānaü koseyyasukhumānaü kambalasukhumānaü, ettha deva chandaü janehi jãvite apekkhaü karohi, imāni te deva caturāsãtithālipākasahassāni sāyaü pātaü bhattābhihāro abhiharãyati, ettha deva chandaü janehi jãvite apekkhaü karohã' ti. - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Vejayantarathapamukhāni ( bahusu ) a¤¤esu ãdisesu ņhānesu pakārassa damitataü dissate. [BJT Page 296] [\x 296/] 27. Evaü vutte ānanda rājā mahāsudassano subhaddaü deviü etadavoca: dãgharattaü kho maü tvaü devi iņņhehi kantehi piyehi manāpehi samudācarittha, atha ca pana maü tvaü pacchime kāle aniņņhehi akantehi appiyehi amanāpehi samudācarasã " ti.' Katha¤carahi taü deva samudācarāmã' ti. ' Evaü kho maü tvaü devã samudācara: sabbeheva deva piyehi manāpehi nānābhāvo vinābhāvo a¤¤athābhāvo. Mā kho tvaü deva sāpekkho kālamakāsi. Dukkhā sāpekkhassa kālakiriyā garahitā ca sāpekkhassa kālakiriyā. Imāni te deva caturāsãtinagarasahassāni kusāvatirājadhānippamukhāni. Ettha deva chandaü pajaha, jãvite apekkhaü mākāsi. Imāni te deva caturāsãtipāsādasahassāni dhammapāsādappamukhāni, ettha deva chandaü pajaha, jãvite apekkhaü mākāsi, [PTS Page 193] [\q 193/] imāni te deva caturāsãtikåņāgārasahassāni mahāviyåhakåņāgārappamukhāni, ettha deva chandaü pajaha, jãvite apekkhaü mākāsi, imāni te deva caturāsãtipallaīkasahassāni sovaõõamayāni råpiyamayāni dantamayāni sāramayāni goõakatthatāni paņikatthatāni paņalikatthatāni kādalimigapavarapaccattharaõāni sauttaracchadāni ubhatolohitakåpadhānāni. Ettha deva chandaü pajaha, jãvite apekkhaü mākāsi, imāni te deva caturāsãtināgasahassāni sovaõõālaīkārāni sovaõõadhajāni hemajālapaņicchannāni uposathanāgarājappamukhāni, ettha deva chandaü pajaha, jãvite apekkhaü mākāsi, imāni te deva caturāsãtiassasahassāni sovaõõālaīkārāni sovaõõadhajāni hemajālapaņicchannāni valāhakaassarājappamukhāni, ettha deva chandaü pajaha, jãvite apekkhaü mākāsi, imāni te deva caturāsãtirathasahassāni sãhacammaparivārāni byagghacammaparivārāni dãpicammaparivārāni paõķukambalaparivārāni sovaõõālaīkārāni sovaõõadhajāni hemajālapaņicchannāni vejayantarathappamukhāni, ettha deva chandaü pajaha, jãvite apekkhaü mākāsi, imāni te deva caturāsãtimaõisahassāni maõiratanappamukhāni, ettha deva chandaü pajaha, jãvite apekkhaü mākāsi, imāni te deva caturāsãtiitthisahassāni itthiratanappamukhāni, ettha deva chandaü pajaha, jãvite apekkhaü mākāsi, imāni te deva caturāsãtigahapatisahassāni gahapatiratanappamukhāni, ettha deva chandaü pajaha, jãvite apekkhaü mākāsi, imāni te deva caturāsãtikhattiyasahassāni anuyantāni parināyakaratanappamukhāni, ettha deva chandaü pajaha, jãvite apekkhaü mākāsi, imāni te deva caturāsãtidhenusahassāni dhuvasandanāni kaüsåpadhāraõāni, ettha deva chandaü pajaha, jãvite apekkhaü mākāsi, [PTS Page 194] [\q 194/] imāni te deva caturāsãtivatthakoņisahassāni khomasukhumānaü kappāsikasukhumānaü koseyyasukhumānaü kambalasukhumānaü, ettha deva chandaü pajaha, jãvite apekkhaü mākāsi, imāni te deva caturāsãtithālipākasahassāni sāyaü pātaü bhattābhihāro abhiharãyati, ettha deva chandaü pajaha, jãvite apekkhaü mākāsã' ti. [BJT Page 298] [\x 298/] 28. Evaü vutte ānanda subhaddā devã parodi assåni pavattesi. Atha kho ānanda subhaddā devã assåni pamajjitvā1 rājānaü mahāsudassanaü etadavoca: Sabbeheva deva piyehi manāpehi nānābhāvo vinābhāvo a¤¤athābhāvo. Mā kho tvaü deva sāpekkho kālamakāsi. Dukkhā sāpekkhassa kālakiriyā garahitā ca sāpekkhassa kālakiriyā. Imāni te deva caturāsãtinagarasahassāni kusāvatirājadhānippamukhāni. Ettha deva chandaü pajaha, jãvite apekkhaü mākāsi. Imāni te deva caturāsãtipāsādasahassāni dhammapāsādappamukhāni, ettha chandaü pajaha, jãvite apekkhaü mākāsi, imāni te deva caturāsãtikåņāgārasahassāni mahāviyåhakåņāgārappamukhāni, ettha deva chandaü pajaha, jãvite apekkhaü mākāsi, imāni te deva caturāsãtipallaīkasahassāni sovaõõamayāni råpiyamayāni dantamayāni sāramayāni goõakatthatāni paņikatthatāni paņalikatthatāni kādalimigapavarapaccattharaõāni sauttaracchadāni ubhatolohitakåpadhānāni. Ettha deva chandaü pajaha, jãvite apekkhaü mākāsi, imāni te deva caturāsãtināgasahassāni sovaõõālaīkārāni sovaõõadhajāni hemajālapaņicchannāni uposathanāgarājappamukhāni, ettha deva chandaü pajaha, jãvite apekkhaü mākāsi, imāni te deva caturāsãtiassasahassāni sovaõõālaīkārāni sovaõõadhajāni hemajālapaņicchannāni [PTS Page 195] [\q 195/] valāhakaassarājappamukhāni, ettha deva chandaü pajaha, jãvite apekkhaü mākāsi, imāni te deva caturāsãtirathasahassāni sãhacammaparivārāni byagghacammaparivārāni dãpicammaparivārāni paõķukambalaparivārāni sovaõõālaīkārāni sovaõõadhajāni hemajālapaņicchannāni vejayantarathapamukhāni, ettha deva chandaü pajaha, jãvite apekkhaü mākāsi, imāni te deva caturāsãtimaõisahassāni maõiratanappamukhāni, ettha deva chandaü pajaha, jãvite apekkhaü mākāsi, imāni te deva caturāsãtiitthisahassāni itthiratanappamukhāni, ettha deva chandaü pajaha, jãvite apekkhaü mākāsi, imāni te deva caturāsãtigahapatisahassāni gahapatiratanappamukhāni, ettha deva chandaü pajaha, jãvite apekkhaü mākāsi, imāni te deva caturāsãtikhattiyasahassāni anuyantāni parināyakaratanappamukhāni, ettha deva chandaü pajaha, jãvite apekkhaü mākāsi, imāni te deva caturāsãtidhenusahassāni dhuvasandanāni kaüsupadhāraõāni, ettha deva chandaü pajaha, jãvite apekkhaü mākāsi, imāni te deva caturāsãtivatthakoņisahassāni khomasukhumānaü kappāsikasukhumānaü koseyyasukhumānaü kambalasukhumānaü, ettha deva chandaü pajaha, jãvite apekkhaü mākāsi, imāni te deva caturāsãtithālipākasahassāni sāyaü pātaü bhattābhihāro abhiharãyati, ettha deva chandaü pajaha, jãvite apekkhaü mākāsã' ti. - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Pu¤jitvā - machasaü [BJT Page 300] [\x 300/] Brahmalokåpagamanaü 29. Atha kho ānanda rājā mahāsudassano na cirasseva kālamakāsi. Seyyathāpi ānanda gahapatissa vā gahapatiputtassa vā manu¤¤aü bhojanaü bhuttāvissa bhattasammado hoti, evameva kho ānanda ra¤¤o [PTS Page 196] [\q 196/] mahāsudassanassa māraõantikā vedanā ahosi. Kālakato cānanda rājā mahāsudassano sugatiü brahmalokaü upapajji. Rājā ānanda mahāsudassano caturāsãtivassasahassāni kumārakãëitaü1 kãëi. Caturāsãtivassasahassāni oparajjaü kāresi. Caturāsãtivassasahassāni gihãbhåto2 dhamme pāsāde brahmacariyaü cari.3 So cattāro brahmavihāre bhāvetvā kāyassa bhedā parammaraõā brahmalokåpagato ahosi. 30. Siyā kho panānanda evamassa a¤¤o nåna tena samayena rājā Mahāsudassano ahosã ti. Na kho panetaü ānanda evaü daņņhabbaü. Ahaü tena samayena rājā mahāsudassano ahosi. Mama tāni caturāsãtinagarasahassāni kusāvatãnagarapamukhāni, mama tāni caturāsãtipāsādasahassāni dhammapāsādappamukhāni, mama tāni caturāsãtikåņāgārasahassāni mahāviyåhakåņāgārappamukhāni, mama tāni caturāsãtipallaīkasahassāni sovaõõamayāni råpiyamayāni dantamayāni sāramayāni goõakatthatāni paņikatthatāni paņalikatthatāni kādalimigapavarapaccattharaõāni sauttaracchadāni ubhatolohitakåpadhānāni, mama tāni caturāsãtināgasahassāni sovaõõālaīkārāni sovaõõadhajāni hemajālapaņicchannāni uposathanāgarājappamukhāni, mama tāni caturāsãtiassasahassāni sovaõõalaīkārāni sovaõõadhajāni hemajālapaņicchannāni valāhakaassarājappamukhāni, mama tāni caturāsãtirathasahassāni [PTS Page 197] [\q 197/] sãhacammaparivārāni byaggacammaparivārāni dãpicammaparivārāni paõķukambalaparivārāni sovaõõalaīkārāni sovaõõadhajāni hemajālapaņicchannāni vejayantarathappamukhāni, mama tāni caturāsãtimaõisahassāni maõiratanappamukhāni, mama tāni caturāsãtiitthisahassāni subhaddādevãpamukhāni, mama tāni caturāsãtigahapatisahassāni gahapatiratanapamukhāni, mama tāni caturāsãtikhattiyasahassāni anuyantāni parināyakaratanapamukhāni, mama tāni caturāsãtidhenusahassāni dhuvasandanāni kaüsåpadhāraõāni, mama tāni caturāsãtivatthakoņisahassāni khomasukhumānaü kappāsikasukhumānaü koseyyasukhumānaü kambalasukhumānaü, mama tāni caturāsãtithālipākasahassāni sāyaü pātaü bhattābhihāro abhiharãyittha. - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Kumārakãëaü - machasaü, 2. Gihibhåto - machasaü, 3. Brahmacariyamacari - kaü [BJT Page 302] [\x 302/] 31. Tesaü kho panānanda caturāsãtinagarasahassānaü eka¤¤eva taü nagaraü hoti yaü tena samayena ajjhāvasāmi yadidaü kusāvatã rājadhāni. Tesaü kho panānanda caturāsãtipāsādasahassānaü ekoyeva so pāsādo hoti yantena samayena ajjhāvasāmi yadidaü dhammo pāsādo. Tesaü kho panānanda caturāsãtikåņāgārasahassānaü eka¤¤eva taü kåņāgāraü hoti yantena samayena ajjhāvasāmi yadidaü mahāviyåhaü kåņāgāraü. Tesaü kho panānanda caturāsãtipallaīkasahassānaü eko yeva so pallaīko hoti yantena samayena paribhu¤jāmi yadidaü sovaõõamayo vā råpiyamayo vā dantamayo vā sāramayo vā. Tesaü kho panānanda caturāsãtināgasahassānaü eko yeva so nāgo hoti yantena samayena abhiråhāmi yadidaü uposatho nāgarājā. [PTS Page 198] [\q 198/] Tesaü kho panānanda caturāsãtiassasahassānaü eko yeva so asso hoti yantena samayena abhiråhāmi yadidaü valāhako assarājā. Tesaü kho panānanda caturāsãtirathasahassānaü eko yeva so ratho hoti yantena samayena abhiråhāmi yadidaü vejayantaratho. Tesaü kho panānanda caturāsãtiitthisahassānaü ekā yeva sā itthi hoti yā tena samayena paccupaņņhāti khattiyinã1 vā vessinã2 vā. Tesaü kho panānanda caturāsãtikoņivatthasahassānaü ekaü yeva taü dussayugaü hoti yantena samayena paridahāmi khomasukhumaü vā kappāsikasukhumaü vā koseyyasukhumaü vā kambalasukhumaü vā. Tesaü kho panānanda caturāsãtithālipākasahassānaü eko yeva so thālipāko hoti yato nālikodanaparamaü bhu¤jāmi tadupiya¤ca såpeyyaü. - - - - - - - - - - - - 1. Khattiyānã - machasaü, khattiyāyinã - syā, 2. Vessayinã - syā. [BJT Page 304] [\x 304/] 32. Passānanda sabbe te saīkhārā atãtā niruddhā vipariõatā. Evaü aniccā kho ānanda saīkhārā. Evaü addhuvā kho ānanda saīkhārā. Evaü anassāsikā kho ānanda saīkhārā, yāva¤cidaü ānanda alameva sabbasaīkhāresu nibbindituü, alaü virajjituü, alaü vimuccituü. Chakkhattuü kho panāhaü ānanda abhijānāmi imasmiü padese sarãraü nikkhipitā, ta¤ca kho rājā' va samāno cakkavattã dhammiko dhammarājā cāturanto vijitāvã janapadatthāvariyappatto sattaratanasamannāgato. Ayaü sattamo sarãranikkhepo. Na kho panāhaü ānanda taü padesaü samanupassāmi sadevake loke [PTS Page 199] [\q 199/] samārake sabuhmake sassamaõabrāhmaõiyā pajāya sadevamanussāya yattha tathāgato aņņhamaü sarãraü nikkhipeyyāti. Idamavoca bhagavā. Idaü vatvā sugato athāparaü etadavoca satthā. Aniccā vata saīkhārā uppādavayadhammino Uppajjitvā nirujjhanti tesaü våpasamo sukho ti. Mahāsudassanasuttaü niņņhitaü catutthaü - - - - - - - - - - - - - - - - - - - [BJT Page: 306 [\x 306/] ] [PTS Page 200] [\q 200/] Janavasabhasuttaü 1. Evaü me sutaü ekaü samayaü bhagavā nātike1 viharati gi¤jakāvasathe. Tena kho pana samayena bhagavā parito parito janapadesu parivārake abbhatãte Kālakate upapattãsu byākaroti, kāsikosalesu vajjimallesu cetivaüsesu2 kurupa¤cālesu macchasårasenesu asu amutra upapanno asu amutra upapanno ti. Paropa¤¤āsaü nātikiyā paricārakā abbhatãtā kālakatā pa¤cannaü orambhāgiyānaü sa¤¤ojanānaü parikkhayā opapātikā tattha parinibbāyino anāvattidhammā tasmā lokā. Sādhikā navuti nātikiyā paricārakā abbhatãtā kālakatā tiõõaü sa¤¤ojanānaü parikkhayā rāgadosamohānaü tanuttā sakadāgāmino sakideva3 imaü lokaü āgantvā dukkhassantaü karissanti. Sātirekāni pa¤casatāni nātikiyā paricārakā abbhatãtā kālakatā, tiõõaü sa¤¤ojanānaü parikkhayā sotāpannā avinipātadhammā niyatā sambodhiparāyaõā ti. [PTS Page 201] [\q 201/] 2. Assosuü kho nātikiyā paricārakā: bhagavā kira parito parito janapadesu paricārake abbhatãte kālakate upapattãsu byākaroti, kāsikosalesu vajjimallesu cetivaüsesu kurupa¤cālesu macchasårasenesu asu amutra upapanno asu amutra upapanno ti. Paropa¤¤āsaü nātikiyā paricārakā abbhatãtā kālakatā pa¤cannaü orambhāgiyānaü sa¤¤ojanānaü parikkhayā opapātikā tattha parinibbāyino anāvattidhammā tasmā lokā. Sādhikā navuti nātikiyā paricārakā abbhatãtā kālakatā tiõõaü sa¤¤ojanānaü parikkhayā rāgadosamohānaü tanuttā sakadāgāmino sakideva imaü lokaü āgantvā dukkhassantaü karissanti. Sātirekāni pa¤casatāni nātikiyā paricārakā abbhatãtā tā, tiõõaü sa¤¤ojanānaü parikkhayā sotāpannā avinipātadhammā niyatā sambodhiparāyaõā" ti. Tena ca nātikiyā paricārakā attamanā ahesuü pamuditā pãtisomanassajātā bhagavato pa¤haveyyākaraõaü4 sutvā. - - - - - - - - - - - 1. Nādike - sãmu, syā [PTS , 2.] Cetiyavaüsesu - machasaü, 3. Sakiüdeva - (kā) , 4. Pa¤hāveyyākaraõaü ( syā kā) [BJT Page 308] [\x 308/] 3. Assosi kho āyasmā ānando: bhagavā kira bhagavā kira parito parito janapadesu paricārake abbhatãte kālakate upapattãsu byākaroti, kāsikosalesu vajjimallesu cetivaüsesu kurupa¤cālesu macchasårasenesu asu amutra upapanno asu amutra upapanno ti. Paropa¤¤āsaü nātikiyā paricārakā abbhatãtā kālakatā pa¤cannaü orambhāgiyānaü sa¤¤ojanānaü parikkhayā opapātikā tattha parinibbāyino anāvattidhammā tasmā lokā. Sādhikā navuti nātikiyā paricārakā abbhatãtā kālakatā tiõõaü sa¤¤ojanānaü parikkhayā rāgadosamohānaü tanuttā sakadāgāmino sakideva imaü lokaü āgantvā dukkhassantaü karissanti. Sātirekāni pa¤casatāni nātikiyā paricārakā abbhatãtā kālakatā tiõõaü sa¤¤ojanānaü parikkhayā sotāpannā avinipātadhammā niyatā sambodhiparāyaõā" ti. Tena ca nātikiyā paricārakā Attamanā ahesuü pamuditā pãtisomanassajātā bhagavato pa¤haveyyākaraõaü sutvā ti. ânanda parikathā 4. Atha kho āyasmato ānandassa etadahosi: [PTS Page 202] [\q 202/] ime kho panāpi1 ahesuü māgadhakā paricārakā bahå ceva ratta¤¤å ca abbhatãtā kālakatā. Su¤¤ā ma¤¤e aīgamagadhā aīgamāgadhakehi2 paricārakehi abbhatãtehi kālakatehi. Te kho panāpi ahesuü buddhe pasannā dhamme pasannā saīghe pasannā sãlesu paripårakārino te abbhatãtā kālakatā bhagavato abyākatā. Tesampassa3 sādhu veyyākaraõaü. Bahujano pasãdeyya tato gaccheyya sugatiü. Ayaü kho panāpi ahosi rājā māgadho seniyo bimbisāro dhammiko dhammarājā hito brāhmaõagahapatikānaü negamāna¤ceva jānapadāna¤ca. Apissudaü manussā kittayamānaråpā viharanti ' evaü no so dhammiko dhammarājā sukhāpetvā kālakato, evaü mayaü tassa dhammikassa dhammara¤¤o vijite phāsu4 viharimhā' ti. So kho panāpi ahosi buddhe pasanno dhamme pasanno saīghe pasanno sãlesu paripårakārã. Apissudaü manussā evamāhaüsu, yāva maraõakālāpi rājā māgadho seniyo bimbisāro bhagavantaü kittayamānaråpo kālakato' ti. - - - - - - - - - - - 1. Panapi - [PTS] 2. Aīgamāgadhikehi - syā 3. Tesampissa - machasaü 4. Phāsukaü - syā [BJT Page 310] [\x 310/] So abbhatãto kālakato bhagavatā abyākato. Tassa passa sādhu veyyākaraõaü. Bahujano pasãdeyya, tato gaccheyya sugatiü. Bhagavato kho pana sambodhi magadhesu. Yattha kho bhagavato sambodhi magadhesu kathaü tattha bhagavā māgadhake paricārake abbhatãte kālakate upapattãsu na byākareyya? Bhagavā ceva kho pana māgadhake paricārake abbhatãte kālakate upapattãsu na byākareyya dãnamanā tenassu māgadhakā paricārakā. [PTS Page 203] [\q 203/] yena kho panassu dãnamanā māgadhakā paricārakā kathaü te bhagavā na byākareyyāti. 5. Idamāyasmā ānando māgadhake paricārake ārabbha eko raho anuvicintetvā rattiyā paccåsasamayaü paccuņņhāya yena bhagavā tenupasaīkami. Upasaīkamitvā bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho āyasmā ānando bhagavantā etadavoca. Sutammetaü bhante bhagavā kira parito parito janapadesu paricārake abbhatãte kālakate upapattãsu byākaroti, kāsikosalesu vajjimallesu cetivaüsesu kurupa¤cālesu macchasårasenesu asu amutra upapanno asu amutra upapanno ti. Paropa¤¤āsaü nātikiyā paricārakā abbhatãtā kālakatā pa¤cannaü orambhāgiyānaü sa¤¤ojanānaü parikkhayā opapātikā tattha parinibbāyino anāvattidhammā tasmā lokā. Sādhikā navuti nātikiyā paricārakā abbhatãtā kālakatā tiõõaü sa¤¤ojanānaü parikkhayā rāgadosamohānaü tanuttā sakadāgāmino sakideva imaü lokaü āgantvā dukkhassantaü karissanti. Sātirekāni pa¤casatāni nātikiyā paricārakā abbhatãtā kālakatā, tiõõaü sa¤¤ojanānaü parikkhayā sotāpannā avinipātadhammā niyatā sambodhiparāyaõā" ti. Tena ca nātikiyā paricārakā attamanā ahesuü pamuditā pãtisomanassajātā bhagavato pa¤haveyyākaraõaü sutvā' ti. Ime kho panāpi bhante ahesuü māgadhakā paricārakā bahå ceva ratta¤¤å ca abbhatãtā kālakatā su¤¤āma¤¤e aīgamagadhā aīgamāgadhakehi paricārakehi abbhatãtehi kālakatehi. Te kho panāpi bhante ahesuü buddhe pasannā dhamme pasannā saīghe pasannā sãlesu paripårakārino. Te abbhatãtā kālakatā bhagavatā abyākatā. [BJT Page 312] [\x 312/] Tesampassa sādhu veyyākaraõaü bahujano pasãdeyya tato gaccheyya sugatiü ayaü kho panāpi bhante ahosi rājā māgadho seniyo bimbisāro dhammiko dhammarājā hito buhmaõagahapatikānaü [PTS Page 204] [\q 204/] negamāna¤ceva jānapadāna¤ca. Apissudaü manussā kittayamānaråpā viharanti ' evaü no so dhammiko dhammarājā sukhāpetvā kālakato. Evaü mayaü tassa dhammikassa dhammara¤¤o vijite phāsu viharimhā 'ti. So kho panāpi bhante ahosi buddhe pasanno dhamme pasanno saīghe pasanno sãlesu paripårakārã. Apissudaü manussā evamāhaüsu ' yāva maraõakālāpi rājā māgadho seniyo bimbisāro bhagavantaü kittayamānaråpo kālakato 'ti. So abbhatãto kālakato bhagavatā abyākato, tassa passa sādhu veyyākaraõaü bahujano pasãdeyya tato gaccheyya sugatiü, bhagavato kho pana bhante sambodhi magadhesu. Yattha kho pana bhante bhagavato sambodhi magadhesu kathaü tattha bhagavā māgadhake paricārake abbhatãte kālakate upapattãsu na byākareyya. Bhagavā ce kho pana bhante māgadhake paricārake abbhatãte kālakate upapattãsu na byākareyya, dãnamanā1 tenassu māgadhakā paricārakā. Yena kho panassu bhante dãnamanā māgadhakā paricārakā, kathaü te bhagavā na byākareyyā 'ti. Idamāyasmā ānando māgadhake paricārake ārabbha bhagavato sammukhā parikathaü katvā uņņhāyāsanā bhagavantaü abhivādetvā padakkhiõaü katvā pakkāmi. 6. Atha kho bhagavā acirapakkante āyasmante ānande pubbanhasamayaü nivāsetvā pattacãvaramādāya nātikaü piõķāya pāvisi. Nātike piõķāya caritvā pacchābhattaü piõķapātapaņikkanto pāde pakkhāletvā gi¤jakāvasathaü pavisitvā māgadhake paricārake ārabbha aņņhikatvā manasikatvā sabbaü cetaso samannāharitvā pa¤¤atte āsane nisãdi. " Gatiü tesaü jānissāmi abhisamparāyaü yaü gatikā te bhavanto yaü abhisamparāyā " ti.Addasā kho bhagavā māgadhake paricārake yaü gatikā te [PTS Page 205] [\q 205/] bhavanto yaü abhisamparāyā ti. Atha kho bhagavā sāyanhasamayaü paņisallānā vuņņhito gi¤jakāvasathā nikkhamitvā vihārapacchāyāyaü pa¤¤atte āsane nisãdi. - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Ninnamanā syā, dãnamānā [PTS.] [BJT Page 314] [\x 314/] 7. Atha kho āyasmā ānando yena bhagavā tenupasaīkami. Upasaīkamitvā bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinno kho āyasmā ānando bhagavantaü etadavoca. " Upasantapadisso1 bhante bhagavā, bhātiriva bhagavato mukhavaõõo vippasannattā indriyānaü. Santena nånajja bhante bhagavā vihārena vihāsã "ti. " Yadeva kho me tvaü ānanda māgadhake paricārake ārabbha sammukhā parikathaü katvā uņņhāyāsanā pakkanto, tadevāhaü nātike piõķāya caritvā pacchābhattaü piõķapātapaņikkanto pāde pakkhāletvā gi¤jakāvasathaü pavisitvā māgadhake paricārake ārabbha aņņhikatvā2 manasi katvā sabbaü cetaso samannāharitvā pa¤¤atte āsane nisãdiü ' gatiü tesaü jānissāmi abhisamparāyaü, yaügatikā te bhavanto yaü abhisamparāyā" ti. Addasaü kho ahaü ānanda māgadhake paricārake yaügatikā te bhavanto yaü abhisamparāyā ti. Janavasabhāgamanaü 8. Atha kho ānanda antarahito yakkho saddamanussāvesi: " janavasabho ahaü bhagavā, janavasabho ahaü sugatā " ti. " Abhijānāsi no tvaü ānanda ito pubbe evaråpaü nāmadheyyaü sutaü yadidaü janavasabho " ti. " Na kho ahaü bhante abhijānāmi ito pubbe evaråpaü nāmadheyyaü sutaü yadidaü janavasabho " ti. Api ca me bhante lomāni haņņhāni janavasabho ti nāmadheyyaü sutvā. Tassa mayhaü bhante etadahosi: nahi [PTS Page 206] [\q 206/] nåna so orako yakkho bhavissati yassidaü3 evaråpaü nāmadheyyaü supa¤¤attaü yadidaü janavasabho' ti. " Anantarā kho ānanda saddā pātubhāvā uëāravaõõo me yakkho sammukhe pāturahosi. Dutiyampi saddamanussāvesi: bimbisāro ahaü bhagavā bimbisāro ahaü sugatā 'ti. Idaü sattamaü kho ahaü bhante vessavaõassa mahārājassa sahabyataü upapajjāmi. So tato cuto manussarājā bhavituü pahomi.4 Ito satta tato satta saüsārāni catuddasa Nivāsamabhijānāmi yattha me vusitaü pure. Dãgharattaü kho ahaü bhante avinipāto avinipātaü sa¤jānāmi. âsā ca pana me santiņņhati sakadāgāmitāyā ti. - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Upasantapatiso - kaü 2. Aņņhiükatvā - machasaü 3. Yadidaü - machasaü 4. Manussarājā pi homi - [PTS] [BJT Page 316] [\x 316/] 9. " Acchariyamidaü āyasmato janavasabhassa yakkhassa, abbhutamidaü āyasmato janavasabhassa yakkhassa, 'dãgharattaü kho ahaü bhante avinipāto avinipātaü sa¤jānāmãti ca vadesi, āsā ca pana me santiņņhati sakadāgāmitāyāti ca vadesi. Kuto nidānaü panāyasmā janavasabho yakkho evaråpaü uëāraü visesādhigamaü sa¤jānātã ?" Ti. " Na a¤¤attha bhagavā tava sāsanā, na a¤¤attha sugata tava sāsanā. Yadagge ahaü bhante bhagavati ekantikato1 abhippasanno, tadagge ahaü bhante [PTS Page 207] [\q 207/] dãgharattaü avinipāto avinipātaü sa¤jānāmi. âsā ca pana me santiņņhati sakadāgāmitāya. Idhāhaü bhante vessavaõena mahārājena pesito viråëhakassa mahārājassa santike kenacidevakaraõãyena. Addasaü bhagavantaü antarāmagge gi¤jakāvasathaü pavisitvā māgadhake paricārake ārabbha aņņhikatvā manasi katvā sabbaü cetaso samannāharitvā nisinnaü ' gatiü tesaü jānissāmi abhisamparāyaü yaügatikā te bhavanto yaüabhisamparāyā ti. Anacchariyaü kho panetaü bhante yaü vessavaõassa mahārājassa tassaü parisāyaü bhāsato sammukhā sutaü sammukhā paņiggahitaü yaügatikā te bhavanto yaüabhisamparāyā ti. Tassa mayhaü bhante etadahosi: bhagavanta¤ca dakkhāmi. Ida¤ca bhagavato ārocessāmã ti. Ime kho me bhante dve paccayā bhagavantaü dassanāya upasaīkamituü. Devasabhā 10. Purimāni bhante divasāni purimatarāni tadahuposathe paõõarase vassupanāyikāya puõõāya puõõamāya rattiyā kevalakappā ca devā tāvatiüsā sudhammāyaü sabhāyaü sannisinnā honti sannipatitā, mahatã ca dibbaparisā2 samantato sannisinnā honti3 sannipatitā. Cattāro ca mahārājāno cātuddisā nisinnā honti. Puratthimāya disāya dhataraņņho mahārājā pacchimābhimukho4 nisinno hoti deve purakkhatvā. Dakkhiõāya disāya viråëhako mahārājā uttarābhimukho nisinno hoti deve purakkhatvā. Pacchimāya disāya viråpakkho mahārājā puratthābhimukho5 nisinno hoti deve purakkhatvā. Uttarāya disāya vessavaõo mahārājā dakkhiõābhimukho nisinno hoti deve [PTS Page 208] [\q 208/] purakkhatvā. Yadā bhante kevalakappā ca devā tāvatiüsā sudhammāyaü sabhāyaü sannisinnā honti sannipatitā,mahatã ca dibbaparisā samantato sannisinnā honti sannipatitā, cattāro ca mahārājāno catuddisā nisinnā honti idaü tesaü hoti āsanasmiü. - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Ekanatato - syā, 2. Dibbā parisā - [PTS,] 3. Hoti - [PTS,] 4. Pacchābhimukho - machasaü, 5. Puratthābhimukho - machasaü, [BJT Page 318] [\x 318/] Atha pacchā amhākaü āsanaü hoti. Ye te bhante devā bhagavati brahmacariyaü caritvā adhunåpapannā tāvatiüsakāyaü, te a¤¤e deve atirocanti vaõõena ceva yasasā ca. Tenassudaü bhante devā tāvatiüsā attamanā honti pamuditā pãtisomanassajātā. " Dibbā vata bho kāyā paripåranti hāyanti asurā kāyā " ti. Atha kho bhante sakko devānamindo devānaü tāvatiüsānaü sampasādaü viditvā imāhi gāthāhi anumodi: Modanti vata bho devā tāvatiüsā sahindakā1 Tathāgataü namassantā dhammassa ca sudhammataü. [A] Nave deve ca passantā vaõõavante yasassine2 Sugatasmiü brahmacariyaü caritvāna idhāgate. Te a¤¤e atirocanti vaõõena yasasāyunā Sāvakā bhåripa¤¤assa visesåpagatā idha. Idaü disvāna nandanti tāvatiüsā sahindakā Tathāgataü namassantā dhammassa ca sudhammatanti. [PTS Page 209] [\q 209/] 11. Tena sudaü bhante devā tāvatiüsā bhiyyosomattāya attamanā honti pamuditā pãtisomanassajātā. ' Dibbā vata bho kāyā paripåranti Hāyanti asurā kāyā ' ti. 12.Atha kho bhante yenatthena devā tāvatiüsā sudhammāyaü sabhāyaü sannisinnā honti sannipatitā, taü atthaü cintayitvā taü atthaü mantayitvā vuttavacanāpi taü3 cattāro mahārājāno tasmiü atthe honti, paccanusiņņhavacanāpi4 taü cattāro mahārājāno tasmiü atthe honti, sakesu āsanesu ņhitā avipakkantā5. " Te vuttavākyā rājāno paņiggayhānusāsaniü Vippasannamanā santā aņņhaüsu samhi āsane" ti. - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Saindakā - sãmu. 2. Yasassino - syā 3. Vuttavacanānāmidaü - kaü 4. Paccanusiņņhavacanā pi taü - machasaü 5. Ayipakkantā - kaü [A.] Modanti bho punar devāū trayasatriü÷a sa÷atrakāü (sa÷akrakā) Tathāgataü namasyantā dharmasya sukhadharmatām - mahāvastu [BJT Page 320] [\x 320/] 13. Atha kho bhante uttarāya disāya uëāro āloko sa¤jāyi, obhāso pāturahosi, atikkammeva devānaü devānubhāvaü. Atha kho bhante sakko devānamindo deve tāvatiüse āmantesi. Yathā kho mārisā nimitattāni dissanti uëāro āloko sa¤jāyati. Obhaso pātubhavati, brahmā pātubhavissati, brahmuno hetaü pubbanimittaü pātubhāvāya yadidaü āloko sa¤jāyati obhāso pātubhavatã ti. " Yathā nimittā dissanti brahmā pātubhavissati, Brahmuno hetaü nimittaü obhāso vipulo mahā ti. Sanaīkumārakathā 14. Atha kho bhante devā tāvatiüsā yathāsakesu āsanesu nisãdiüsu. ' Obhāsametaü ¤assāma yaü vipāko bhavissati sacchikatvā 'va naü gamissāmā ti. Cattaro pi mahārājāno yathāsakesu āsananesu nisãdiüsu " obhāsametaü ¤assāma yaü vipāko bhavissati, [PTS Page 210] [\q 210/] sacchikatvā va naü gamissāmā ti. Idaü sutvā devā tāvatiüsā ekaggatā samāpajjiüsu "obhāsametaü ¤assāma, yaü vipāko bhavissati, sacchikatvā va naü gamissāmā''ti. Yadā bhante brahmā sanaükumāro devānaü tāvatiüsānaü pātubhavati oëārikaü attabhāvaü abhinimminitvā pātubhavati. Yo kho pana bhante brahmuno pakativaõõo, anabhisambhavanãyo so devānaü tāvatiüsānaü cakkhupathasmiü. Yadā bhante brahmā sanaükumāro devānaü tāvatiüsānaü pātubhavati so a¤¤e deve atirocati vaõõena ceva yasasā ca. Seyyathāpi bhante sovaõõo viggaho mānusaü viggahaü atirocati, evameva kho bhante yadā brahmā sanaükumāro devānaü tāvatiüsānaü pātubhavati, so a¤¤e deve atirocati vaõõena ceva yasasā ca. Yadā bhante brahmā sanaükumāro devānaü tāvatiüsānaü pātubhavati, na tassaü parisāyaü koci devo abhivādeti vā paccuņņheti vā āsanena vā nimanteti. Sabbeva tuõhãbhåtā pa¤jalikā pallaīkena nisãdanti yassa'dāni devassa icchissati brahmā sanaükumāro tassa devassa pallaīkena nisãdissatã' ti. Yassa kho pana bhante devassa brahmā sanaükumāro pallaīkena nisãdati, uëāraü so labhati devo vedapaņilābhaü, uëāraü so labhati devo somanassapaņilābhaü, seyyathāpi bhante rājā khattiyo muddhāvasitto adhunābhisitto rajjena, uëāraü so labhati vedapaņilābhaü, uëāraü so labhati somanassapaņilābhaü, evameva kho bhante yassa devassa brahmā sanaükumāro pallaīke nisãdati uëāraü so labhati devo vedapaņilābhaü, uëāraü so labhati devo somanassapaņilābhaü. [BJT Page 322] [\x 322/] [PTS Page 211] [\q 211/] 15. Atha bhante brahmā sanaükumāro oëārikaü attabhāvaü abhinimminitvā kumāravaõõã hutvā pa¤casikho devānaü tāvatiüsānaü pāturahosi. So vehāsaü abbhuggantvā ākāse antaëikkhe pallaīkena nisãdi. Seyyathāpi bhante balavā puriso supaccatthate vā pallaīke same vā bhåmibhāge pallaīkena nisãdeyya, evameva kho bhante brahmā sanaükumāro vehāsaü abbhuggantvā ākāse antaëikkhe pallaīkena nisãditvā devānaü tāvatiüsānaü sampasādaü viditvā imāhi gāthāhi anumodi: " Modanti vata bho devā tāvatiüsā sahindakā Tathāgataü namassantā dhammassa ca sudhammataü. Nave deve ca passantā vaõõavante yasassine Sugatasmiü buhmacariyaü caritvāna idhāgate. Te a¤¤e atirocanti vaõõena yasasāyunā Sāvakā bhåripa¤¤assa visesåpagatā idha. Idaü disvāna nandanti tāvatiüsā sahindakā Tathāgataü namassantā dhammassa ca sudhammatanti. 16. Idamatthaü bhante brahmā sanaükumāro bhāsittha. Idamatthaü bhante brahmuno Sanaükumārassa bhāsato aņņhaīgasamannāgato saro hoti: vissaņņho ca vi¤¤eyyo ca ma¤ju ca savanãyo ca bindu ca avisārã ca gambhãro ca ninnādã ca. Yathāparisaü kho pana bhante brahmā sanaükumāro sarena vi¤¤āpeti. Na cassa bahiddhā parisāya ghoso niccharati. Yassa kho pana bhante evaü aņņhaīgasamannāgato saro hoti, so vuccati ' brahmasaro'ti. Atha kho bhante brahmā sanaükumāro tettiüsa attabhāve abhinimminitvā devānaü tāvatiüsānaü [PTS Page 212] [\q 212/] paccekapallaīkesu paccekapallaīkena nisãditvā deve tāvatiüse āmantesi: " taü kimma¤¤anti bhonto devā tāvatiüsā. Yāva¤ca so bhagavā bahujanahitāya paņipanno bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussānaü. Ye hi keci bho buddhaü saraõaü gatā dhammaü saraõaü gatā saīghaü saraõa gatā sãlesu paripårakārino, te kāyassa bhedā parammaraõā appekacce paranimmitavasavattãnaü devānaü sahabyataü upapajjanti. Appekacce nimmānaratãnaü devānaü sahabyataü upapajjanti, appekacce tusitānaü devānaü sahabyataü upapajjanti, appekacce yāmānaü devānaü sahabyataü upapajjanti, appekacce tāvatiüsānaü devānaü sahabyataü upapajjanti, appekacce cātummahārājikānaü devānaü sahabyataü upapajjanti. Ye sabbanihãnaü kāyaü paripårenti te gandhabbakāyaü paripårentã ti. [BJT Page 324] [\x 324/] Idamatthaü bhante brahmā sanaükumāro bhāsittha. Idamatthaü bhante brahmuno sanaükumārassa bhāsato ghoso yeva. Devā ma¤¤anti yvāyaü mama pallaīke, svāyaü eko'va bhāsatã ti. " Ekasmiü bhāsamānasmiü sabbe bhāsanti nimmitā [a] Ekasmiü tuõhimāsãne sabbe tuõhã bhavanti te. Tadā su devā ma¤¤anti tāvatiüsā sahindakā Yvāyaü mama pallaīkasmiü svāyaü eko'va bhāsatã" ti. 17. Atha kho bhante brahmā sanaükumāro ekattena attānaü upasaühāsi. Ekattena attānaü upasaüharitvā [PTS Page 213] [\q 213/] sakkassa devānamindassa pallaīke pallaīkena nisãditvā deve tāvatiüse āmantesi: Iddhipāda bhāvanā 18. Taü kimma¤¤anti bhonto devā tāvatiüsā yāvasupa¤¤attā cime tena bhagavatā jānatā passatā arahatā sammāsambuddhena cattāro iddhipādā pa¤¤attā iddhipahutāya iddhivisavitāya iddhivikubbanatāya. Katame cattāro? Idha bho bhikkhu chandasamādhipadhānasaīkhārasamannāgataü iddhipādaü bhāveti, viriyasamādhipadhānasaīkhārasamannāgataü iddhipādaü bhāveti, cittasamādhipadhānasaīkhārasamannāgataü iddhipādaü bhāveti, vãmaüsāsamādhipadhānasaīkhārasamannāgataü iddhipādaü bhāveti. Ime kho bho tena bhagavatā jānatā passatā arahatā sammāsambuddhena cattāro iddhipādā pa¤¤attā iddhipahutāya iddhivisavitāya iddhivikubbanatāya. Ye hi keci bho atãtamaddhānaü samaõā vā brāhmaõā vā anekavihitaü iddhividhaü paccanubhosuü, sabbe te imesaü yeva catunnaü iddhipādānaü bhāvitattā bahulãkatattā, ye pi hi keci bho anāgatamaddhānaü samaõā vā brāhmaõā vā anekavihitaü iddhividhaü paccanubhossanti, sabbe te imesaü yeva catunnaü iddhipādānaü bhāvitattā bahulãkatattā. Ye pi hi keci bho etarahi samaõā vā brāhmaõā vā anekavihitaü iddhividhaü paccanubhonti, sabbe te imesaü yeva catunnaü iddhipādānaü bhāvitattā bahulãkatattā. Passanti no bhonto devā tāvatiüsā mama pi maü evaråpaü iddhānubhāvanati. - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - [A.] Ekasya bhāųamānasya sarve bhāųanti nirmitāū Ekasya tuųõãmbhåtasya sarve tuųõãm bhavanti te. ( Divyāvadāna) [BJT Page 326] [\x 326/] Evaü mahābrahme ' ti. ' Ahampi kho bho imesaü yeva catunnaü [PTS Page 214] [\q 214/] iddhipādānaü bhāvitattā bahulãkatattā evaü mahiddhiko evaü mahānubhāvo' ti. Idamatthaü bhante brahmā sanaükumāro bhāsittha. Idamatthaü bhante brahmā sanaükumāro bhāsitvā deve tāvatiüse āmantesi. Okāsādhigamā 19. Taü kimma¤¤anti bhonto devā tāvatiüsā yāva¤cidaü tena bhagavatā jānatā passatā arahatā sammāsambuddhena tayo okāsādhigamā anubuddhā sukhassa adhigamāya. Katame tayo? Idha bho ekacco saüsaņņho viharati kāmehi, saüsaņņho akusalehi dhammehi. So aparena samayena ariyadhammaü suõāti, yoniso manasi karoti, dhammānudhammaü paņipajjati, so ariyadhammasavanaü āgamma yoniso manasikāraü dhammānudhammapaņipattiü asaüsaņņho viharati kāmehi, asaüsaņņho akusalehi dhammehi. Tassa asaüsaņņhassa kāmehi asaüsaņņhassa akusalehi dhammehi uppajjati sukhaü. Sukhā bhiyyo somanassaü, seyyathāpi bho mudā pāmojjaü jāyetha, evameva kho bho asaüsaņņhassa kāmehi assaņņhassa akusalehi dhammehi uppajjati sukhaü, sukhā bhiyyo somanassaü. Ayaü kho bho tena bhagavatā jānatā passatā arahatā sammāsambuddhena padhamo okāsādhigamo anubuddho sukhassa adhigamāya. Puna ca paraü bho idhekaccassa oëārikā kāyasaīkhārā appaņippassaddhā honti. Oëārikā vacãsaīkhārā appaņippassaddhā honti, oëārikā cittasaīkhārā appaņippassaddhā honti, so aparena samayena ariyadhammaü suõāti yoniso manasi karoti dhammānudhammaü paņipajjati. Tassa ariyadhammasavanaü āgamma yoniso manasikāraü dhammānudhammapaņipattiü, oëārikā kāyasaīkhārā paņippasasambhanti, oëārikā vacãsaīkhārā paņippassambhanti, [PTS Page 215] [\q 215/] oëārikā cittasaīkhārā paņippassambhanti. Tassa oëārikānaü kāyasaīkhārānaü paņippassaddhiyā oëārikānaü vacãsaīkhārānaü paņippassaddhiyā oëārikānaü cittasaīkhārānaü paņippassaddhiyā uppajjati sukhaü. Sukhā bhiyyo somanassaü. Seyyathāpi bho mudā pāmojjaü jāyetha. Evameva kho oëārikānaü kāyasaīkhārānaü paņippassaddhiyā oëārikānaü vacãsaīkhārānaü paņippassaddhiyā oëārikānaü cittasaīkhārānaü paņippassaddhiyā uppajjati sukhaü. Sukhā bhiyyo somanassaü. Ayaü kho bho tena bhagavatā jānatā passatā arahatā sammāsambuddhena dutiyo okāsādhigamo anubuddho sukhassa adhigamāya. [BJT Page 328] [\x 328/] Puna ca paraü bho idhekacco idaü kusalanti yathābhåtaü nappajānāti. Idaü akusalanti yathābhåtaü nappajānāti, idaü sāvajjaü idaü anavajjaü idaü sevitabbaü idaü na sevitabbaü idaü hãnaü idaü paõãtaü idaü kaõhasukkasappaņibhāganti yathābhåtaü nappajānāti. So aparena samayena ariyadhammaü suõāti yoniso manasi karoti dhammānudhammaü paņipajjati. So ariyadhammasavanaü āgamma yonisomanasikāraü dhammānudhammappaņipattiü idaü kusalanti yathābhåtaü pajānāti, idaü akusalanti yathābhåtaü pajānāti, idaü sāvajjaü idaü anavajjaü idaü sevitabbaü idaü na sevitabbaü idaü hãnaü idaü paõãtaü idaü kaõhasukkasappaņibhāganti yathābhåtaü pajānāti. Tassa evaü jānato evaü passato avijjā pahãyati, vijjā uppajjati. Tassa avijjāvirāgā vijjuppādā uppajjati sukhaü, sukhā bhiyyo somanassaü. Seyyathāpi bho mudā pāmojjaü1 jāyetha, evameva kho bho avijjāvirāgā vijjuppādā uppajjati sukhaü. Sukhā bhiyyo somanassaü. Ayaü kho bho tena bhagavatā jānatā passatā arahatā sammāsambuddhena tatiyo okāsādhigamo anubuddho sukhassa adhigamāya. [PTS Page 216] [\q 216/] Ime kho bho tena bhagavatā jānatā passatā arahatā sammāsambuddhena tayo okāsādhigamā anubuddhā sukhassa adhigamāyāti. Idamatthaü bhante brahmā sanaükumāro bhāsittha. Idamatthaü bhante buhmā sanaükumāro bhāsitvā deve tāvatiüse āmantesi: Satipaņņhānā 20. Taü kimma¤¤anti bhonto devā tāvatiüsā yāva supa¤¤attāvime tena bhagavatā jānatā passatā arahatā sammāsambuddhena. Cattāro satipaņņhānā kusalassādhigamāya. Katame cattāro? Idha bho bhikkhu ajjhattaü kāye kāyānupassã viharati ātāpã sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassaü. Ajjhattaü kāye kāyānupassã viharanto tattha sammāsamādhiyati sammā vippasãdati. So tattha sammā samāhito sammāvippasanno bahiddhā parakāye ¤āõadassanaü abhinibbatteti. Ajjhattaü vedanāsu vedanānupassã viharati ātāpã sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassaü. Ajjhattaü vedanāsu vedanānupassã viharantotattha sammāsamādhiyati sammā vippasãdati. So tattha sammā samāhito Sammāvippasanno bahiddhā paravedanāsu ¤āõadassanaü abhinibbatteti. Ajjhattaü citte cittānupassã viharati ātāpã sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassaü. Ajjhattaü citte cittānupassã viharanto tattha sammāsamādhiyati sammā vippasãdati. So tattha sammā samāhito sammāvippasanno bahiddhā paracitte ¤āõadassanaü abhinibbatteti. - - - - - - - - - - - 1. Pāmujjaü - kaü [BJT Page 330] [\x 330/] Ajjhattaü dhammesu dhammānupassã viharati ātāpã sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassaü. Ajjhattaü dhammesu dhammānupassã viharanto tattha sammāsamādhiyati sammā vippasãdati. So tattha sammā samāhito sammāvippasanno bahiddhā paradhammesu ¤āõadassanaü abhinibbatteti. Ime kho bho tena bhagavatā jānatā passatā arahatā sammāsambuddhena cattāro satipaņņhānā pa¤¤attā kusalassa adhigamāyāti. Idamatthaü bhante brahmā sanaükumāro bhāsittha. Idamatthaü bhante brahmā sanaükumāro bhāsitvā deve tāvatiüse āmantesi. Samādhiparikkhārā 21. Taü kimma¤¤anti bhonto devā tāvatiüsā yāvasupa¤¤attāvime tena bhagavatā jānatā passatā arahatā sammāsambuddhena satta sammāsamādhiparikkhārā sammāsamādhissa bhāvanāya sammāsamādhissa pāripåriyā. Katame satta? Sammādiņņhi sammāsaükappo sammāvācā sammākammanto [PTS Page 217] [\q 217/] sammāājãvo sammāvāyāmo sammāsati. Yā kho bho imehi sattahi aīgehi cittassa ekaggatā parikkhatā, ayaü vuccati bho ariyo sammāsamādhi saupaniso itipi saparikkhāro itipi. Sammādiņņhissa bho sammāsaīkappo pahoti, sammāsaīkappassa sammāvācā pahoti, sammāvācassa sammākammanto pahoti, sammākammantassa sammāājãvo pahoti, sammāājãvassa sammāvāyāmo pahoti, sammāvāyāmassa sammāsati pahoti, sammāsatissa sammāsamādhi pahoti, sammāsamādhissa sammā¤āõaü pahoti, sammā¤āõassa sammāvimutti pahoti. Yaü hi taü bho sammā vadamāno vadeyya, svākkhāto bhagavatā dhammo sandiņņhiko akāliko ehipassiko opanayiko1 paccattaü veditabbo vi¤¤åhã. Apārutā amatassa dvārāti,idametaü sammā vadamāno vadeyya svākkhāto hi bho bhagavatā dhammo sandiņņhiko akāliko ehipassiko opanayiko paccattaü veditabbo vi¤¤åhi. Apārutā amatassa dvārāti. - - - - - - - - - - - - - - - - - 1. Opaneyyako - machasaü, [BJT Page 332] [\x 332/] Ye hi keci bho buddhe aveccappasādena samannāgatā, dhamme aveccappasādena samannāgatā saīghe aveccappasādena samannāgatā, ariyakantehi sãlehi samannāgatā. Ye cime opapātikā dhammavinãtā sātirekāni catuvisatisatasahassāni māgadhakā paricārakā abbhatãtā kālakatā tiõõaü sa¤¤ojanānaü parikkhayā sotāpannā avinipātadhammā niyatā sambodhiparāyaõā. Atthi cevettha sakadāgāmino. Atthāyaü1 itarā pajā pu¤¤abhāgāti me mano, Saīkhātuü no pi sakkomi musāvādassa ottapanti. 2 22. Idamatthaü bhante brahmā sanaükumāro bhāsittha. Idamatthaü bhante brahmuno sanaükumārassa bhāsato vessavaõassa mahārājassa evaü cetaso parivitakko udapādi. 'Acchariyaü vata bho. Abbhutaü vata bho, evaråpopi nāma uëāro satthā bhavissati, evaråpaü uëāraü dhammakkhānaü, evaråpā uëārā visesādhigamā pa¤¤āyissantã'ti. Atha bhanne brahmā sanaükumāro vessavaõassa mahārājassa cetasā ceto paritavitakkama¤¤āya vessavaõaü mahārājānaü etadavoca: "taü kimma¤¤ati bhavaü vessavaõo mahārājā. Atãtampi addhānaü evaråpo uëāro satthā ahosi, evaråpaü uëāraü dhammakkhānaü, evaråpā uëārā visesādhigamā pa¤¤āyiüsu. Anāgatampi addhānaü evaråpo uëāro satthā bhavissati. Evaråpaü uëāraü dhammakkhānaü, evaråpā uëārā visesādhigamā pa¤¤āyissantã"ti. 23. Idamatthaü bhante brahmā sanaükumāro devānaü tāvatiüsānaü abhāsi. Idamatthaü vessavaõo mahārājā brahmuno sanaükumārassa devānaü tāvatiüsānaü bhāsato sammukhā sutaü sammukhā paņiggahitaü sayaü parisāyaü ārocesi. Idamatthaü janavasabho yakkho vessavaõassa mahārājassa sayaü parisāyaü bhāsato sammukhā sutaü sammukhā paņiggahitaü bhagavato ārocesi. Idamatthaü bhagavā janavasabhassa yakkhassa sammukhā sutvā sammukhā paņiggahetvā sāma¤ca abhi¤¤āya āyasmato ānandassa ārocesi. Idamatthaü āyasmā ānando bhagavato sammukhā sutvā sammukhā paņiggahetvā ārocesi bhikkhånaü bhikkhunãnaü upāsakānaü upāsikānaü 'tayidaü brahmacariyaü iddha¤ceva phãta¤ca vitthāritaü bāhuja¤¤aü puthubhåtaü yāva devamanussehi suppakāsitanti. Janavasabhasuttaü pa¤camaü. 1. Athāyaü - syā. 2. Ottappanti - machasaü. [BJT Page 334] [\x 334/] 6. [PTS Page 220] [\q 220/] mahāgovindasuttaü. 1. Evaü me sutaü ekaü samayaü bhagavā rājagahe viharati gijjhakåņe pabbate. Atha kho pa¤casiko gandhabbaputto abhikkantāya rattiyā abhikkantavaõõo kevalakappaü gijjhakåņaü pabbataü obhāsetvā yena bhagavā tenupasaīkami. Upasaīkamitvā bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü aņņhāsi. Ekamantaü ņhito kho pa¤casikho gandhabbaputto bhagavantaü etadavoca: yaü kho me bhante devānaü tāvatiüsānaü sammukhā sutaü sammukhā paņiggahitaü, ārocemetaü bhagavato'ti. 'ârocehi me tvaü pa¤casikhā'ti bhagavā avoca. Devasabhā 2. "Purimāni bhante divasāni purimatarāni tadahuposathe paõõarase pavāraõāya puõõāya puõõamāya rattiyā kevalakappā ca devā tāvatiüsā sudhammāyaü sabhāyaü sannisinnā honti sannipatitā mahatã ca dibbaparisā samantato sannisinnā honti sannipatitā. Cattāro ca mahārājāno cātuddisā sannisinnā honti. Puratthimāya disāya dhataraņņho mahārājā pacchābhimukho nisinno hoti deve purakkhatvā dakkhiõāya disāya viråëhako mahārājā uttarābhimukho nisinno hoti deve purakkhatvā. Pacchimāya disāya [PTS Page 221] [\q 221/] viråpakkho mahārājā puratthābhimukho nisinno hoti deve purakkhatvā. Uttarāya disāya vessavaõo mahārājā dakkhiõābhimukho nisinno hoti deve purakkhatvā. Yadā bhante kevalakappā ca devā tāvatiüsā sudhammāyaü sabhāyaü sannisinnā honti, sannipatitā mahatã ca dibbaparisā samantato sannisinnā honti sannipatitā cattāro ca mahārājāno cātuddisā nisinnā honti idaü tesaü hoti āsanasmiü atha pacchā amhākaü āsanaü hoti. Ye te bhante devā bhagavati brahmacariyaü caritvā adhunåpapannā tāvatiüsakāyaü, te a¤¤e deve atirocanti vaõõena ceva yasasā ca. Tenasudaü bhante devā tāvatiüsā attamanā honti pamuditā pãtisomanassajātā 'dibbā vata bho kāyā paripåranti hāyanti asurā kāyā'ti. [BJT Page 336] [\x 336/] 3. Atha kho bhante sakko devānamindo devānaü tāvatiüsānaü sampasādaü viditvā imāhi gāthāhi anumodi: "Modanti vata bho devā tāvatiüsā sahindakā, Tathāgataü namassantā dhammassa ca sudhammataü. Nace deve ca passantā vaõõavante yasassine. Sugatasmiü brahmacariyaü caritvāna idhāgate. Te a¤¤e atirocanti vaõõena yasasāyunā, Sāvakā bhåripa¤¤assa visesåpagatā idha, Idhaü disvāna nandanti tāvatisā sahindakā, Tathāgataü namassantā dhammassa ca sudhammatanti". [PTS Page 222] [\q 222/] tena sudaü bhante devā tāvatiüsā bhiyyosomattāya attamanā honti pamuditā pãtisomanassajātā 'dibbā vata bho kāyā paripåranti hāyanti asurā kāyā1'ti. Aņņha yathābhuccavaõõā 4. Atha kho bhante sakko devānamindo devānaü tāvatiüsānaü sampasādaü viditvā deve tāvatiüse āmantesi 'iccheyyātha no tumhe mārisā tassa bhagavato aņņha yathābhucce vaõõe sotunti". 'Icchāma 2 mayaü mārisā tassa bhagavato aņņha yathābhucce vaõõe sotunti'. Atha kho bhante sakko devānamindo devānaü tāvatiüsānaü bhagavato aņņha yathābhucce vaõõe payirudāhāsi: Taü kimpa¤¤anti bhonto devā tāvatiüsā yāva¤ca 3 so bhagavā yāva¤ca 3 so bhagavā bahujanahitāya paņipanno bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussānaü, evaü bahujanahitāya paņipannaü bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussānaü imināpaīgena samannāgataü satthāraü neva atãtaüse samanupassāma na panetarahi a¤¤atra tena bhagavatā. 1. Asurakāyā - machasaü. 2. Iccheyyāma - [PTS. 3.] Yāva cassa - [PTS.] [BJT Page 338] [\x 338/] 2. Svākkhāto kho pana tena bhagavatā dhammo sandiņņhiko akāliko ehipassiko opanayiko paccattaü veditabbo vi¤¤åhi. Evaü opanayikassa1 dhammassa desetāraü imināpaīgena samannāgataü satthāraü neva atãtaüse samanupassāma na panetarehi a¤¤atra tena bhagavatā. 3. Idaü kusalanti kho pana tena bhagavatā suppa¤¤attaü. Idaü akusalanti suppa¤¤attaü. Idaü [PTS Page 223] [\q 223/] sāvajjanti suppa¤¤attaü. Idaü anavajjanti suppa¤¤attaü. Idaü sevitabbanti suppa¤¤attaü. Idaü na sevitabbanti suppa¤¤attaü. Idaü hãnanti suppa¤¤attaü. Idaü paõãtanti suppa¤¤attaü. Idaü kaõhasukkasappaņibhāganti suppa¤¤attaü. Evaü kusalākusalasāvajjānavajjasevitabbāsevitabbahãnappaõitakaõhasukka sappaņibhāgānaü dhammānaü pa¤¤āpetāraü imināpaīgena samannāgataü satthāraü neva atãtaüse samanupassāma na panetarahi a¤¤atra tena bhagavatā. 4. Suppa¤¤attā kho pana tena bhagavatā sāvakānaü nibbānagāminã paņipadā. Saüsandati nibbāna¤ca paņipadā ca seyyathāpi nāma gaīgodakaü yamunodakena saüsandati sameti evameva suppa¤¤attā tena bhagavatā sāvakānaü nibbānagāminãpaņipadā saüsandati nibbāna¤ca paņipadā ca. Evaü nibbānagāminiyā paņipadāya pa¤¤āpetāraü iminā paīgena samannāgataü satthāraü neva atãtaüse samanupassāma na ca panetarahi, a¤¤atra tena bhagavatā. 5. Abhinipphanno kho pana tassa bhagavato lābho abhinipphanno sãloko yāva ma¤¤e khattiyā sampiyāyamānaråpā viharanti. Vigatamado kho pana so bhagavā āhāraü āhāreti evaü vigatamadaü āhāraü āhārayamāna 2 iminā paīgena samannāgataü satthāraü neva atãtaüse samanupassāma na panetarahi a¤¤atra tena bhagavatā. 6. Laddhasahāyo kho pana so bhagavā sekhāna¤ceva paņipannānaü khãõāsavāna¤ca vusitavataü. Te bhagavā apanujja ekārāmataü anuyuttopi viharati. Evaü ekārāmataü anuyuttaü imināpaīgena samannāgataü satthāraü neva [PTS Page 224] [\q 224/] atãtaüse samanupassāma na panetarahi a¤¤atra tena bhagavatā, 1. Opaneyyikassa - machasaü. 2. âhariyamānaü - sã. Mu. [BJT Page 340] [\x 340/] 7. Yathāvādã kho pana so bhagavā tathākārã, yathākārã tathāvādã, iti yathāvādã tathākārã yathākārã tathāvādã. Evaü dhammānudhammapaņipannaü imināpaīgena samannāgataü satthāraü neva atãtaüse samanupassāma na panetarahi, a¤¤atra tena bhagavatā. 8. Tiõõavicikiccho kho pana so bhagavā vigatakathaükatho pariyositasaükappo ajjhāsayaü ādi brahmacariyaü evaü tiõõavicikicchaü vigatakathaükathaü pariyositasaükappaü ajjhāsayaü ādibrahmacariyaü. Iminā paīghena samannāgataü satthāraü neva atãtaüse samanupassāma. Na panetarahi, a¤¤atra tena bhagavatā ti. 5. Ime kho bhante sakko devānamindo devānaü tāvatiüsānaü bhagavato aņņha yathābhucce vaõõe payirudāhāsi. Tena sudaü bhante devā tāvatiüsā bhiyyosomattāya attamanā honti pamuditā pãtisomanassajātā bhagavato aņņha yathābhucce vaõõe sutvā. Tatra bhante ekacce devā evamāhaüsu: Aho vata mārisā cattāro sammāsambuddhā loke uppajjeyyuü dhamma¤ca deseyyuü yatharivabhagavā, tadassa bahujanahitāya bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussānni. Ekacce devā evamāhaüsu: tiņņhantu mārisā cattāro sammāsambuddhā, aho vata mārisā tayo sammāsambuddhā loke uppajjeyyuü dhamma¤ca deseyyuü yathariva bhagavā, tadassa bahujanahitāya bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussānanti. Ekacce devā evamāhaüsu: tiņņhantu mārisā tayo sammāsambuddhā, aho vata mārisā dve sammāsambuddhā loke uppajjeyyuü dhamma¤ca deseyyuü yathariva bhagavā. Tadassa bahujanahitāya bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussānanti. [BJT Page 342] [\x 342/] 6. [PTS Page 225] [\q 225/] evaü vutte bhante sakko devānamindo deve tāvatiüse etadavoca: aņņhānaü kho etaü mārisā anavakāso yaü ekissā lokadhātuyā dve arahanto sammāsambuddhā apubbaü acarimaü uppajjeyyuü. Netaü ņhānaü vijjati. Aho vata mārisā so bhagavā appābādho appātaīko ciraü dãghamaddhānaü tiņņheyya. Tadassa bahujanahitāya bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussānanti. Atha kho bhante yenatthena devā tāvatiüsā sudhammāyaü sabhāyaü sannisinnā honti sannipatitā, taü atthaü cintayitvā taü atthaü mantayitvā vuttavacanā nāmidaü cattāro mahārājāno tasmiü atthe honti. Paccānusiņņhavacanā nāmidaü cattāro mahārājāno tasmiü atthe honti. Sakesu sakesu āsanesu ņhitā avipakkantā. "Te vuttavākyā rājāno paņiggayhānusāsaniü Vippasannamanā santā aņņhaüsu sambhi āsane"ti. 7. Atha kho bhante uttarāya disāya uëāro āloko sa¤jāyi obhāso pāturahosi atikkammeva devānaü devānubhāvaü atha kho bhante sakko devānamindo deve tāvatiüse āmantesi: Yathā kho mārisā nimittāni dissanti uëāro āloko sa¤jāyati obhāso pātubhavati brahmā pātubhavissati brahmuno hetaü pubbanimittaü pātubhāvāya yadidaü āloko sa¤jāyati obhāso pātubhavatã ti. "Yathā nimittā dissanti brahmā pātubhavissati, Brahmuno hetaü nimittaü obhāso vipulo mahā"ti. Sanaīkumārakathā 8. [PTS Page 226] [\q 226/] atha kho bhante devā tāvatiüsā yathāsakesu āsanesu nisãdiüsu "obhāsametaü ¤assāma, yaüvipāko bhavissati sacchi katvā'va naü gamissāmā"ti. Cattāro'pi mahārājāno yathāsakesu āsanesu nisãdiüsu, "obhāsametaü ¤assāma, yaüvipāko bhavissati sacchi katvā'va naü gamissāmā"ti. Idaü sutvā devā tāvatiüsā ekaggā samāpajjiüsu obhāsametaü ¤assāma, yaüvipāko bhavissati sacchikatvā'va naü gamissāmāti. [BJT Page 344] [\x 344/] Yadā bhante brahmā sanaükumāro devānaü tāvatisānaü pātu bhavati oëārikaü attabhāvaü abhinimminitvā pātubhavati. Yo kho pana bhante brahmuno pakativaõõo anabhisambhavanãyo so devānaü tāvatiüsānaü cakkhupathasmiü. Yadā bhante brahmā sanaükumāro devānaü tāvatiüsānaü pātubhavati so a¤¤e deve atirocati vaõõena ceva yasasā ca. Seyyathāpi bhante sovaõõo viggaho mānusaü viggahaü atirocati, evameva kho bhante yadā brahmā sanaükumāro devānaü tāvatiüsānaü pātubhavati, so a¤¤e deve atirocati vaõõena ceva yasasā ca. Yadā bhante brahmā sanaükumāro devānaü tāvatiüsānaü pātubhavati na tassaü parisāyaü koci devo abhivādeti vā paccuņņheti vā āsanena vā nimanteti. Sabbeva tuõhãbhåtā pa¤jalikā pallaīkena nisãdanti 'yassa'dāni devassa pallaīkaü icchissati brahmā sanaükumāro tassa devassa pallaīke nisãdassatã'ti.Yassa kho pana bhante devassa brahmā sanaükumāro pallaīke nisãdati uëāraü so labhati devo vedapaņilābhaü. Uëāraü so labhati devo somanassapaņilābhaü. [PTS Page 227] [\q 227/] seyyathāpi bhante rājā khattiyo muddhāvasitto adhunābhisitto rajjena, uëāraü so labhati vedapaņilābhaü uëāraü so labhati somanassapaņilābhaü, evameva kho bhante yassa devassa brahmā sanaükumāro pallaīke nisãdati uëāraü so labhati devo vedapaņilābhaü. Uëāraü so labhati devo somanassa paņilābhaü. 9. Atha bhante brahmā sanaükumāro devānaü tāvatiüsānaü sampasādaü viditvā antarahito imāhi gāthāhi anumodi: "Modanti vata bho devā tāvatiüsā sahindakā, Tathāgataü namassantā dhammassa ca sudhammataü. Nave deve ca passantā vaõõavante yasassine, Sugatasmiü brahmacariyaü caritvāna idhāgate. Te a¤¤e atirocanti vaõõena yasasāyunā, Sāvakā bhåripa¤¤assa visesåpagatā idha. Idaü disvāna nandanti tāvatiüsā sahindakā, Tathāgataü namassantā dhammassa ca sudhammatanti. [BJT Page 346] [\x 346/] 10. Imamatthaü bhante brahmā sanaükumāro abhāsittha. Imamatthaü bhante brahmuno sanaükumārassa bhāsato aņņhaīgasamannāgato saro hoti vissaņņho ca vi¤¤oyyo ca ma¤ju ca savanãyo ca bindu ca avisārã ca gambhãro ca ninnādã ca. Yathāparisaü kho pana bhante brahmā sanaükumāro sarena vi¤¤āpeti, na cassa bahiddhā parisāya ghoso niccharati. Yassa kho pana bhante evaü aņņhaīgasamannāgato saro hoti so vuccati brahmassaroti. 11. Atha kho bhante devā tāvatiüsā brahmānaü sanaükumāraü etadavocuü: "sādhu mahābrahme etadeva mayaü saīkhāya modāma. [PTS Page 228] [\q 228/] atthi ca sakkena devānamindena tassa bhagavato aņņha yathābhuccā vaõõā bhāsitā, te ca mayaü saīkhāya modāmā"ti. Atha kho bhante brahmā sanaükumāro sakkaü devānamindaü etadavoca: "sādhu devānaminda mayampi tassa bhagavato aņņha yathābhucce vaõõesuõeyyāmā"ti. 'Evaü mahābrahme'ti kho bhante sakko devānamindo brahmuno sanaükumārassa bhagavato aņņha yathābhucce vaõõe payirudāhāsi. Taü kimma¤¤ati bhavaü mahābrahmā yāva¤ca so bhagavā bahujanahitāya paņipanno bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussānaü, evaü bahujanahitāya paņipannaü bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussānaü, imināpaīgena samannāgataü satthāraü neva atãtaüse samanupassāma, na panetarahi a¤¤atra tena bhagavatā. Svakkhāto kho pana tena bhagavatā dhammo sandiņņhiko akāliko ehipassiko opanayiko paccattaü veditabbo vi¤¤åhi evaü opanayikassa dhammassa desetāraü iminā paīgena samannāgataü satthāraü neva atãtaüse samanupassāma na panetarahi a¤¤atra tena bhagavatā. [BJT Page 348] [\x 348/] Idaü kusalanti kho pana tena bhagavatā suppa¤¤attaü. Idaü akusalanti suppa¤¤attaü. Idaü sāvajjaü idaü anavajjaü idaü sevitabbaü idaü na sevitabbaü idaü hãnaü idaü paõãtaü idaü kaõhasukkasappaņibhāganti suppa¤¤attaü. Evaü kusalākusalasāvajjānavajjasevitabbāsevitabbahãnappaõãtakaõhasukkasappaņi - bhāgānaü dhammānaü pa¤¤āpetāraü imināpaīgena samannāgataü satthāraü neva [PTS Page 229] [\q 229/] atãtaüse samanupassāma na panetarahi a¤¤atra tena bhagavatā. Suppa¤¤attā kho pana tena bhagavatā sāvakānaü nibbānagāminã paņipadā. Saüsandati nibbāna¤ca paņipadā ca seyyathāpi nāma gaīgodakaü yamunodakena saüsandati sameti evameva suppa¤¤attā tena bhagavatā sāvakānaü nibbānagāminãpaņipadā saüsandati nibbāna¤ca paņipadā ca. Evaü nibbānagāminiyā paņipadāya pa¤¤āpetāraü iminā paīgena samannāgataü satthāraü neva atãtaüse samanupassāma na panetarahi, a¤¤atra tena bhagavatā. Abhinipphanno kho pana tassa bhagavato lābho abhinipphanno sãloko yāva khattiyā sampiyāyamānaråpā viharanti. Vigatamado kho pana ma¤¤e so bhagavā āhāraü āhāreti evaü vigatamadaü āhāraü āhārayamānaü iminā paīgena samannāgataü satthāraü neva atãtaüse samanupassāma na panetarahi a¤¤atra tena bhagavatā. Laddhasahāyo kho pana so bhagavā sekhāna¤ceva paņipannānaü khãõāsavāna¤ca vusitavataü. So bhagavā apanujja ekārāmataü anuyuttopi viharati. Evaü ekārāmataü anuyuttaü imināpaīgena samannāgataü satthāraü neva atãtaüse samanupassāma na panetarahi a¤¤atra tena bhagavatā, Yathāvādã kho pana so bhagavā tathākārã, yathākārã tathāvādã, iti yathāvādã tathākārã yathākārã tathāvādã. Evaü dhammānudhammapaņipannaü imināpaīgena samannāgataü satthāraü neva atãtaüse samanupassāma na panetarahi, a¤¤atra tena bhagavatā. Tiõõavicikiccho kho pana so bhagavā vigatakathaükatho pariyositasaükappo ajjhāsayaü ādi brahmacariyaü [PTS Page 230] [\q 230/] evaü tiõõavicikicchaü vigatakathaükathaü pariyositasaükappaü ajjhāsayaü ādibrahmacariyaü iminā paīghena samannāgataü satthāraü neva atãtaüse samanupassāma na panetarahi, a¤¤atra tena bhagavatā ti. [BJT Page 350] [\x 350/] 10. Ime kho bhante sakko devānamindo brahmuno sanaükumārassa bhagavato aņņha yathābhucce vaõõe payirudāhāsi. Tena sudaü bhante brahmā sanaükumāro attamano hoti pamudito pãtisomanassajāto bhagavato aņņha yathābhucce vaõõe sutvā. Atha bhante brahmā sanaükumāro oëārikaü attabhāvaü abhinimminitvā kumāravaõõã hutvā pa¤casikho devānaü tāvatiüsānaü pāturahosi. So vehāsaü abbhuggantvā ākāse antaëikkhe pallaīkena nisãdi. Seyyathāpi bhante balavā puriso supaccatthate vā pallaīke same vā bhåmibhāge pallaīkena nisãdeyya, evameva kho bhante brahmā sanaükumāro vehāsaü abbhuggantvā ākāse antaëikkhe pallaīkena nisãditvā deve tāvatiüse āmantesi: Govindabrāhmaõavatthu 11. Taü kimma¤¤anti bhonto devā tāvatiüsā. Yāva dãgharattaü mahāpa¤¤o'va so bhagavā ahosi. Bhåtapubbaü bho rājā disampati nāma ahosi, disampatissa ra¤¤o govindo nāma brāhmaõo purohito ahosi. Disampatissa ra¤¤o reõu nāma kumāro putto ahosi. Govindassa brāhmaõassa jotipālo nāma māõavo putto ahosi. Iti reõu ca rājaputto jotipālo ca māõavo a¤¤e ca chakhattiyā iccete aņņha sahāyā ahesuü. [PTS Page 231] [\q 231/] atha kho bho ahorattānaü accayena govindo brāhmaõo kālamakāsi. Govinde buhmaõe kālakate rājā disampati paridevesã "yasmiü vata bho mayaü samaye govinde brāhmaõe sabbakiccāni sammā vossajjitvā pa¤cahi kāmaguõehi samappitā samaīgãbhåtā parivārema tasmiü no samaye govindo brāhmaõo kālakato"ti. Evaü vutte bho reõu rājaputto rājānaü disampatiü etadavoca: "mā kho tvaü deva govinde brāhmaõe kālakate atibāëhaü paridevesi. Atthi deva govindassa brāhmaõassa jotipālo nāma māõavo putto paõķitataro ceva pitarā alamatthadasataro ceva pitarā. Ye'pi'ssa pitā atthe anusāsi. Te'pi jotipālasseva māõavassa anusāsaniyā"ti. 'Evaü kumārā'ti. 'Evaü devā'ti. [BJT Page 352] [\x 352/] 12. Atha kho bho rājā disampati a¤¤ataraü purisaü āmantesi, 'ehi tvaü ambho purisa, yena jotipālo nāma māõavo tenupasaīkami. Upasaīkamitvā jotipālaü māõavaü evaü vadehi: bhavamatthu bhavantaü jotipālaü māõavaü, rājā disampati bhavantaü jotipālaü māõavaü āmantayati, rājā disampati bhoto jotipālassa māõavassa dassanakāmo'ti. 'Evaü devā'ti kho bho so puriso disampatissa ra¤¤o paņissutvā yena jotipālo māõavo tenupasaīkami. Upasaīkamitvā jotipālaü māõavaü etadavoca: "bhavamatthu bhavantaü jotipālaü māõavaü, rājā disampati bhavantaü jotipālaü māõavaü āmantayati, [PTS Page 232] [\q 232/] rājā disampati bhoto jotipālassa māõavassa dassanakāmo"ti. 'Evaü bho'ti kho so jotipālo māõavo tassa purisassa paņissutvā yena rājā disampati tenupasaīkami, upasaīkamitvā disampatinā ra¤¤ā saddhiü sammodi, sammodanãyaü kathaü sārānãyaü vãtisāretvā ekamantaü nisãdi. Ekamantaü nisinnaü kho bho jotipālaü mānavaü rājā disampati etadavoca: "anusāsatu no bhavaü jotipālo, mā no bhavaü jotipālo anusāsaniyā paccabyāhāsi, pettike taü ņhāne ņhapessāmi, govindiye abhisi¤cissāmã"ti. 'Evaü bho'ti kho so jotipālo māõavo disampatissa ra¤¤o paccassosi. 13. Atha kho bho rājā disampati jotipālaü māõavaü govindiye abhisi¤ci. Pettike ņhāne ņhapesi. Abhisitto jotipālo māõavo govindiye, pettike ņhāne ņhapito, ye' pi'ssa pitā atthe anusāsi te pi atthe anusāsati, ye'pi'ssa pitā atthe nānusāsi te'pi atthe anusāsati, ye'pi'ssa pitā kammante abhisambhosi, te'pi kammante abhisambhoti, ye'pi'ssa pitā kammante nābhisambhosi te'pi kammante abhisambhoti. Tamenaü manussā evamāhaühu: "govindo vata bho brāhmaõo, mahāgovindo vata bho buhmaõo"ti. Iminā kho evaü bho pariyāyena jotipālassa māõavassa govindo mahāgovindo'tveva sama¤¤ā udapādi. [BJT Page 354] [\x 354/] Rājasaüvibhāgo 14. Atha kho bho mahāgovindo brāhmaõo yena te cha khattiyā tenupasaīkami. Upasaīkamitvā te cha khattiye etadavoca: disampati kho bho rājā jiõõo vuddho mahallako addhagato [PTS Page 233] [\q 233/] vayo anuppatto. Ko nu kho pana bho jānāti jãvitaü, ņhānaü kho panetaü vijjati yaü disampatimhi ra¤¤o kālakate rājakattāro reõuü rājaputtaü rajje abhisi¤ceyyuü, āyantu bhonto yena reõu rājaputto tenupasaīkamatha. Upasaīkamitvā reõuü rājaputtaü evaü vadetha: "mayaü kho bhoto reõussa sahāyā piyā manāpā appaņikkålā, yaüsukho bhavaü taüsukhā mayaü. Yaüdukkho bhavaü taüdukkhā mayaü. Disampati kho bho rājā jiõõo vuddho mahallako addhagato vayo anuppatto. Ko nu kho pana bho jānāti jãvitaü, ņhānaü kho panetaü vijjati yaü disampatimhi ra¤¤o kālakate rāja kattāro bhavantaü reõuü rajje abhisi¤ceyyuü. Sace bhavaü reõu rajjaü labhetha, saüvibhajetha no rajjenā"ti. 'Evaü bho'ti kho bho te cha khattiyā mahāgovindassa brāhmaõassa paņissutvā yena reõu rājaputto tenupasaīkamiüsu. Upasaīkamitvā reõuü rājaputtaü etadavocuü: "mayaü kho bhoto reõussa sahāyā piyā manāpā appaņikkålā. Yaüsukho bhavaü taüsukhā mayaü, yaüdukkho bhavaü taüdukkhā mayaü. Disampati kho bho rājā jiõõo vuddho mahallako addhagato vayo anuppatto. Ko nu kho pana bho jānāti jãvitaü, ņhānaü kho panetaü vijjati yaü disampatimhi ra¤¤o kālakate rājakattāro bhavantaü reõuü rajje abhisi¤ceyyuü. Sace bhavaü reõu rajjaü labhetha, saüvibhajetha no rajjenā"ti "ko nu kho bho a¤¤e mama vijite sukhamedhetha1 a¤¤atra bhavantehi. Sacāhaü bho rajjaü labhissāmi saüvibhajissāmi vo rajjenā"ti. 15. [PTS Page 234] [\q 234/] atha kho bho ahorattānaü accayena rājā disampati kālamakāsi. Disampatimhi ra¤¤o kālakate rājakattāro reõuü rājaputtaü rajje abhisi¤ciüsu. Abhisitto reõu rajjena pa¤cahi kāmaguõehi samappito samaīgibhåto paricāreti. Atha kho bho mahāgovindo brāhmaõo yena te cha khattiyā tenupasaīkami, upasaīkamitvā te cha khattiye etadavoca: disampati kho bho rājā kālakato abhisitto reõu rajjena, pa¤cahi kāmaguõehi samappito samaīgibhåto paricāreti. Ko nu kho pana bho jānāti. Madanãyā kāmā. âyantu bhonto yena reõu rājā tenupasaīkamatha, upasaīkamitvā reõuü rājānaü evaü vadetha: disampati kho bho rājā kālakato. Abhisitto bhavaü reõu rajjena. Sarati bhavaü taü vacananti. 1. Sukho bhavetha - machasaü Sukhaü bhaveyyātha - syā Sukhamedheyyātha - [PTS] Sukhā bhaveyyātha - kaü. [BJT Page 356] [\x 356/] 'Evaü bho'ti kho bho te cha khattiyā mahāgovindassa brāhmaõassa paņissutvā yena reõu rājā tenupasaīkamiüsu, upasaīkamitvā reõuü rājānaü etadavocuü: disampati kho bho rājā kālakato, abhisitto bhavaü reõu rajjena. Sarati bhavaü taü vacananti. ' 'Sarāmahaü bho taü vacanaü ko nu kho bho pahoti imaü mahāpathaviü uttarena āyātaü dakkhiõena sakaņamukhaü sattadhā samaü suvibhattaü vibhajitunti. " 'Ko nu kho bho a¤¤o pahoti a¤¤atra mahāgovindena brāhmaõenā'ti. 16. Atha kho bho reõu rājā a¤¤ataraü purisaü āmantesi: ehi tvaü ambho purisa, yena mahāgovindo brāhmaõo tenupasaīkama, upasaīkamitvā mahāgovindaü brāhmaõaü evaü vadehi: 'rājā taü bhante reõu āmantetã'ti. [PTS Page 235 [\q 235/] ']evaü devā'ti kho bho so puriso reõussa ra¤¤o paņissutvā yena mahāgovindo brāhmaõo tenupasaīkami. Upasaīkamitvā mahāgovindaü brāhmaõaü etadavoca: 'rājā taü bhante reõu āmanteti'ti. 'Evaü bhoti kho so mahāgovindo brāhmaõo tassa purisassa paņissutvā yena reõu rājā tenupasaīkami, upasaīkamitvā reõunā ra¤¤ā saddhiü sammodi, sammodanãyaü kathā sārānãyaü vãtisāretvā ekamantaü nisãdi, ekamantaü nisinnaü kho bho mahāgovindaü brāhmaõaü reõu rājā etadavoca: etu bhavaü govindo, imaü mahāpathaviü uttarena āyataü dakkhiõena sakaņamukhaü sattadhā samaü suvibhattaü vibhajatå'ti. 'Evaü bho'ti kho so mahāgovindo brāhmaõo reõussa ra¤¤o paņissutvā imaü mahāpathaviü uttarena āyataü dakkhiõena sakaņamukhaü sattadhā samaü suvibhattaü vibhaji. Sabbāni sakaņamukhāni paņņhapesi tatra sudaü majjhe reõussa ra¤¤o janapado hoti. "Dantapuraü kaliīgānaü1 assakāna¤ca potanaü Māhissatã avantãnaü sovãrāna¤ca rorukaü Mãthilā ca videhānaü campā aīgesu māpitā, Bārāõasã ca kāsãnaü ete govindamāpitā"ti. 17. [PTS Page 236] [\q 236/] atha kho bho te cha khattiyā yathāsakena lābhena attamanā ahesuü paripuõõasaīkappā "yaü vata no ahosi icchitaü yaü ākaīkhitaü yaü adhippetaü yaü adhipatthitaü. Taü no laddhanti. " "Sattabhå brahmadatto ca vessabhå bharato sahā Reõu dve ca dhataraņņhā2 tadāsuü sattabhāratā"ti. Paņhamabhāõavāraü niņņhitaü. 1. Kāëiīgānaü syā kaü - [PTS. 2.] Reõudve dhataraņņhā ca machasaü. [BJT Page 358] [\x 358/] Kittisaddabbhuggamanaü 18. Atha kho bho te cha khattiyā yena mahāgovindo brāhmaõo tenupasaīkamiüsu upasaīkamitvā mahāgovindaü brāmhaõaü etadavocuü: "yathā kho bhavaü govindo reõussa ra¤¤o sahāyo piyo manāpo appaņikkålo, evameva kho bhavaü govindo amhākampi sahāyo piyo manāpo appaņikkålo. Anusāsatu no bhavaü govindo, mā no bhavaü govindo anusāsaniyā paccabyākāsã'ti. "Evaü bho"ti kho so mahāgovindo brāhmaõo tesaü channaü khattiyānaü paccassosi. Atha kho bho mahāgovindo brahmaõo satta ca rājāno khattiye muddhāvasatte rajje anusāsi, satta ca brāhmaõamahāsāle, satta ca nhātakasatāni mante vācesi. 19. [PTS Page 237] [\q 237/] atha kho bho mahā govindassa brāhmaõassa aparena samayena evaü kalyāõo kittisaddo abbhugga¤chi" sakkhã mahāgovindo brāhmaõo brahmānaü passati, sakkhã mahāgovindo brāhmaõo brāhmunā sākaccheti sallapati mantetã'ti. Atha kho bho mahāgovindassa brāhmaõassa etadahosi: mayhaü kho evaü kalyāõo kittisaddo abbhuggato. 1 Sakkhã mahāgovindo brāhmaõo brahmānaü passati sakkhã mahāgovindo brāhmaõo brahmunā sākaccheti sallapati mantetã'ti. Na kho panāhaü brahmānaü passāmi na brahmunā sākacchemi, na brahmunā sallapāmi na brahmunā mantemi, sutaü kho pana metaü brāhmaõānaü vuddhānaü mahallakānaü ācariyapācariyānaü bhāsamānānaü: "yo vassike cattāro māse paņisallãyati karuõaü jhānaü jhāyati, so brahmānaü passati brahmunā sākaccheti brahmunā sallapati brahmunā mantetã"ti yannånāhaü vassike cattāro māse paņisallãyeyyaü karuõaü jhānaü jhāpeyyanti. " 29. Atha kho bho mahāgovindo brāhmaõo yena reõu rājā tenupasaīkami, upasaīkamitvā reõuü rājānaü etadavoca mayhaü kho bho evaü kalyāõo kittisaddo abbhuggato, sakkhã mahāgovindo brāhmaõo brahmānaü passati, sakkhã mahāgovindo brāhmaõo brahmunā sākaccheti sallapati mantetãti. Na kho panāhaü bho brāhmanaü passāmi, na brahmunā sākacchemi na brahmunā sallapāmi na brahmunā mantemi, 1. Abbhuggacchi - machasaü. [BJT Page 360] [\x 360/] Sutaü kho pana metaü brāhmaõānaü vuddhānaü mahallakānaü ācariyapācariyānaü bhāsamānānaü: yo vassike cattāro māse paņisallãyati karuõaü jhānaü jhāyati, so brahmānaü passati buhmunā sākaccheti brahmunā sallapati brahmunā mantetãti. Icchāmahaü bho vassike cattāro māse paņisallãyituü, karuõaü jhānaü jhāyituü, nāmbhi kenaci upasaīkamitabbo a¤¤atra ekena bhattābhihārenā"ti. "Yassa'dāni bhavaü govindo kālaü ma¤¤atã"ti, 21. [PTS Page 238] [\q 238/] atha kho so mahāgovindo brāhmaõo yena te cha khattiyā tenupasaīkami. Upasaīkamitvā te cha khattiye etadavoca: mayhaü kho bho evaü kalyāõo kittisaddo abbhuggato sakkhã mahāgovindo brāhmaõo brahmānaü passati sakkhã mahāgovindo brāhmaõo brahmunā sākaccheti sallapati mantetã ti, na kho panāhaü bho brahmānaü passāmi na brahmunā sākacchemi na brahmunā sallapāmi na brahmunā mantemi. Sutaü kho pana metaü brāhmaõānaü vuddhānaü mahallakānaü ācariyapācariyānaü bhāsamānānaü: yo vassike cattāro māse paņisallãyati karuõaü jhānaü jhāyati, so brahmānaü passati brahmunā sākaccheti brahmunā sallapati brahmunā mantetã'ti. Icchāmahaü bho vassike cattāro māse paņisallãyituü, karuõaü jhānaü jhāyituü nāmhi kenaci upasaīkamitabbo a¤¤atra ekena bhattābhihārenā"ti. 'Yassa'dāni bhavaü govindo kālaü ma¤¤atã'ti. 22. Atha kho bho mahāgovindo brāhmaõo yena satta ca brāhmaõamahā sālā sattaca nhātakasatāni tenupasaīkami. Upasaīkamitvā satta ca brāhmaõamahāsāle satta ca nhātakasatāni etadavoca: 'mayhaü kho bho evaü kalyāõo kittisaddo abbhuggato. Sakkhã mahāgovindo brāhmaõo brahmānaü passati sakkhã mahāgovindo brāhmaõo brahmunā sākaccheti sallapati mantetã ti. Na kho panāhaü bho brahmānaü passāmi na brahmunā sākacchemi na brahmunā sallapāmi na brahmunā mantemi. Sutaü kho pana metaü brāhmaõānaü vuddhānaü mahallakānaü ācariyapācariyānaü bhāsamānānaü: yo vassike cattāro māse paņisallãyati, karuõaü jhānaü jhāyati so brahmānaü passati brahmunā sākaccheti brahmunā sallapati brahmunā mantetãti. Tenahi 'bho yathā sute yathāpariyatte mante vitthārena sajjhāyaü karotha, a¤¤ama¤¤aü ca mante vācetha, icchāmahaü bho vassike cattāro māse paņisallãyituü, karuõaü jhānaü jhāyituü, nāmhi kenaci upasaīkamitabbo a¤¤atra ekena bhattābhihārenā"ti. "Yassa'dāni bhavaü govindo kālaü ma¤¤atã"ti. [BJT Page 362] [\x 362/] 23. [PTS Page 239] [\q 239/] atha kho bho mahāgovindo brāhmaõo yena cattārisā bhariyā sādisiyo tenupasaīkami, upasaīkamitvā cattārisā bhariyā sādisiyo etadavoca: "mayhaü kho hoti evaü kalyāõo kittisaddo abbhuggato; sakkhi mahā govindo brāhmaõo brahmānaü passati, sakkhã mahāgovindo brāhmaõo brahmunā sākaccheti sallapati mantetã ti. Na kho panāhaü bhotã brahmānaü passāmi na brahmunā sākacchemi na brahmunā sallapāmi na brahmunā mantemi. Sutaü kho pana metaü brāhmaõānaü vuddhānaü mahallakānaü ācariyapācariyānaü bhāsamānānaü: yo vassike cattāro māse paņisallãyati, karuõaü jhānaü jhāyatã, so brahmānaü passati brahmunā sākaccheti brahmunā sallapati brahmunā mantetã ti. Icchāmahaü bhoti vassike cattāro māse paņisallãyituü, karuõaü jhānaü jhāyituü. Nāmhi kenaci upasaīkamitabbo a¤¤atra ekena bhattābhihārenā"ti. "Yassa'dāni bhavaü govindo kālaü ma¤¤atã"ti. 24. Atha kho bho mahāgovindo brāhmaõo puratthimena nagarassa navaü santhāgāraü kārāpetvā vassike cattāro māse paņisallãyi, karuõaü jhānaü jhāyi. Nāssu'dha koci upasaīkamati1 a¤¤atra ekena bhattābhihārena. Atha kho bho mahāgovindasasa brāhmaõassa catunnaü māsānaü accayena ahu deva ukkaõņhanā ahu paritassanā sutaü kho pana metaü brāhmaõānaü vuddhānaü mahallakānaü ācariyapācariyānaü bhāsamānānaü: yo vassike cattāro māse paņisallãyati karuõaü jhānaü jhāyati, so brahmānaü passati brahmunā sākaccheti brahmunā sallapati brahmunā mantetãti. Na kho panāhaü brahmānaü passāmi, na brahmunā sākacchemi, na brahmunā sallapāmi, na brahmunā mantemã ti. Brahmunā sākacchā 25. Atha kho bho brahmunā sanaükumāro mahāgovindassa brāhmaõassa cetasā cetoparivitakkama¤¤āya, [PTS Page 240] [\q 240/] seyyathāpi nāma balavā puriso sami¤jitaü vā bāhaü pasāreyya pasāritaü vā bāhaü sami¤jeyya. Evameva brahmaloke antarahito mahāgovindassa brāhmaõassa sammukhe pāturahosi. Atha kho bho mahāgovindassa brāhmaõassa ahudeva bhayaü, ahu chambhitattaü, ahu lomahaüso, yathā taü adiņņhapubbaü råpaü disvā. Atha kho bho mahāgovindo brāhmaõo bhãto saüviggo lomahaņņhajāto brahmānaü sanaükumāraü gāthāya ajjhabhāsi: 1. Upasaīkami - [PTS.] [BJT Page 364] [\x 364/] "Vaõõavā yasavā sirimā ko nu tvamasi mārisa, Ajānantā taü pucchāma kathaü jānemu taü mayanti. " "Maü ve kumāraü jānanti brahmaloke sanantanaü Sabbe jānanti maü devā evaü govinda jānahã. " "âsanaü udakaü pajjaü madhupāka¤ca1 brahmuno, Agghe bhavantaü pucchāma agghaü kurutu no bhavaü"[a] "Paņiggaõhāma te agghaü yaü tvaü govinda bhāsasi, Diņņhadhammahitatthāya samparāya sukhāya ca. Katāvakāso pucchassu yaü ki¤cimbhipatthitanti. " 26. Atha kho bho mahāgovindassa brāhmaõassa etadahosi: "katāvakāso kho'mhi brahmunā sanaīkumārena. Kinnu kho ahaü brahmānaü sanaīkumāraü puccheyya, diņaņhadhammikaü vā atthaü samparāyikaü vā"ti. [PTS Page 241] [\q 241/] atha kho bho mahāgovindassa brāhmaõassa etadahosi: "kusalo kho ahaü diņņhadhammikānaü atthānaü, a¤¤epi maü diņņhadhammikaü atthaü pucchanti, yannånāhaü brahmānaü sanaīkumāraü samparāyika¤¤eva atthaü puccheyyanti. Atha kho bho mahāgovindo brāhmaõo brahmānaü sanaīkumāraü gāthāya ajjhabhāsi: Pucchāmi brahmānaü sanaīkumāraü Kaīkhã akaīkhiü paravediyesu, Katthaņņhito kimhi ca sikkhamāno Pappoti macco amataü brahmalokanti. [C] Hitvā mamattaü manujesu brahme Ekodibhåto karuõādhimutto, 2 Nirāmagandho virato methunasmā Ettha ņhito ettha ca sikkhamāno Pappoti macco amataü brahmalokanti. "[D] 1. Madhupāka¤ca - machasaü. 2. Karuõedhimutto - machasaü. [A.] âsanamudakaü pādyāü madhukalpaü ca pāyasam pratihįhõehi (patigįhõehi) brahma agramabhiharā mite āsanamudakā pādyāü madhukalpaü ca pāyagham (pāyasaü) pratigįhõami hovinda (govinda) agramabhiharāhi me - mahāvastu. Udakaü paņigaõhātu no bhavaü agghaü bhavantaü pucchāmi agghaü kurutu no bhavaü - jātaka 509 dįųņe dharme hitārthaü vā samparāyasukhāya vā katāvakā÷o pāccheyaü yaü me manasi prārthitam (mahāvastu) [C.] Pįcchāmi brahmaõaü sanatkumāraü kāükųã akāükųã paricāriyeųu kathaükaro kintikaro kimācaraü prāpnoti manujo mataü brahmalokam - mahāvastu [D.] Hitvā mamatvaü manujeųu brahme ekotibhåto karuõo viviktaū nirāmagandho virato maithunāto prāpnoti manujo mįtaü brahmalokam (mahāvastu) [BJT Page 366] [\x 366/] 27. 'Hitvā mamattatti' ahaü bhoto ājānāmi, idhekacco appaü vā bhogakkhandhaü pahāya mahantaü vā bhogakkhandhaü pahāya appaü vā ¤ātiparivaņņaü pahāya mahantaü vā ¤ātiparivaņņaü pahāya kesamassuü ohāretvā kāsāyāni vatthāni acchādetvā agārasmā anagāriyaü pabbajati. Iti hitvā mamattaü nāhaü bhoto ājānāmi. [PTS Page 242 [\q 242/] ']ekodibhåto'ti ahaü bhoto ājānāmi. Idhekacco vivittaü senāsanaü bhajati ara¤¤aü rukkhamålaü pabbataü kandaraü giriguhaü susānaü vanapatthaü abbhokāsaü palālapu¤jaü. Iti 'ekodibhåto'ti ahaü bhoto ajānāmi. 'Karuõādhimutto'ti ahaü bhoto ājānāmi. Idhekacco karuõāsahagatena cetasā ekaü disaü pharitvā viharati, tathā dutiyaü, tathā tathiyaü, tathā catutthaü, iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatāya sabbāvantaü lokaü karuõāsahagatena cetasā vipulena mahaggatena appamāõena averena abyāpajjena pharitvā viharati. Iti karuõādhimuttoti. Ahaü bhoto ājānāmi. âmagandhe ca kho ahaü bhoto bhāsamānassa na ajānāmi. "Ke āmagandhā manujesu brahme Ete avidvā idha bråhi dhãra, Kenāvutā vāti pajā kurårā1 Apāyikā nivutabrahmalokā"ti. [E] [PTS Page 243] [\q 243/] kodho mosavajjaü nikati ca dobbho2 Kadariyatā atimāno usuyyā, Icchā vivicchā paraheņhanā ca Lobho ca doso ca mado ca moho. Etesu yuttā anirāmagandhā Apāyikā nivutabrahmalokāti. [F] 28. 'Yathā kho ahaü bhoto āmagandhe bhāsamānassa ājānāmi te na sunimmadayā agāraü ajjhāvasatā. Pabbajissāmahaü bho agārasmā anagāriyanti. ' 'Yassa'dāni bhavaü govindo kālaü ma¤¤atã'ti. 1. Kuråtu - machasaü, kuråru - syā kururaņņharu - [PTS]. 2. Dubbho - machasaü, dobbho - [PTS.] 3. Kaneta - machasaü. [E.] Ke āmagandhā manujesu brahma etaü na vinda tad vãra bråhi yenāvįtā vārivahā kukålā apāyikā nirvįtā brahmalokam - mahāvastu. [F.] Krodho mįųavāda kathaükathā va. . . . . Atimāno. . . . . ärųyā hiüsā paravādaroųaõa. . . Mahāvastu. [BJT Page 368] [\x 68/] Reõurājā mantanā Atha kho bho mahāgovindo brāhmaõo yena reõu rājā tenupasaīkami. Upasaīkamitvā reõuü rājānaü etadavoca: a¤¤aü'dāni bhavaü purohitaü pariyesatu yo bhoto rajjaü anusāsissati. Icchāmahaü bho agārasmā anagāriyaü pabbajituü yathā kho pana me sutaü brahmuno āmagandhe bhāsamānassa te na sunimmadayā agāraü ajjhāvasatā. Pabbajissāmahaü bho agārasmā anagāriyanti. " "âmantayāmi rājānaü reõuü bhåmipatiü ahaü, Tvaü pajānassu rajjena nāhaü porohicce rame"[g] "Sace te ånaü kāmehi ahaü paripårayāmi te, Yo taü hiüsati vāremi bhåmi senāpati ahaü. " Tuvaü pitā ahaü putto mā no govinda pājahi"[h] "Na matthi ånaü kāmehi bhiüsitā me na vijjati. Amanussavaco sutvā tasmā'haü na gahe rame, [PTS Page 244] [\q 244/] amanusso kathaüvaõõo kaü te atthaü abhāsatha. [J] Yaü ca sutvā jahāsi no gehe amhe ca kevale"[j] "Upavutthassa me pubbe yaņņhukāmassa me ghato. Aggi pajjalito āsi kusapattaparitthato[k] Tato me brahmā pāturahu brahmālokā sanantano. So me pa¤haü viyākāsi taü sutvā na gahe rame"[l] "Saddahāmi ahaü bhoto yaü tvaü govinda bhāsasi. Amanussavaco sutvā kathaü vattetha a¤¤athā[m] Te taü anuvattissāma satthā govinda no bhavaü. Maõi yathā veëuriyo akāco vimalo subho, Evaü suddhā carissāma govindasasānusāsane"ti. [G.] âmantremi mahārāja reõu bhåmipate tava pravrajāmi prajahitvā rājyaü paurohityaü ca me - mahāvastu. [H.] Sa cedasti ånaü kāmehi vayaü te pårayāma taü ko vā bhavantaü heņheti. . . . . . Bhavān pitā vayaü putro mā govinda pravrajāhi - mahāvastu. [I.] Na asti ånaü kāmehi heņhayitā na vidyati amanuųyavacanaü ÷rutvā. . . . - Mahāvastu. [J.] Amanuųyo kathaüvarõo kiü vā arthamabhāųata yasya vācaü ÷rutvā jahāsi asmākaü gįhaü ca kevalam - mahāvastu. [K.] Sarvato ya yaųņukāmasya upavustatya me sataū a÷ni prajavālito āsi ku÷cãraparicchado mahāvastu. [L.] Tane hammã prādurabhåd brahma loke sanātano yasyāhaü vacanaü ÷rutvā jahāmi yuųamākaü gįhaü ca kevalam - mahāvastu. [M.] ørad dadhāma vayaü bhavato yathā govindo bhāųati amanuųyavacanaü ÷rutvā kathaü vartema anyathā - mahāvastu. [BJT Page 370] [\x 370/] "Sace bhavaü govindo agārasmā anagāriyaü pabbajissati, mayampi agārasmā anagāriyaü pabbajissāma. Atha yā te gati sā no gati bhavissatã"ti. Chakkhattiyāmantanā 28. Atha kho bho mahāgovindo brāhmaõo yena te cha khattiyā tenupasaīkami, upasaīkamitvā te cha khattiye etadavoca: "a¤¤aü' dāni bhavanto purohitaü pariyesantu, yo bhavantānaü rajje anusāsissati. Icchāmahaü bho agārasmā anagāriyaü pabbajituü yathā kho pana me sutaü brahmuno āmagandhe bhāsamānassa, te na sunimmadayā agāraü ajjhāvasatā. Pabbajissāmahaü bho agārasmā anagāriyanti. " Atha kho bho te cha khattiyā ekamantaü apakkamma [PTS Page 245] [\q 245/] evaü samacintesuü. "Ime kho brāhmaõā nāma dhanaluddhā, yannåna mayaü mahāgovindaü brāhmaõaü dhanena sikkheyyāmā"ti. Te mahāgovindaü brāhmaõaü upasaīkamitvā evamāhaüsu, "saüvijjati kho bho imesu sattasu rajjesu pahutaü sāpateyyaü, tato bhoto yāvatakena attho tāvatakaü āharãyatanti. " "Alaü bho mamapidaü pahåtaü sāpateyyaü bhavantānaü yeva vābhasā tamahaü sabbaü pahāya agārasmā anagāriyaü pabbajissāmi. Yathā kho pana me sutaü brahmuno āmagandhe bhāsamānassa, te na sunimmadayā agāraü ajjhāvasatā. Pabbajissāmahaü bho agārasmā anagāriyanti. Atha kho bho te cha khattiyā ekamantaü apakkamma evaü samacintesuü: ime kho brāhmaõā nāma itthiluddhā. Yannåna mayaü mahāgovindaü brāhmaõaü itthihi sikkheyyāmā ti. Te mahāgovindaü brāhmaõaü upasaīkamitvā evamāhaüsu: saüvijjanti kho bho imesu sattasu rajjesu pahutā itthiyo. Tato bhoto yāvatikāhi attho, tāvatikā ānãyyantanti. "Alaü bho, mamapi tā cattārisā bhariyā tādisiyo tā'pāhaü sabbā pahāya agārasmā anagāriyaü pabbajissāmi. Yathā kho pana me sutaü brahmuno āmagandhe bhāsamānassa, te na sunimmadayā agāraü ajjhāvasatā. Pabbajissāmahaü bho agārasmā anagāriyanti. " [BJT Page 372] [\x 372/] 29. [PTS Page 246] [\q 246/] sace bhavaü govindo agārasmā anagāriyaü pabbajissati, mayampi agārasmā anagāriyaü pabbajissāma. Atha yā te gati sā no gati bhavissatãti. "Sace jahatha kāmāni yattha satto puthujjano, ârabhavho daëhā bhotha khantãbalasamāhitā Esa maggo uju maggo esa maggo anuttaro, Saddhammo sabbhã rakkhito brahmalokåpapattiyā"ti: 30. "Tena hi bhavaü govindo satta vassāni āgametu, sattannaü vassānaü accayena mayampi agārasmā anagāriyaü pabbajissāma. Atha yā te gati sā no gati bhavissatã"ti. "Aticiraü kho bho satta vassāni. Nāhaü sakkomi bhavante sattavassāni āgametuü ko nu kho pana bho jānāti jãvitānaü gamanãyo samparāyo mantāyaü boddhabbaü, kattabbaü kusalaü caritabbaü brahmacariyaü, natthi jātassa amaraõaü. Yathā kho pana me sutaü brahmuno āmagandho bhāsamānassa te na sunimmadayā agāraü ajjhāvasatā. Pabbajissāmahaü bho agārasmā anagāriyanti. " "Tena hi bhavaü govindo chabbassāni āgametu, chabbassannaü vassānaü accayena mayampi agārasmā anagāriyaü pabbajissāma. Atha yā te gati sā no gati bhavissatã"ti. Tena hi bhavaü govindo pa¤ca vassāni āgametu, pa¤cannaü vassānaü accayena mayampi agārasmā anagāriyaü pabbajissāma. Atha yā te gati sā no gati bhavissatã"ti. Tena hi bhavaü govindo cattāri vassāni āgametu, catunnaü vassānaü accayena mayampi agārasmā anagāriyaü pabbajissāma. Atha yā te gati sā no gati bhavissatã"ti. Tena hi bhavaü govindo tãõi vassāni āgametu, tiõõaü vassānaü accayena mayampi agārasmā anagāriyaü pabbajissāma. Atha yā te gati sā no gati bhavissatã"ti. Tena hi bhavaü govindo dve vassāni āgametu, dvinanaü vassānaü accayena mayampi agārasmā anagāriyaü pabbajissāma. Atha yā te gati sā no gati bhavissatã"ti. Tena hi bhavaü govindo ekaü vassaü āgametu. Ekassa vassassa accayena mayampi agārasmā anagāriyaü pabbajissāma. Atha yā te gati sā no gati bhavissatã"ti. "Aticiraü kho bho ekaü vassaü, nāhaü sakkomi [PTS Page 247] [\q 247/] bhavante ekaü vassaü āgametuü. Ko nu kho pana bho jānāti jãvitānāü gamanãyo samparāyo mantāyaü boddhabbaü. Katabbaü kusalaü, caritabbaü brahmacariyaü, natthi jātassa amaraõaü. Yathā kho pana me sutaü brahmuno āmagandhe bhāsamānassa, te na sunimmadayā agāraü ajjhāvasatā. Pabbajissāmahaü bho agārasmā anagāriyanti. "Tena hi bhavaü govindho satta māsāni āgametu. Sattannaü mānāsaü accayena mayampi agārasmā anagāriyaü pabbajissāma. Atha yā te gati sā no gati bhavissatã"ti. [N.] Sacejjahatha kāmāni yatra raktāū pįthagjanāū sastaü bhaved dįķhãbhavatha kųantãbala samāhitā - mahāvastu. [O.] Eųa mārgo brahmapure eųa mārgaū sanātanaū saddharmaviyibhirākhyāto brahmalokopapattaye - mahāvastu. [BJT Page 374] [\x 374/] "Aticiraü kho bho satta māsāni. Nāhaü sakkomi bhavante satta māsāni āgametuü. Ko nu kho pana bho jānāti jãvitānaü? Gamanãyo samparāyo, mantāya boddhabbaü kattabbaü kusalaü caritabbaü buhmacariyaü natthi jātassa amaraõaü. Yathā kho pana me sutaü brahmuno āmagandhe bhāsamānassa te na sunimmadayā agāraü ajjhāvasatā pabbajissāmahaü bho agārasmā anagāriyanti. " "Tena hi bhavaü govindo cha māsāni āgametu. Cha māsānaü accayena mayampi agārasmā anagāriyaü pabbajissāma. Atha yā te gati sā no gati bhavissatã"ti. "Tena hi bhavaü govindo pa¤ca māsāni āgametu. Pa¤cannaü māsānaü accayena mayampi agārasmā anagāriyaü pabbajissāma. Atha yā te gati sā no gati bhavissatã"ti. "Tena hi bhavaü govindo cattāri māsāni āgametu. Catunnaü māsānaü accayena mayampi agārasmā anagāriyaü pabbajissāma. Atha yā te gati sā no gati bhavissatã"ti. "Tena hi bhavaü govindo dve māsāni āgametu. Dvinnaü māsānaü accayena mayampi agārasmā anagāriyaü pabbajissāma. Atha yā te gati sā no gati bhavissatã"ti. "Tena hi bhavaü govindo ekaü māsaü āgametu. Ekamāsassa accayena mayampi agārasmā anagāriyaü pabbajissāma. Atha yā te gati sā no gati bhavissatã"ti. "Tena hi bhavaü govindo addhamāsaü āgametu. Addhamāsassa accayena mayampi agārasmā anagāriyaü pabbajissāma. Atha yā te gati sā no gati bhavissatã"ti. Aticiraü kho bho so addhamāso. Nāhaü sakkomi bhavante addhamāsaü āgametuü ko nu kho pana bho jānāti jãvitānaü. Gamanãyo samparāyo, mantāya boddhabbaü kattabbaü kusalaü caritabbaü brahmacariyaü natthi jātassa amaraõaü. Yathā kho pana me sutaü brahmuno āmagandhe bhāsamānassa te na sunimmadayā agāraü ajjhāvasatā. Pabbajissāmahaü bho agārasmā anagāriyanti. " [PTS Page 248] [\q 248/] tena hi bhavaü govindo sattāhaü āgametu, yāva mayaü sake puttabhātaro rajjena1 anusāsissāma. Sattāhassa accayena mayampi agārasmā anagāriyaü pabbajissāma. Atha yā te gati sā no gati bhavissatã"ti. "Na ciraü kho bho sattāhaü, āgamessāmahaü bhavante sattāhanti" Brāhmaõamahāsālādãnaü āmantanā 30. Atha kho bho mahāgovindo brāhmaõo yena te satta ca brāhmaõamahāsālā satta ca nahātakasatāni tenupasaīkami. Upasaīkamitvā satta ca brāhmaõamahāsāle satta ca nahātakasatāni etadavoca: a¤¤aü'dāni bhavanto ācariyaü pariyesantu yo bhavantānaü mante vācessati. Icchāmahaü bho agārasmā anagāriyaü pabbajituü yathā kho pana me sutaü brahmuno āmagandhe bhāsamānassa te na sunimmadayā agāraü ajjhāvasatā. Pabbajissāmahaü bho agārasmā anagāriyanti. " 1. Rajje (syā) [BJT Page 376] [\x 376/] "Mā bhavaü govindo agārasmā anagāriyaü pabbaji. Pabbajjā bho appesakkhā ca appalābhā ca brahma¤¤aü mahesakkha¤ca mahālābha¤cāti. "Mā bhavanto evaü avavuttha "pabbajjā appesakkhā ca appalābhā ca, brahma¤¤aü mahesakkha¤ca mahālābha¤cā"ti. Ko nu kho bho a¤¤atra mayā mahesakkhataro vā mahālābhataro vā? Ahaü hi bho etarahi rājā'va ra¤¤aü, brahmā'va brahmānaü, devātā'va gahapatikānaü. Tamahaü sabbaü pahāya agārasmā anagāriyaü pabbajissāmi. Yathā kho pana me sutaü brahmuno āmagandhe bhāsamānassa, te na sunimmadayā [PTS Page 249] [\q 249/] agāraü ajjhāvasatā. Pabbajissāmahaü bho agārasmā anagāriyanti. "Sace bhavaü govindo agārasmā anagāriyaü pabbajissati, mayampi agārasmā anagāriyaü pabbajissāma. Atha yā te gati sā no gati bhavissatã"ti. Bhariyānaü āmantanā 31. Atha kho bho mahāgovindo brāhmaõo yena cattārisā ca bhariyā sādisiyo tenupasaīkami. Upasaīkamitvā cattārisā bhariyā sādisiyo etadavoca: yā bhotãnaü icchati sakāni vā ¤ātikulāni gacchatu, a¤¤aü vā bhattāraü pariyesatu. Icchāmahaü bhoti agārasmā anagāriyaü pabbajituü. Yathā kho pana me sutaü brahmuno āmagandhe bhāsamānassa, te na sunimmadayā agāraü ajjhāvasatā. Pabbajissāmahaü bhotã agārasmā anagāriyanti. " "Tva¤¤eva no ¤āti ¤ātikāmānaü, tvaü pana bhattā bhattukākāmānaü. Sace bhavaü govindo agārasmā anagāriyaü pabbajissati, mayampi agārasmā anagāriyaü pabbajissāma. Atha yā te gati sā no gati bhavissatã"ti. Mahāgovindapabbajjā 32. Atha kho bho mahāgovindo brāhmaõo tassa sattāhassa accayena kesamassuü ohāretvā kāsāyāni vatthāni acchādetvā agārasmā anagāriyaü pabbaji. Pabbajitaü pana mahāgovindaü brāhmaõaü satta ca rājāno khattiyā muddhāvasittā, satta ca brāhmaõamahāsālā satta ca nahātakasatāni, cattārisā ca bhariyā sādisiyo, anekāni ca khattiyasahassāni, anekāni ca brāhmaõasahassāni, anekāni ca gahapatisahassāni, anekehi ca itthāgārehi itthikāyo kesamassuü ohāretvā kāsāyāni vatthāni acchādetvā mahāgovindaü brāhmaõaü agārasmā anagāriyaü pabbajitaü anupabbajiüsu. Tāya sudaü bho parisāya parivuto mahāgovindo brāhmaõo gāmanãgamarājadhānãsu [PTS Page 250] [\q 250/] cārikaü carati. Yaü kho pana bho tena samayena mahāgovindo brāhmaõo gāmaü vā nigamaü vā upasaīkamati tattha rājā'va hoti ra¤¤aü, brahmā'va brāhmaõānaü, devatā'va gahapatikānaü. [BJT Page 378] [\x 378/] Tena kho pana samayena manussā khipanti vā upakkhalanti vā, te evamāhaüsu: 'namatthu mahāgovindassa brāhmaõassa, namatthu sattapurohitassā'ti. 33. Mahāgovindo bho brāhmaõo mettāsahagatena cetasā ekaü disaü pharitvā vihāsi, tathā dutiyaü, tathā tatiyaü, tathā catutthaü. Iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatāya sabbāvantaü lokaü mettāsahagatena cetasā vipulena mahaggatena appamāõena averena abyāpajjena pharitvā vihāsi. Karuõāsahagatena cetasā ekaü disaü pharitvā vihāsi, tathā dutiyaü, tathā tatiyaü, tathā catutthaü, iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatāya sabbāvantaü lokaü muditāsahagatena cetasā vipulena mahaggatena appamāõena averena abyāpajjena pharitvā vihāsi. Upekkhāsahagatena cetasā ekaü disaü pharitvā vihāsi, tathā dutiyaü, tathā tatiyaü, tathā catutthaü, iti uddhamadho tiriyaü sabbadhi sabbattatāya sabbāvantaü lokaü upekkhāsahagatena cetasā vipulena mahaggatena appamāõena averena abyāpajjena pharitvā vihāsi. Sāvakāna¤ca brahmalokasahabyatāya maggaü desesi. 34. Ye kho pana bho tena samayena mahāgovindassa brāhmaõassa sāvakā sabbena sabbaü sāsanaü ājāniüsu, te kāyassa bhedā parammaraõā sugatiü brahmalokaü upapajjiüsu. Ye na sabbena sabbaü sāsanaü ājāniüsu, te kāyassa bhedā parammaraõā appekacce paranimmitavasavattãnaü devānaü sahabyataü upapajjiüsu, appekacce nimmāõaratãnaü devānaü sahabyataü upapajjiüsu. Appekacce tusitānaü devānaü sahabyataü upapajjiüsu. Appekacce yāmānaü devānaü [PTS Page 251] [\q 251/] sahabyataü upapajjiüsu, appekacce tāvatiüsānaü devānaü sahabyataü upapajjiüsu, appekacce cātummahārājikānaü devānaü sahabyataü upapajjiüsu. Ye sabbanihãnaü kāyaü paripåresuü te gandhabbakāyaü paripåresuü. Iti kho pana sabbesaü yeva tesaü kulaputtānaü amoghā pabbajjā ahosi ava¤jhā saphalā saudrayā"ti. 35. "Sarati taü bhagavā"ti. [BJT Page 380] [\x 380/] "Sarāmahaü pa¤casikha, ahaü tena samayena mahāgovindo brāhmaõo ahosiü ahaü tesaü sāvakānaü brahmalokasahabyatāya maggaü desesiü. Taü kho pana me pa¤casikha, brahmacariyaü na nibbidāya na virāgāya na nirodhāya na upasamāya na abhi¤¤āya na sambodhāya na nibbānāya saüvattati, yāvadeva brahma lokupapattiyā. Idaü kho pana me pa¤casikha, brahmacariyaü ekantanibbidāya virāgāya nirodhāya upasamāya abhi¤¤āya sambodhāya nibbānāya saüvattati, ti katama¤ca taü pa¤casikha, brahmacariyaü ekanta nibbidāya virāgāya nirodhāya upasamāya abhi¤¤āya sambodhāya nibbānāya saüvattati? Ayameva ariyo aņņhaīgiko maggo, seyyathãdaü? Sammādiņņhi sammā saīkappo sammāvācā sammākammanto sammāājãvo sammāvāyāmo sammāsati sammāsamādhi. Idaü kho taü pa¤casikha, brahmacariyaü ekantanibbidāya virāgāya nirodhāya upasamāya abhi¤¤āya sambodhāya nibbānāya saüvattati. 36. Ye kho pana me pa¤casikha sāvakā sabbena sabbaü sāsanaü ājānanti, te āsavānaü khayā anāsavaü cetovimuttiü pa¤¤āvimuttiü diņņheva dhamme sayaü [PTS Page 252] [\q 252/] abhi¤¤ā sacchikatvā upasampajja viharanti ye na sabbena sabbaü sāsanaü ājānanti, te pa¤cannaü orambhāgiyānaü saü¤¤ojanānaü parikkhayā opapātikā honti, tattha parinibbāyino anāvattidhammā tasmā lokā. Ye na sabbena sabbaü sāsanaü ājānanti, appekacce tiõõaü sa¤¤ojanānaü parikkhayā tanuttā sakadāgāmino honti, sakideva imaü lokaü rāgadosamohānaü āgantvā dukkhantassaü karissanti. Ye na sabbena sabbaü sāsanaü ājānanti appekacce tiõõaü sa¤¤ojanānaü parikkhayā sotāpannā honti avinipātadhammā niyatā sambodhiparāyaõā. Iti kho pa¤casikha, sabbesaü yeva imesaü kulaputtānaü amoghā pabbajjā ava¤jhā saphalā saudrayā"ti. Idamavo ca bhagavā, attamano pa¤casikho gandhabbaputto bhagavato bhāsitaü abhinanditvā anumoditvā bhagavantaü abhivādetvā padakkhiõaü katvā tatthevantaradhāyã ti. Mahāgovindasuttaü chaņņhaü. [BJT Page 382] [\x 382/] 7. [PTS Page 253] [\q 253/] mahāsamayasuttaü 1. Evaü me sutaü: ekaü samayaü bhagavā sakkesu viharati kapivatthusmiü mahāvane mahatā bhikkhusaīghena saddhiü pa¤camattehi bhikkhusatehi sabbeheva arahantehi. Dasahi ca lokadhātuhi devatā yebhuyyena sannipatitā honti bhagavantaü dassanāya bhikkhusaīgha¤ca. Atha kho catunnaü suddhavāsakāyikānaü devatānaü1 etadahosi: "Ayaü kho bhagavā sakkesu viharati kapilavatthusmiü mahāvane mahatā bhikkhusaīghena saddhiü pa¤camattehi bhikkhusatehi sabbeheva arahantehi dasahi ca lokadhātåhã devatā yebhuyyena sannipatitā honti bhagavantaü dassanāya bhikkhusaīgha¤ca, yannåna mayampi yena bhagavā tenupasaīkameyyāma. Upasaīkamitvā bhagavato santike paccekaü gāthaü2 bhāseyyāmā"ti. 2. Atha kho tā devatā seyyathāpi nāma balavā puriso sami¤jitaü3 vā bāhaü pasāreyya, pasāritaü vā bāhaü [PTS Page 254] [\q 254/] sami¤jeyya, 4 evameva suddhāvāsesu devesu antarahitā bhagavato purato pāturahesuü, 5 atha kho tā devatā bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü aņņhaüsu, ekamantaü ņhitā kho ekā devatā bhagavato santike imaü gāthaü abhāsi; "Mahāsamayo pavanasmiü devakāyā samāgatā, âgatamha imaü dhammasamayaü dakkhitāye aparājitasaīghanti, " Atha kho aparā devatā bhagavato santike imaü gāthaü abhāsi; 1. Devānaü - [PTS] syā. 2. Paccekagāthaü - [PTS] syā. 3. Sammiüjitaü, (sãmu). 4. Sammiüjeyya (sãmu). 5. Pāturahaüsu [PTS.] [BJT Page 384] [\x 384/] "Tatra bhikkhavo samādahaüsu cittamattano ujukamakaüsu, Sārathãva nettāni gahetvā indriyāni rakkhanti paõķitā"ti. Atha kho aparā devatā bhagavato santike imaü gāthaü abhāsi: Chetvā khãlaü chetvā palighaü indakhãlaü åhacca1 manejā, Te caranti suddhā vimalā cakkhumatā sudantā susu nāgā'ti. [PTS Page 255] [\q 255/] atha kho aparā devatā bhagavato santike imaü gāthaü abhāsi: "Ye keci buddhaü saraõaü gatāse na te gamissanti apāyabhåmiü2 Pahāya mānusaü dehaü devakāyaü paripåressanti'ti. 3. Atha kho bhagavā bhikkhu āmantesi, "yebhuyyena bhikkhave dasasu lokadhātåsu devatā sannipatitā honti, tathāgataü dassanāya bhikkhusaīgha¤ca, ye pi te bhikkhave ahesuü, atãtamaddhānaü arahanto sammāsambuddhā, tesampi bhagavantānaü etaüparamā3 yeva devatā sannipatitā ahesuü seyyathāpi mayhaü etarahi. Ye pi te bhikkhave bhavissanti anāgatamaddhānaü arahanto sammāsambuddhā, tesampi bhagavantānaü etaüparamā yeva devatā sannipattā bhavissanti, seyyathāpi mayhaü etarahi. âcikkhissāmi bhikkhave devakāyānaü nāmāni, kittayissāmi bhikkhave devakāyānaü nāmāni, desissāmi bhikkhave devakāyānaü nāmāni. Taü suõātha sādhukaü manasikarotha bhāsissāmi"ti. "Evambhante"ti kho te bhikkhå bhagavato paccassosuü bhagavā etadavoca: 4. Silokamanukassāmi yattha bhummā tadassitā, Ye sãtā girigabbharaü4 pahitattā samāhitā. Puthå sãhā'va sallãnā lomahaüsāhisambhuno, Odātamanasā suddhā vippasannā manāvilā. 5 [PTS Page 256] [\q 256/] bhiyyo pa¤casate ¤atvā vane kāpilavatthave, Tato āmattayã satthā sāvake sāsane rate. Devakāyā abhikkantā te vijānātha bhikkhavo. Te ca ātappamakaruü sutvā buddhassa sāsanaü. 1. Uhacca (kam). 2. Apāyaü (sãmu. ). 3. Etaparamā (sã. ) 4. Gabbhāraü (sãmu. ). 5. Vippasannamanāvilā (machasaü [PTS] [BJT Page 386] [\x 386/] Tesaü pāturahu ¤āõaü amanussāna dassanaü, Appeke satamaddakkhuü sahassaü atha sattariü. Sataü eke sahassānaü amanussānamaddasuü, Appeke'nantamaddakkhuü disā sabbā phuņā ahu. 1 5. Ta¤ca sabbaü abhi¤¤āya vavatthitvāna 2 cakkhumā, Tato āmantayã satthā sāvake sāsane rate. "Devakāyā abhikkantā te vijānātha bhikkhavo, Ye vo'haü kittayissāmi girāhi anupubbaso. Sattasahassā te yakkhā bhummā kāpilavatthavā, Iddhimanto jutãmanto vaõõavanto yasassino. Modamānā abhikkāmuü bhikkhånaü samitiü vanaü, Cha sahassā hemavatā yakkhā nānattavaõõino. Iddhimanto jutãmanto vaõõavanto yasassino, Modamānā abhikkāmuü bhikkhånaü samitiü vanaü, 6. Sātāgirā tisahassā yakkhā nānattavaõõino Iddhimanto jutãmanto vaõõavanto yasassino, Modamānā abhikkāmuü bhikkhånaü samitiü vanaü, Iccete soëasahassā yakkhā nānattavaõõino Iddhimanto jutãmanto vaõõavanto yasassino, Modamānā abhikkāmuü bhikkhånaü samitiü vanaü, [PTS Page 257] [\q 257/] vessāmittā pa¤casatā yakkhā nānattavaõõino Iddhimanto jutãmanto vaõõavanto yasassino, Modamānā abhikkāmuü bhikkhånaü samitiü vanaü, Kumbhãro rājagahiko vepullassa nivesanaü[a] Bhiyyo naü satasahassaü yakkhānaü payirupāsati Kumbhãro rājagahiko sopāga samitiü vanaü. 7. Purima¤ca disaü rājā dhataraņņho pasāsati[b] gandhabbānaü ādhipati mahārājā yasassi so. [A.] Kumbhãra yakųo rājagįhe vipule' smin naivāsikaū Bhåyaū ÷ata sahasrāõa yakųāū paryupāsyate (mahāmāyurã vidyā) [B.] Pårveõadhįtarāųņra satu dakųiõena viråķhakaū Pa÷cimena viråpākųaū kubera÷cottarāüdisā (mahāvastu) 1. Ahuü (machasaü). 2. Avekkhitvāna (ņãkā) [BJT Page 388] [\x 388/] Puttā pi tassa bahavo indanāmā mahabbalā Iddhimanto jutãmanto vaõõavanto yasassino, Modamānā abhikkāmuü bhikkhånaü samitiü vanaü. Dakkhiõa¤ca disaü rājā viråëho taü pasāsati Kumbhaõķānaü adhipati mahārājā yasassi so. Puttā pi tassa bahavo indanāmā mahabbalā Iddhimanto jutãmanto vaõõavanto yasassino, Modamānā abhikkāmuü bhikkhånaü samiti vanaü. Pacchima¤ca disaü rājā viråpakkho pasāsati Nāgāõa¤ca adhipati mahārājā yasassi so. Puttā pi tassa bahavo indanāmā mahabbalā Iddhimanto jutimanto vaõõavanto yasassino, * Modamānā abhikkāmuü bhikkhånaü samiti vanaü. Uttara¤ca disaü rājā kuvero taü pasāsati Yakkhāna¤ca adhipati mahārājā yasassiso. [PTS Page 258] [\q 258/] puttā pi tassa bahavo indanāmā mahabbalā Iddhimanto jutimanto vaõõavanto yasassino, Modamānā abhikkāmuü bhikkhånaü samiti vanaü. 8. Purimaü disaü dhataraņņho dakkhiõena viråëhako, pacchimena viråpakkho kuvero uttaraü disaü. Cattāro te mahārājā samantā caturo disā Ddallamānā aņņhaüsu vane kāpilavatthave. Tesaü māyāvino dāsā āguü va¤canikā saņhā Māyā kuņeõķu veņeõķu viņucca viņuķo saha Candano kāmaseņņhā ca kinnãghaõķu nighaõķu ca, Panādo opama¤¤o ca devasåto ca mātalã, Vittaseno ca gandhabbo naëo rājā janesabho1 âguü pa¤casikho ceva timbaru suriyavaccasā Ete ca¤¤e ca rājāno gandhabbā saha rājuhi, Modamānā abhikkāmuü bhikkhånaü samitiü vanaü. 1. Janosabho (syā) [BJT Page 390] [\x 390/] Athāguü1 nābhasā nāgā vesālā saha tacchakā Kambalassatarā āguü2 pāyāgā saha ¤ātihi. Yāmunā dhataraņņho ca āguü3 nāgā yasassino Erāvaõo mahānāgo sopāga samitiü vanaü. 10. Ye nāgarāje sahasā haranti Dibbā dijā pakkhi visuddhacakkhu, [PTS Page 259] [\q 259/] vehāsayā4 te vanamajjhapattā Citrā supaõõā iti tesaü nāmāni 5. Abhayaü tadā nāgarājānamāsi Supaõõato khemamakāsi buddho, Saõhāhi vācāhi upavhayantā Nāgā supaõõā saraõamagaüsu 6 buddhaü. 11. Jitā vajirahatthena samuddaü asurā sitā bhātaro vāsavassete iddhimanto yasassino. Kālaka¤chā mahābhismā7 asurā dānaveghasā Vepacitti sucittã ca pahārādo namuci saha. Sata¤ca baliputtānaü sabbe verocanāmakā Sannayahitvā baliü senaü8 rāhubhaddamupāgamuü, 'Samayo' dāni bhaddante bhikkhånaü samitaü vanaü'. 12. âpo ca devā paņhavã ca tejo vāyo tadāgamuü Varuõā vāruõā9 devā somo ca yasasā saha. Mettākaruõākāyikā āguü devā yasassino. Dasete dasadhā kāyā sabbe nānattavaõõino. Iddhimanto jutimanto vaõõavanto yasassino Modamānā abhikkāmuü bhikkhånaü samitiü vanaü 13. Veõhå ca devā10 sahalã ca asamā ca duve yamā Candassåpanisā devā candamāguü purakkhatvā. 1. Athāgu. (Sãmu). 2. âgu. (Sã). 3. âgå (machasaü). 4. Vehāsayā (machasaü). 5. Nāmaü (machasaü). 6. Saraõamakaüsu (machasaü). 7. Mahābhiüsā [PTS]. 8. Balisenaü. (Machasaü), balãsenaü (syā). 9. Vāraõā (machasaü). 10. Veõhå devā ca. (Machasaü) [BJT Page 392] [\x 392/] Suriyassåpanisā1 devā suriyamāguü2 purakkhatvā Nakkhattāni purakkhatvā āguü mandavalāhakā [PTS Page 260] [\q 260/] vasånaü vāsavo seņņho sakkopāga3 purindado. Dasete dasadhā kāyā sabbe nānattavaõõino Iddhimanto jutimanto vaõõavanto yasassino Modamānā abhikkāmuü bhikkhånaü samitiü vanaü. 14. Athāguü sahabhå devā jalamaggi sikhāriva Ariņņhakā ca rojo ca ummāpupphanibhāsino. Varuõā saha dhammā ca accutā ca anejakā Såleyya rucirā āguü āguü vāsavanesino. Dasete dasadhā kāyā sabbe nānattavaõõino Iddhimanto jutimanto vaõõavanto yasassino, Modamānā abhikkāmuü bhikkhånaü samitiü vanaü. 15. Samānā mahāsamānā4 mānusā mānusuttamā Khiķķāpadåsikā āguü āguü manopadåsikā. Athāguü harayo devā ye ca lohitavāsino Pāragā mahāpāragā āguü devā yasassino. Dasete dasadhā kāyā sabbe nānattavaõõino Iddhimanto jutimanto vaõõavanto yasassino, Modamānā abhikkāmuü bhikkhånaü samitiü vanaü. 16. Sukkā karamhā5 aruõā āguü vekhanasā6 saha Odātagayhā pāmokkhā āguü devā vicakkhaõā. Sadāmattā hāragajā missakā ca yasassino Thanayaü āga pajjanto7 yo disā abhivassati. Dasete dasadhā kāyā sabbe nānattavaõõino Iddhimanto jutimanto vaõõavanto yasassino, Modamānā abhikkāmuü bhikkhånaü samitiü vanaü. 17. [PTS Page 261] [\q 261/] khemiyā tusitā yāmā kaņņhakā ca yasassino Lambitakā lāmaseņņhā jotināmā ca āsavā, Nimmāõaratino āguü athāguü paranimmitā. Dasete dasadhā kāyā sabbe nānattavaõõino Iddhimanto jutimanto vaõõavanto yasassino, Modamānā abhikkāmuü bhikkhånaü samitiü vanaü. 1. Suriyassåpanisā - machasaü. 2. Suriyamāguü - machasaü. 3. Sakkopāgā - machasaü. 4. Mahāsamanā - machasaü. 5. Karumbhā - sãmu, syā [PTS. 6.] Veghanasā - machasaü. 7. Pajjunno - machasaü. Sãmu. [PTS.] [BJT Page 394] [\x 394/] 18. Saņņhete devanikāyā sabbe nānattavaõõino, Nāmatvayena āga¤chuü1 ye ca¤¤e sadisā saha. Pavutthajātimakhãlaü2 oghatiõõamanāsavaü, Dakkhemoghataraü nāgaü candaü va asitātigaü Subrahmā paramatto3 ca puttā iddhimato saha, Sanaīkumāro tisso ca sopāga samitiü vanaü, Sahassaü brahmalokānaü mahābrahmābhitiņņhati, Upapanno jutimanto bhismākāyo yasassi so. Dasettha issarā āguü paccekavasavattino, Tesa¤ca majjhato āga hārito parivārito. 19. Te ca sabbe abhikkante sainde4 deve sabrahmake, Mārasenā abhikkāmuü5 passa kaõhassa mandiyaü. [PTS Page 262 [\q 262/] '] Etha gaõhatha bandhatha rāgena bandhamatthu vo, Samantā parivāretha mā vo mu¤cittha koci naü'. Iti tattha mahāseno kaõhasenaü apesayi, Pāõinā thālamāhacca saraü katvāna bheravaü. 20. Yathā pāvussako megho thanayanto savijjuko. Tadā so pacucadāvatti saīkuddho asayaüvasã. Ta¤ca sabbaü abhi¤¤āya vavatthitvāna cakkhumā Tato āmantayã satthā sāvake sāsane rate Mārasenā abhikkantā te vijānātha bhikkhavo. Teca ātappamakaruü sutvā buddhassa sāsanaü Vãtarāgehapakkāmuü nesaü lomampi i¤jayuü. Sabbe vijitasaīgāmā bhayātãtā yasassino Modanti saha bhåtehi sāvakā te janesutā"ti. Mahāsamayasuttaü samattaü. 1. âga¤ju. Sãmu, syā, [PTS. 2.] Pavuņņhajātimakhãlaü - machasaü. Pavutthajātiü akhilaü - sãmu. [PTS.] 3. Paramattho - kā. 4. Sãnde - syā. 5. Abhikkāmi - machasaü. [BJT Page 396] [\x 396/] 8. [PTS Page 263] [\q 263/] sakkapa¤ha suttaü Evaü me sutaü ekaü samayaü bhagavā magadhesu viharati, pācãnato rājagahassa ambasaõķā nāma brāhmaõagāmo, tassuttarato vediyake pabbate indasālaguhāyaü. Tena kho pana samayena sakkassa devānamindassa ussukkaü udapādi bhagavantaü dassanāya. Atha kho sakkassa devānamindassa etadahosi: kahaü nu kho bhagavā etarahi viharati ahaü sammāsambuddhoti. Addasā kho sakko devānamindo bhagavantaü magadhesu viharantaü, pācãnato rājagahassa ambasaõķā nāma brāhmaõagāmo, tassuttarato vediyake pabbate indasālaguhāyaü. Disvāna deve tāvatiüse āmantesi: ayaü mārisā bhagavā magadhesu viharati pācãnato rājagahassa ambasaõķā nāma brāhmaõagāmo tassuttarato vediyake pabbate indasālaguhāyaü. Yadi pana mārisā mayaü taü bhagavantaü dassanāya upasaīkameyyāma arahantaü sammāsambuddhanti. Evaü bhaddantavāti kho devā tāvatiüsā sakkassa devānamindassa paccassosuü. 2. Atha kho sakko devānamindo pa¤casikhaü gandhabbadevaputtaü1 āmantesi: [PTS Page 264] [\q 264/] ayaütāna pa¤casikha bhagavā magadhesu viharati, pācãnato rājagahassa ambasaõķā nāma brāhmaõagāmo, tassuttarato vediyake pabbate indasālaguhāyaü. Yadi pana tāta pa¤casikha mayaü taü bhagavantaü dassanāya upasaīkameyyāma arahantaü sammāsambuddhanti". "Evaü bhaddantavā'ti kho pa¤casikho gandhabbadevaputto sakkassa devānamindassa paņissutvā beluvapaõķuü vãõaü ādāya sakkassa devānamindassa anucariyaü upāgami. Atha kho sakko devānamindo devehi tāvatisehi parivuto pa¤casikhena gandhabbadevaputtena purakkhato. Seyyathāpi nāma balavā puriso sami¤jitaü vā bāhaü pasāreyya pasāritaü vā bāhaü sami¤jeyya, evameva devesu tāvatiüsesu antarahito magadhesu pācãnato rājagahassa. Ambasaõķā nāma brāhmaõagāmo, tassuttarato vediyake pabbate paccuņņhāsi. 1. Gandhabbaputtaü - syā. [BJT Page 398] [\x 398/] 3. Tena kho pana samayena vediyako pabbato atiriva obhāsajāto hoti ambasaõķā ca brāhmaõagāmo, yathā taü devānaü devānubhāvena. Apissudaü parito gāmesu manussā evamāhaüsu: ādittassu nāmajja vediyako pabbato jhāyatissu1 nāmajja vediyako pabbato, jalatissu 2 nāmajja vediyako pabbato, kiüsu nāmajja vediyako pabbato atiriva obhāsajāto ambasaõķā ca brāhmaõagāmo"ti saüviggā lomahaņņhajātā ahesuü. Atha kho sakko devānamindo pa¤casikhaü gandhabbadevaputtaü āmantesi: [PTS Page 265] [\q 265/] durupasaīkamā kho tāta pa¤casikha tathāgatā mādisena, jhāyi jhānaratā, tadantarapaņisallãnā3. Yadi pana tvaü tāta pa¤casikha bhagavantaü paņhamaü pasādeyyāsi, tayā tāta paņhamaü pasāditaü pacchā mayaü taü bhagavantaü dassanāya upasaīkameyyāma arahantaü sammāsambuddhanti. " "Evaü bhaddantavā"ti kho pa¤casikho gandhabbadevaputto sakkassa devānamindassa paņissutvā beluvapaõķuvãõaü4 ādāya yena indasālaguhā tenupasaīkami. Upasaīkamitvā ettāvatā me bhagavā neva atidåre bhavissati na accāsanena sadda¤ca me sossatã'ti ekamantaü aņņhāsi. Ekamantaü ņhito kho pa¤casikho gandhabbadeva putto beluvapaõķuvãõaü assāvesi. Imā ca gāthā abhāsi buddhupasaühitā dhammupasaühitā saīghupasaühitā arahantupasaühitā kāmåpasaühitā: 4. Vande te pitaraü bhadde timbaruü suriyavaccase, Yena jātā'si kalyāõã ānandajananã mama. Vāto'va sedataü5 kanto pānãyaü'ca pipāsato, Aīgãrasã piyāme'si dhammo arahatāmiva. [PTS Page 266] [\q 266/] āturasseva bhesajjaü bhojanaü'va jighacchato, Parinibbāpaya maü bhadde jalannamãva cārinā. 1. Jhāyatãså (machasaü), jhāyatassu (syā). 2. Jalatãsu (machasaü), jalatassu (syā) jalitassu [PTS]. 3. Tadantarā paņisallãnā(machasaü), tadantaraü (syā, kā, [PTS]. 4.Veëuvapaõķuvãõā - (syā). 5. Sedanaü, [PTS.] [BJT Page 400] [\x 400/] Sãtodakaü1 pokkharaõiü yuttaü2 ki¤jakkhareõunā, Nāgo ghammābhitatto'va ogāhe te thanådaraü. Accaīkusoca nāgo'va jitamme tuttatomaraü, Kāraõaü nappajānāmi sammatto lakkhaõåruyā. Tayi gedhitacitto'smi cittaü vipariõāmitaü, Paņigantuü na sakkomi vaīkaghasto'va ambujo. Vāmuru saja maü bhadde saja maü mandalocane, Palissaja maü kalyāõi etamme abhipatthitaü. Appako vata me santo kāmo vellitakesiyā, Anekabhāvo3 samapādi4 arahante'va dakkhiõā. Yamme atthi kataü pu¤¤aü arahantesu tādisu, tamme sabbaīgakalyāõi tayā saddhiü vipaccitaü. [PTS Page 267] [\q 267/] yamme atthi kataü pu¤¤aü asmiü paņhavimaõķale, Tamme sabbaīgakalyāõi tayā saddhiü vipaccataü. Sakyaputto'va jhānena ekodi nipako sato, Amataü muni jigiüsāno tamahaü suriyavaccase. Yathāpi muni nandeyya patvā sambodhimuttamaü. Evaü nandeyyaü kalyāõi missãbhāvaīgato tayā. Sakko ce me varaü dajjā tāvatiüsānamissaro, [a] Tāhaü bhadde vareyyāhe evaü kāmo daëho mama. Sālaü'ca na ciraü phullaü pitaraü te sumedhase, Vandamāno namassā'mi yassāsetādisã pajā ti. 1. Sãtodakiü - sãmu, [PTS], 2. Yutaü - sãmu, [PTS], 3. Anekabhāgo, [PTS.] 4. Samapāda, [PTS]. [A] ÷atra÷va (÷akra÷ ca) me varaü dadyāt trayastriü÷ānamã÷varaū (mahāvastu) [BJT Page 402] [\x 402/] 5. Evaü vutte bhagavā pa¤casikhaü gandhabbadevaputtaü etadavoca: 'saüsandati kho te pa¤casikha tantissaro gãtassarena gãtassaro ca tantissarena. Na ca pana te pa¤casikha tantissaro gãtassaraü ativattati. Gãtassaro ca tantissaraü. Kadā saüyåëha pana te pa¤casikha imā gāthā buddhupasaühitā dhammupasaühitā, saīghupasaühitā arahantupasaühitā kāmåpapasaühitā'ti. Ekamidāhaü bhante samayaü bhagavā uruvelāyaü viharati najjā nera¤jarāya tãre ajapālanigrodhamåle [PTS Page 268] [\q 268/] paņhamābhisambuddho. Tena kho panāhaü bhante samayena bhaddānāma suriyavaccasā timbaruno gandhabbara¤¤o dhãtā tambhikaīkhāmi, sā kho pana bhante bhaginã parakāminã hoti. Sikhaõķã nāma mātalissa saīgāhakassa putto tamabhikaīkhati. Yato kho ahaü bhante taü bhaginiü nālatthaü kenaci parayāyena, athāhaü beluvapaõķuvãõaü ādāya yena timbaruno gandhabbara¤¤o nivesanaü tenupasaīkamiü. Upasaīkamitvā beluvapaõķuvãõaü assāvesiü, imā ca gāthāyo abhāsiü buddhupasaühitā dhammupasaühitā saīghupasaühitā arahantupasaühitā kāmåpasaühitā. Vande te pitaraü bhadde timbaruü suriyavaccase, yena jātāsi kalyāõi ānanda jananã mama. Vāto'va sedataü kanto pānãyaü'ca pipāsato, Aīgãrasã piyāme'si dhammo arahatāmica. âturasseva bhesajjaü bhojanaü'va jighacchato, Parinibbāpaya maü bhadde jalannamãva cārinā. Sãtodakaü pokkharaõiü yuttaü ki¤jakkhareõunā, Nāgo ghammābhitatto'va ogāhe te thanådaraü. Accaīkusoca nāgo'va jitamme tuttatomaraü, Kāraõaü nappajānāmi sammatto lakkhaõåruyā. Tayi gedhitacitto'smi cittaü vipariõāmitaü, Paņigantuü na sakkomi vaīkaghasto'va ambujo. Vāmuru saja maü bhadde saja maü mandalocane, Palissaja maü kalyāõi etamme abhipatthitaü. Appako vata me santo kāmo vellitakesiyā, Anekabhāvo samapādi arahante'va dakkhiõā. Yamme atthi kataü pu¤¤aü arahantesu tādisu, tamme sabbaīgakalyāõã tayā saddhiü vipaccataü Yamme atthi kataü pu¤¤aü asmiü paņhavimaõķale, Tamme sabbaīgakalyāõi tayā saddhiü vipaccataü. Sakyaputto'va jhānena ekodi nipako sato, Amataü muni jigiüsāno tamahaü suriyavaccase. Yathāpi muni nandeyya patvā sambodhimuttamaü. Evaü nandeyyaü kalyāõi missãbhāvaīgato tayā. Sakko ce me varaü dajjā tāvatiüsānamissaro, [a] Tāhaü bhadde vareyyāhe evaü kāmo daëho mama. Sālaü'ca na ciraü phullaü pitaraü te sumedhase, Vandamāno namassā'mi yassāsetādisã pajā ti. 6. Evaü vutte bhante bhaddā suriyavaccasā maü etadavoca: na kho me mārisa so bhagavā sammukhā diņņho. Api ca suto yeva me so bhagavā devānaü tāvatiüsānaü sudhammāyaü sabhāyaü upanaccantiyā, yato kho tvaü mārisa taü bhagavantaü kittesi hotu no ajja samāgamoti. [PTS Page 269 [\q 269/] '@]sā yeva no bhante tassā bhaginiyā saddhiü samāgamo ahosi, na ca dāni tato pacchā"ti. Atha kho sakkassa devānamindassa etadahosi: paņisammodati kho pa¤casikho gandhabbadevaputto bhagavatā, bhagavā ca pa¤casikhenā"ti. [BJT Page 404] [\x 404/] 7. Atha kho sakko devānamindo pa¤casikhaü gandhabbadevaputtaü āmantesi: abhivādehi metthaü tāta pa¤casikha bhagavantaü: sakko bhante devānamindo sāmacco saparijano bhagavato pāde sirasā vandatã'ti. 'Evaü bhaddantavā'ti kho pa¤casikho gandhabbadevaputto sakkassa devānamindassa paņissutvā bhagavantaü abhivādesi: 'sakko bhante devānamindo sāmacco saparijano bhagavato pāde sirasā vandatã'ti. 'Evaü sukhã hotu pa¤casikha sakko devānamindo sāmacco saparijano, sukhakāmā hi devā manussā asurā nāgā gandhabbā, ye ca¤¤e santi puthukāyā'ti. Eva¤ca pana tathāgatā evaråpe mahesakkhe yakkhe abhivadanti. 8. Abhivadito sakko devānamindo bhagavatā indasālaguhaü pavisitvā bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü aņņhāsi. Devā pi tāvatiüsā indasālaguhaü pavisitvā bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü aņņhaüsu. Pa¤casikhopi gandhabbadevaputto indasālaguhaü pavisitvā bhagavantaü abhivādetvā ekamantaü aņņhāsi. Tena kho pana samayena indasālaguhā visamā santã samā samapādi, sambādhā santã urundāsamapādã. Andhakāro guhāyaü antaradhāyã, āloko udapādi yathā taü [PTS Page 270] [\q 270/] devānaü devānubhāvena. Atha kho bhagavā sakkaü devānamindaü etadavoca: 'acchariyamidaü āyasmato kosiyassa abbhutamidaü āyasmato [C1] kosiyassa tāva bahukiccassa bahukaraõãyassa yadidaü idhāü gamananti. ' Cirappatikāhaü bhante bhagavantaü dassanāya upasaīkamitukāmo. Api ca devānaü tāvatiüsānaü kehici kehici kiccakaraõãyehi byāvaņo evāhaü nāsakkhiü bhagavantaü dassanāya upasaīkamituü. Ekamidaü bhante samayaü bhagavā sāvatthiyaü viharati saëalāgārake. Atha khvāhaü bhante sāvatthiü agamāsiü bhagavantaü dassanāya. Tena kho pana bhante samayena bhagavā a¤¤atarena samādhinā nisinno hoti. [BJT Page 406] [\x 406/] Bhu¤jatã nāma vessavaõassa mahārājassa paricārikā bhagavantaü paccupaņņhitā hoti pa¤jalikā namassamānā athakhvāhaü bhante bhu¤jatiü etadavocaü: "abhivādehi me tvaü bhagini bhagavantaü, sakko bhante devānamindo sāmacco saparijano bhagavato pāde sirasā vandatã"ti. Evaü vutte bhante sā bhu¤jatã maü etadavoca: 'akālo kho mārisa bhagavantaü dassanāya, paņisallãno bhagavā'ti. [PTS Page 271] [\q 271/] "tena hi bhagini yadā bhagavā tamhā samādhimhā vuņņhito hoti atha mama vacanena bhagavantaü abhivādehi. Sakko bhante devānamindo sāmacco saparijano bhagavato pāde sirasā vandatã"ti. "Kaccã me sā bhante bhaganã bhagavantaü abhivādesi, sarati bhagavā tassā bhaginiyā vacananti?" "Abhivādesi maü sā devānaminda bhaginã, sarāmahaü tassā bhaginiyā vacanaü. Api cāhaü āyasmato ca nemisaddena tamhā samādhimhā vuņņhito"ti. "Ye te bhante devā amhehi paņhamataraü tāvatiüsakāyaü upapannā, tesaü me sammukhā sutaü sammukhā paņiggahãtaü: "yadā tathāgatā loke uppajjanti arahanto sammāsambuddhā, dibbā kāyā paripåranti hāyanti asurakāyā'ti. Taü me idaü bhante sakkhidiņņhaü yato tathāgato loke uppanno arahaü sammā sambuddho, dibbā kāyā paripåranti, hāyanti asurakāyā ti. Idheva bhante kapilavatthusmiü gopikā nāma sakyadhitā ahosi buddhe pasannā dhamme pasannā saīghe pasannā sãlesu paripårakārãni. Yā itthittaü virājetvā purisattaü bhāvetvā kāyassa bhedā parammaraõā sugatiü saggaü lokaü upapannā devānaü tāvatiüsānaü sahabyataü amhākaü puttattaü ajjhupagatā. Tatrapi naü evaü jānantã 'gopako devaputto gopako devaputto'ti. 9. A¤¤e pi bhante tayo bhikkhu bhagavati brahmacariyaü caritvā hãnaü gandhabbakāyaü upapannā. Te pa¤cahi kāmaguõehi samappitā samaīgibhåtā paricārayamānā amhākaü upaņņhānamāgacchanti amhākaü pāricariyaü. Te amhākaü upaņņhānamāgate amhākaü pāricāriyaü gopako nāma devaputto [PTS Page 272] [\q 272/] paņicodesi: "kutomukhā nāma tumhe mārisā tassa bhagavato dhammaü assutthā ahaü hi nāma itthikā samāna buddhe pasannā dhamme pasananā saīghe pasannā sãlesu paripårakārinã itthittaü virājetvā purisattaü bhāvetvā kāyassa bhedā parammaraõā sugatiü saggaü lokaü upapannā devānaü tāvatiüsānaü sahabyatā. Sakkassa devānamindassa puttattaü ajjhupagatā. [BJT Page 408] [\x 408/] Idhāpi maü evaü jānanti gopako devaputto gopako devaputtoti. Tumhe pana mārisā bhagavatã brahmacariyaü caritvā hãnaü gandhabbakāyaü upapannā duddiņņharåpaü vata bho addasāma ye mayaü addasāma sahadhammike hãnaü gandhabbakāyaü upapanne'ti". Tesaü bhante gopakena devaputtena paņicoditānaü dve devā diņņheva dhamme satiü paņilabhiüsu kāyaü brahmapurohitaü, eko pana devo kāme ajjhāvasi. 10. "Upāsikā cakkhumato ahosiü nāmampi mayhaü ahu gopikā ti, Buddhe ca dhamme abhippasannā saīgha¤cupaņņhāsiü pasannacittā. Tasseva buddhassa sudhammatāya sakkassa puttomhi mahānubhāvo, Mahājutãko tidivåpapanto jānanti maü idhāpi gopako ti. Athaddasaü bhikkhavo diņņhapubbe gandhabbakāyåpagate' vahãne. Imehi te gotamasāvakā se ye ca mayaü pubbe manussabhåtā. Annena pānena upaņņhahimhā pādåpasaügayha sake nivesane, [PTS Page 273] [\q 273/] kutomukhā nāma ime bhavanto buddhassa dhammāni paņiggahesuü. Paccattaü veditabbo hi dhammo sudesito cakkhumatānubuddho, Ahaü hi tumheva upāsamāno sutvā ariyānaü subhāsitāni. Sakkassa putto'mhi mahānubhāvo mahājutãko tidivåpapanno, Tumhe pana seņņhamupāsamānā anuttaraü brahmacariyaü caritvā. Hãnaü kāyaü upapannā bhavanto anānulomā bhavatopapatti, Duddiņņharåpaü vata addasāma sahadhammike hãnakāyåpapanne. Gandhabbakāyupagatā bhavanto devānamāgacchatha pāricariyaü, Agāre vasako mayhaü imaü passa visesataü. [BJT Page 410] [\x 410/] Iti hutvā svajja påmā'mhi devo dibbehi kāmehi samaīgibhåto, Te coditā gotamasāvakena saüvegamāpāduü samecca gopakaü, "Handa byāyamāma viyāyamāma mā no mayaü parapessā ahumha, " [PTS Page 274] [\q 274/] tesaü duve viriyaü ārabhiüsu anussaraü gotamasāsanāni, Idhe va cittāni virājayitvā kāmesu ādãnavamaddasaüsu, Te kāmasaüyojanabandhanāni pāpimayogāni duraccayāni Nāgoca sandānaguõāni chetvā deve tāvatiüse atikkamiüsu, saindā devā sapajāpatikā sabbe sudhammāya sabhāyupaviņņhā - Te saünisinnānaü atikkamiüsu vãrā virāgā virajaü karontā, Te disvā saüvegamakāsi vāsavo devābhibhå devagaõassa majjhe. Ime hi te hãnakāyåpapannā devetāvatiüse atikkamanti, Saüvegajātassa vaco nisamma so gopako vāsavamajjhabhāsi. "Buddho janindatthi manussaloke kāmābhibhå sakyamunãti ¤āyati, Tassete puttā satiyā vihãnā coditā mayā te satimajjhalatthuü. [PTS Page 275] [\q 275/] tiõõaü tesaü vasãnettha eko gandhabbakāyåpagato 'vahãno Dve ceva sambodhipathānusārino devepi hãëenti samāhitattā. Etādisã dhammappakāsanettha na tathe kiü kaīkhati koci sāvako, Nitthiõõaoghaü vicikicchājinnaü buddhaü namassāma jinaü janindaü. Yante dhammaü idha¤¤āya visesaü ajjhagaüsu te, Kāyaü brahmapurohitaü duve tesaü visesagå. Tassa dhammassa pattiyā āgatamhāsi mārisa, Katāvakāsā bhagavatā pa¤haü pucchemu mārisāti. [BJT Page 412] [\x 412/] 11. Atha kho bhagavato etadahosi: dãgharattaü visuddho kho ayaü sakko yaü ki¤ci maü pa¤haü pucchissati. Sabbaü taü atthasaühitaü yeva pucchissati, no anatthasaühitaü. Yaü cassāhaü puņņho byākarissāmi. Taü khippameva ājānissatã"ti. Atha kho bhagavā sakkaü devānamindaü gāthāya ajjhabhāsi: "Puccha vāsava maü pa¤haü yaü ki¤ci manasicchasi, Tassa tasseva pa¤hassa ahaü antaü karomi te" ti. Paņhamabhāõavāraü niņņhitaü. [BJT Page 414] [\x 414/] 12. [PTS Page 276] [\q 276/] katāvakāso sakko devānamindo bhagavatā imaü bhagavantaü paņhamaü pa¤haü apucchi: kiüsa¤¤ojanā nu kho mārisa devā manussā asurā nāgā gandhabbā ye ca¤¤e santi puthukāyā te 'averā adaõķā asapattā abyāpajjā1 viharemu averino'ti iti ce nesaü hoti. Atha ca pana saverā sadaõķā sasapattā sabyāpajjā viharanti saverino"ti itthaü sakko devānamindo bhagavantaü pa¤haü apucchi. Tassa bhagavā pa¤haü puņņho byākāsi: "Issāmacchariyasa¤¤ojanā kho devānaminda devā manussā asurā nāgā gandhabbā, ye ca¤¤e santi puthukāyā, te 'averā adaõķā asapattā abyāpajjā viharemu averino'ti iti ce nesaü hoti. Atha ca pana saverā sadaõķā sasapattā sabyapajjā viharanti saverino ti. Itthaü bhagavā sakkassa devānamindassa pa¤haü puņņho byākāsi. Attamano sakko devānamindo bhagavato bhāsitaü abhinandi anumodi: evametaü bhagavā, evametaü sugata, tiõõā me'ttha kaīkhā vigatā kathaükathā bhagavato pa¤hassa veyyākaraõaü sutvā"ti. 13. Itiha sakko devānamindo bhagavato bhāsitaü [PTS Page 277] [\q 277/] abhinanditvā anumoditvā bhagavantaü uttariü pa¤hamapucchi: "Issāmacchariyaü pana mārisa kiünidānaü kiüsamudayaü kiüjātikaü kiüpabhavaü, kismiü sati issāmacchariyaü hoti, kismiü asati issāmacchariyaü na hotã?"Ti. 1. Avyāpajjha, [PTS.] [BJT Page 416] [\x 416/] Issāmacchariyaü kho devānaminda piyāppiyasidānaü piyāppiyasamudayaü piyāppiyajātikaü piyāppiyapabhayaü, piyāppiye sati issāmacchariyaü hoti. Piyāppiye asati issāmacchariyaü na hotã"ti. 14. "Piyāppiyaü kho pana mārisa kiünidānaü kiüsamudayaü kiüjātikaü kiüpabhavaü. Kismiü sati piyāppiyaü hoti, kismã asati piyāppiyaü na hotã"ti. "Piyāppiyaü kho devānaminda chandanidānaü chandasamudayaü chandajātikaü chandappabhavaü chande sati piyāppiyaü hoti, chande' asati piyāppiyaü na hotã"ti. 15. "Chando kho pana mārisa kiünidāno kiüsamudayo kiüjātiko kiüpabhavo, kismiü sati chando hoti kismiü asati chando na hotã'ti. Chando kho devānaminda vitakkanidāno vitakkasamudayo vitakkajātiko vitakkapabhavo. Vitakke sati chande hoti, vitakke asati chando na hotã"ti. 16. Vitakko kho pana mārisa kiünidāno kiüsamudayo kiüjātiko kiüpabhavo kismiü sati vitakko hoti, kismiü asati vitakko na hotã'ti. Vitakko kho devānaminda papa¤casa¤¤āsaīkhānidāno papa¤casa¤¤āsaīkhāsamudayo papa¤casa¤¤āsaīkhājātiko papa¤casa¤¤āsaīkhāpabhavo, papa¤casa¤¤āsaīkhāya sati vitakko hoti, papa¤casa¤¤āsaīkhāya asati vitakko na hotã"ti, [BJT Page 418] [\x 418/] 17. Kathaü paņipanno pana mārisa bhikkhu papa¤casa¤¤āsaīkhānirodhasāruppagāminãpaņipadaü paņipanno hotã'ti. [PTS Page 278] [\q 278/] somanassampāhaü devānaminda duvidhena vadāmi sevitabbampi asevitabbampi. Domanassampāhaü devānaminda duvidhena vadāmi. Sevitabbampi asevitabbampi, upekkhampāhaü devānaminda duvidhena vadāmi sevitabbampi asevitabbampi. Somanassampāhaü devānaminda duvidhena vadāmi. Sevitabbampi asevitabbampi iti kho panetaü vuttaü ki¤cetaü paņicca vuttaü. Tattha yaü ja¤¤ā somanassaü 'imaü kho me somanassaü sevato akusalā dhammā abhivaķķhanti kusalā dhammā parihāyantã'ti. Evaråpaü somanassaü na sevitabbaü. Tattha yaü ja¤¤ā somanassaü 'imaü kho me somanassaü sevato akusalā dhammā parihāyanti kusalā dhammā abhivaķķhantã'ti evaråpaü somanassaü sevitabbaü. Tattha ya¤ce savitakkaü savicāraü ya¤ce avitakkaü avicāraü ye avitakkaavicāre te paõãtatare. Somanassampāhaü devānaminda duvidhena vadāmi sevitabbampi asevitabbampãti. Iti yantaü vuttaü idametaü paņicca vuttaü. Domanassampāhaü devānaminda duvidhena vadāmi sevitabbampi asevitabbampã ti iti kho panetaü vuttaü ki¤cetaü paņiccavuttaü. Tattha yaü ja¤¤ā domanassaü 'imaü kho me domanassaü sevato akusalā dhammā abhivaķķhanti kusalā dhammā parihāyantã'ti, evaråpaü domanassaü na sevitabbaü. Tattha yaü ja¤¤ā domanasasaü 'imaü kho me domanassaü sevato akusalā dhammā parihāyanni kusalā dhammā abhivaķķhantã'ti, evaråpaü domanassaü sevitabbaü. Tattha ya¤ce savitakkaü savicāraü ya¤ce avitakkaü avicāraü ye avitakkaavicāre te paõãtatare. Domanassampāhaü devānaminda duvidhena vadāmi [PTS Page 279] [\q 279/] sevitabbampi asevitabbampã ti. Iti yantaü vuttaü idametaü paņiccavuttaü. [BJT Page 420] [\x 420/] Upekkhampāhaü devānaminda duvidhena vadāmi sevitabbampi asevitabbampã ti iti kho panetaü vuttaü. Ti¤cetaü paņicca vuttaü tattha yaü ja¤¤āupekkhaü imaü kho me upekkhaü sevato akusalā dhammā abhivaķķhanti. Kusalā dhammā parihāyanti ti evaråpā upekkhā na sevitabbā. Tattha yaü ja¤¤ā upekkhā imaü kho me upekkhaü sevato akusalā dhammā parihāyanti kusalā dhammā abhivaķķhantãti evaråpā upekkhā sevitabbā. Tattha ya¤ce savitakkaü savicāraü ya¤ce avitakkaü avicāraü ye avitakkaavicāre te paõãtatare. Upekkhampāhaü devānaminda duvidhena vadāmi. Sevitabbampi asevitabbampã ti. Iti yantaü vuttaü idametaü paņicca vuttaü. Evaü paņipanno kho devānaminda bhikkhu papa¤casa¤¤āsaīkhānirodhasāruppagāminãpaņipadaü paņipanno hotã ti. Itthaü bhagavā sakkassa devānamindassa pa¤haü puņņho byākāsi. Attamano sakko devānamindo bhagavato bhāsitaü abhinandi anumodi. Evametaü"bhagavā evametaü sugata tiõõā me'ttha kaīkhā vigatā kathaükathā bhagavato pa¤haveyyākaraõaü sutvā"ti. 18. Itiha sakko devānamindo bhagavato bhāsitaü abhinanditvā anumoditvā bhagavantaü uttariü pa¤haü apucchi: "kathaü paņipanno pana mārisa bhikkhu pātimokkhasaüvarāya paņipanno hotã? Ti". Kāyasamācārampāhaü devānaminda duvidhena vadāmi sevitabbampi asevitabbampãti. Vacãsamācārampāhaü devānaminda duvidhena vadāmi sevitabbampi asevitabbampãti. Pariyesanampāhaü devānaminda duvidhena vadāmi sevitabbampi asevitabbampã ti. [PTS Page 280] [\q 280/] kāyasamācārampāhaü devānaminda duvidhena vadāmi. Sevitabbampi asevitabbampã ti. Iti kho panetaü vuttaü ki¤cetaü paņicca vuttaü. Tattha yaü ja¤¤ā kāyasamācāraü imaü kho me kāyasamācāraü sevato akusalā dhammā abhivaķķhanti kusalā dhammā parihāyantã ti, evaråpo kāyasamācāro na sevitabbo. Tattha yaü ja¤¤ā kāyasamācāraü imaü kho me kāyasamācāraü sevato akusalā dhammā parihāyanti kusalā dhammā abhivaķķhantã'ti, evaråpo kāyasamācāro sevitabbo. Kāyasamācārampāhaü devānaminda duvidhena vadāmi. Sevitabbampi asevitabbampã ti. Iti yantaü vuttaü, idametaü paņicca vuttaü, [BJT Page 422] [\x 422/] Vacãsamācārampāhaü devānaminda duvidhena vadāmi sevitabbampi asevitabbampãti. Iti kho panetaü vuttaü. Ki¤cetaü paņicca vuttaü. Tattha yaü ja¤¤ā vacãsamācāraü imaü kho me vacãsamācāraü sevato akusalā dhammā abhivaķķhanti kusalā dhammā parihāyantã ti, evaråpo vacãsamācāro na sevitabbo. Tattha yaü ja¤¤ā vacãsamācāraü imaü kho me vacãsamācāraü sevato akusalā dhammā parihāyanti kusalā dhammā abhivaķķhantã'ti, evaråpo vacãsamācāro sevitabbo. Vacãsamācārampāhaü devānaminda duvidhena vadāmi. Sevitabbampi asevitabbampãti iti yantaü vuttaü idametaü paņicca vuttaü. Pariyesanampāhaü devānaminda duvidhena vadāmi sevitabbampi asevitabbampã ti. Iti kho panetaü vuttaü. Ki¤cetaü paņicca vuttaü. Tattha yaü ja¤¤ā pariyesanaü imaü kho me pariyesanaü sevato akusalā dhammā abhivaķķhanti kusalā dhammā parihāyantã ti, evaråpā pariyesanā na sevitabbā. Tattha yaü ja¤¤ā pariyesanaü imaü kho me pariyesanaü sevato akusalā dhammā parihāyanti kusalā dhammā abhivaķķhantã'ti, evaråpā pariyesanā sevitabbā. Pariyesanampāhaü devānaminda duvidhena vadāmi sevitabbampi asevitabbampã ti iti yantaü vuttaü idametaü paņicca vuttaü. [PTS Page 281] [\q 281/] evaü paņipanno kho devānaminda bhikkhu pātimokkhasaüvarāya paņipanno hotã ti. Itthaü bhagavā sakkassa devānamindassa pa¤haü puņņho byākāsi attamano sakko devānamindo bhagavato bhāsitaü abhinandi anumodi: "evametaü bhagavā evametaü sugata. Tiõõā me'ttha kaīkhā vigatā kathaükathā bhagavato pa¤haveyyākaraõaü sutvā"ti. 19. Itiha sakko devānamindo bhagavato bhāsitaü abhinanditvā anumoditvā bhagavantaü uttariü pa¤haü apucchi: "kathaü paņipanno pana mārisa bhikkhu indriyasaüvarāya paņipanno hotã?"Ti. "Cakkhuvi¤¤eyyaü råpampāhaü devānaminda duvidhena vadāmi sevitabbampi asevitabbampãti. Sotavi¤¤eyyaü saddampāhaü devānaminda duvidhena vadāmi sevitabbampi asevitabbampãti. Ghānavi¤¤eyyaü gandhampāhaü devānaminda duvidhena vadāmi sevitabbampã asevitabbampã ti. Jivhāvi¤¤eyyaü rasampāhaü devānaminda duvidhena vadāmi sevitabbampi asevitabbampã ti. Kāyavi¤¤eyyaü phoņņhabbampāhaü devānaminda duvidhena vadāmi sevitabbampi asevitabbampi ti. Manovi¤¤eyyaü dhammampāhaü devānaminda duvidhena vadāmi sevitabbampi asevitabbampã'ti. [BJT Page 424] [\x 424/] Evaü vutte sakko devānamindo bhagavantaü etadavoca: imassa kho ahaü bhante bhagavatā saīkhittena bhāsitassa evaü vitthārena atthaü ājānāmi. Yathāråpaü bhante cakkhuvi¤¤eyyaü råpaü sevato akusalā dhammā abhivaķķhanti kusalā dhammā parihāyantã ti, evaråpaü cakkhuvi¤¤eyyaü råpaü na sevitabbaü, yathāråpa¤ca kho bhante cakkhuvi¤¤eyyaü råpaü sevato akusalā dhammā parihāyanti kusalā dhammā abhivaķķhantã'ti, evaråpaü cakkhuvi¤¤eyyaü råpaü [PTS Page 282] [\q 282/] sevitabbaü. Yathāråpa¤ca kho bhante sotavi¤¤eyyaü saddaü sevato akusalā dhammā abhivaķķhanti kusalā dhammā parihāyantã ti, evaråpaü sotavi¤¤eyyaü saddaü na sevitabbaü, yathāråpa¤ca kho bhante sotavi¤¤eyyaü saddaü sevato akusalā dhammā parihāyanti kusalā dhammā abhivaķķhantã'ti, evaråpaü sotavi¤¤eyyaü saddaü sevitabbaü. Yathāråpa¤ca kho bhante ghānavi¤¤eyyaü gandhaü sevato akusalā dhammā abhivaķķhanti kusalā dhammā parihāyantã ti, evaråpaü ghānavi¤¤eyyaü gandhaü na sevitabbaü, yathāråpa¤ca kho bhante ghānavi¤¤eyyaü gandhaü sevato akusalā dhammā parihāyanti kusalā dhammā abhivaķķhantã'ti, evaråpaü ghānavi¤¤eyyaü gandhaü sevitabbaü. Yathāråpa¤ca kho bhante jivhāvi¤¤eyyaü rasaü sevato akusalā dhammā abhivaķķhanti kusalā dhammā parihāyanti ti, evaråpaü jivhāvi¤¤eyyaü rasaü na sevitabbaü, yathāråpa¤ca kho bhante jivhāvi¤¤eyyaü rasaü sevato akusalā dhammā parihāyanti kusalā dhammā abhivaķķhantã'ti evaråpaü jivhāvi¤¤eyyaü rasaü sevitabbaü. Yathāråpa¤ca kho bhante kāyavi¤¤eyyaü phoņņhabbaü sevato akusalā dhammā abhivaķķhanti kusalā dhammā parihāyanti ti, evaråpaü kāyavi¤¤eyyaü phoņņhabbaü na sevitabbaü, yathāråpa¤ca kho bhante kāyavi¤¤eyyaü phoņņhabbaü sevato akusalā dhammā parihāyanti kusalā dhammā abhivaķķhantã'ti evaråpaü kāyavi¤¤eyyaü phoņņhabbaü sevitabbaü. Yathāråpa¤ca kho bhante manovi¤¤eyyaü dhammā sevato akusalā dhammā abhivaķķhanti kusalā dhammā parihāyanti ti evaråpo manovi¤¤eyyo dhammo na sevitabbo. Yathāråpa¤ca kho bhante manovi¤¤eyyaü dhammaü sevato akusalā dhammā parihāyanti kusalā dhammā abhivaķķhantã'ti evaråpo manovi¤¤eyyo dhammo sevitabbo. Imassa kho me bhante bhagavatā saīkhittena bhāsitassa evaü vitthārena atthaü ājānato tiõõaü me'ttha kaīkhā vigatā kathaükathā bhagavato pa¤haveyyākaraõaü sutvā"ti. 20. Itiha sakkā devānamindo bhagavato bhāsitaü abhinanditvā anumoditvā bhagavantaü uttariü pa¤haü apucchi: "sabbeva nu kho mārisa samaõabrāhmaõā ekantavādā ekantasãlā ekantachandā ekantaajjhosānā"ti. "Na kho devānaminda sabbe samaõabrāhmaõā ekantavādā ekantasãlā ekantachandā ekantaajjhosānā"ti. "Kasmā pana mārisa na sabbe samaõabrāhmaõā ekantavādā ekantasãlā ekantachandā ekantaajjhosānā?"Ti. [BJT Page 426] [\x 426/] "Anekadhātunānādhātu kho devānaminda loko. Tasmiü anekadhātunānādhātusmiü loke yaü yadeva sattā dhātuü abhinivisanti taü tadeva thāmasā parāmassa abhinivissa voharanti 'idameva saccaü moghama¤¤anti. ' Tasmā na sabbe samaõabrāhmaõā ekantavādā ekantasãlā ekantachandā ekantaajjhosānā"ti. "Sabbeva nu kho mārisa samaõabrāhmaõā [PTS Page 283] [\q 283/] accantaniņņhā accantayogakkhemã accantabrahmacārã accantapariyosānā?"Ti. "Na kho devānaminda sabbe samaõabrāhmaõā accantaniņņhā accantayogakkhemã accantabrahmacārã accantapariyosānā"ti. "Kasmā pana mārisa na sabbe samaõabrāhmaõā accantaniņņhā accantayogakkhemã accantabrahmacārã accantapariyosānā"ti. "Ye kho devānaminda bhikkhu taõhāsaīkhayavimuttā te accantaniņņhā accantayogakkhemã accantabrahmacārã accantapariyosānā. Tasmā na sabbe samaõabrāhmaõā accantaniņņhā accantayogakkhemã accantabrahmacārã accantapariyosānā"ti. Itthaü bhagavā sakkassa devānamindassa pa¤haü puņņho byākāsi. Attamano sakko devānamindo bhagavato bhāsitaü abhinandi anumodi. Eva metaü bhagavā evametaü sugata tiõõā me'ttha kaīkhā vigatā kathaü kathā bhagavato pa¤haveyyākaraõaü sutvā"ti. [BJT Page 428] [\x 428/] 21. Itiha sakko devānamindo bhagavato bhāsitaü abhinanditvā anumoditvā bhagavantaü etadavoca: ejā bhante rogo ejā gaõķo ejā sallaü ejā imaü purisaü parikaķķhati tassa tasseva bhavassa abhinibbattiyā. Tasmā ayaü puriso uccāvacamāpajjati. Yesvāhaü bhante pa¤hānaü ito bahiddhā a¤¤esu samaõabrāhmaõesu okāsakammampi nālatthaü. Te me bhagavatā byākatā dãgharattānusayita¤ca pana me vicikicchā - kathaükathāsallaü, ta¤ca bhagavatā abbåëhanti. 22. [PTS Page 284] [\q 284/] abhijānāsi. No tvaü devānaminda ime pa¤he a¤¤e samaõabrāhmaõe pucchitā"ti. "Abhijānāmahaü bhante ime pa¤he a¤¤e samaõabrāhmaõe pucchitā"ti. "Yathākathaü pana te devānaminda byākaüsu, sace te agaru bhāsasså"ti. "Na kho me bhante garu yatthassa bhagavā nisinno bhagavantaråpo vā"ti. "Tena hi devānaminda bhāsasså"ti. "Ye svāhaü bhante ma¤¤āmi samaõabrāhmaõā āra¤¤akā panta senāsanā'ti. Tyāhaü upasaīkamitvā. Ime pa¤he pucchāmi. Te mayā puņņhā na sampāyanti, asampāyantā mamaü yeva paņipucchanti' ko nāmo āyasmā?'Ti. Tesāhaü puņņho byākaromi: "ahaü kho mārisa, sakko devānamindo'ti. Te mamaü yeva uttariü paņipucchanti 'kiü panāyasmā devānaminda kammaü katvā imaü ņhānaü patto'ti. Tesāhaü yathāsutaü yathāpariyattaü dhammaü desemi. Te tāvatakeneva attamanā honti 'sakko ca no devānamindo diņņho ya¤ca no apucchimha ta¤ca no byākāsã'ti. Te a¤¤adatthu mama yeva sāvakā sampajjanti, na cāhaü tesaü. Ahaü kho pana bhante bhagavato sāvako sotāpanno avinipātadhammo niyato sambodhiparāyaõo"ti. 1. Yesvāhaü (sãmu) [BJT Page 430] [\x 430/] 23. "Abhijānāsi no tvaja devānaminda ito pubbe evaråpaü veda paņilābhaü somanassapaņilābhanti?" [PTS Page 285] [\q 285/] "abhijānāmahaü bhante ito pubbe evaråpaü vedapaņilābhaü somanassapaņilābhanti. " "Yathākathaü pana tvaü devānaminda abhijānāsi ito pubbe evaråpaü vedapaņilābhaü somanassapaņilābhanti?" "Bhåtapubbaü bhante devāsurasaīgāmo samupabyuëho ahosi, tasmiü kho pana bhante saīgāme devā jiniüsu, asurā parājiyiüsu. Tassa mayhaü bhante taü saīgāmaü abhivijinitvā vijitasaīgāmassa etadahosi: 'yā ceva dāni dibbā ojā yā ca asurā ojā ubhayamettha devā paribhu¤jissantantã ti. So kho me bhante vedapaņilābho somanassapaņilābho sadaõķāvacaro sasatthāvacaro na nibbidāya na virāgāya na nirodhāya na upasamāya na abhi¤¤āya na sambodhāya na nibbānāya saüvattati. Yo kho pana me ayaü bhante bhagavato dhammaü sutvā vedapaņilābho somanassapaņilābho, so adaõķāvacaro asatthāvacaro ekantanibbidāya virāgāya nirodhāya upasamāya abhi¤¤āya sambodhāya nibbānāya saüvattatã"ti. 24. "Kiü pana tvaü devānaminda atthavasaü sampassamāno evaråpaü vedapaņilābhaü somanassa paņilābhaü pavedesã?" Ti. "Cha kho ahaü bhante atthavase sampassamāno evaråpaü vedapaņilābhaü somanassapaņilābhaü pavedemã"ti. "Idheva tiņņhamānassa devabhåtassa me sato, Punarāyu ca me laddho evaü jānāhi mārisā"ti. Imaü kho ahaü bhante paņhamaü atthavasaü [PTS Page 286] [\q 286/] sampassamāno evaråpaü vedapaņilābhaü somanassapaņilābhaü pavedemi. Cuto'haü diviyā kāyā āyuü hitvā amānusaü, Amåëho gabbhamessāmi yattha me ramatã mano. [BJT Page 432] [\x 432/] Imaü kho ahaü bhante dutiyaü atthavasaü sampassamāno evaråpaü vedapaņilābhaü somanassapaņilābhaü pavedemi. Svāhaü amåëhapa¤¤assa viharaü sāsane rato, Ĩāyena viharissāmi sampajāno patissato. Imaü kho ahaü bhanne tatiyaü atthavasaü sampassamāno evaråpaü vedapaņilābhaü somanassapaņilābhaü pavedemi. Ĩāyena me carato ca sambodhi ce bhavissati, A¤¤ātā viharissāmi sveva manto bhavissati. Imaü kho ahaü bhante catutthaü atthavasaü sampassamāno eva råpaü vedapaņilābhaü somanassapaņilābhaü pavedemi. Cuto'haü mānusā kāyā āyuü hitvāna mānusaü, Puna deva bhavissāmi devalokamhi uttamo. Imaü kho ahaü bhante pa¤camaü atthavasaü sampassamāno evaråpaü vedapaņilābhaü somanassapaņilābhaü pavedemi. Te paõãtatarā devā akaniņņhā yasassino, Antime vattamānamhi so nivāso bhavissati. [PTS Page 287] [\q 287/] imaü kho ahaü bhante chaņņhaü atthavasaü sampassamāno evaråpaü vedapaņilābhaü somanassapaņilābhaü pavedemi. Ime kho ahaü bhante cha atthavase sampassamāno evaråpaü vedapaņilābhaü somanassapaņilābhaü pavedemi. 25. "Apariyositasaīkappo vicikicchi kathaükathi, Vicariü1 dãghamaddhānaü anvesanto tathāgataü. Yyāssu ma¤¤āmi samaõe pavivittavihārino, Samabuddhā2 iti ma¤¤āno gacchāmi te upāsituü. Kathaü ārādhanā hoti kathaü hoti virādhanā, Iti puņņhā na sambhonti 3 magge paņipadāsu ca. 1. Vivarã [PTS. 2.] Sambuddho [PTS. 3.] Sampāyanti sã mu. [BJT Page 434] [\x 434/] Tyāssu yadā maü jānanti sakko devānamāgato. Tyāssu mameva pucchanti kiü katvā pāpuõã idaü. Tesaü yathā sutaü dhammaü desayāmi janesuta, Tena attamanā honti1 diņņho no vāsavo'ti ca. Yadā ca buddhamaddakkhiü vicikicchāvitāraõaü, So'mbhi vãtabhayo ajja sambuddhaü payirupāsiya. 2 Taõhāsallassa hantāraü buddhamappaņipuggalaü, ahaü vande mahāvãraü buddhamādiccabandhunaü3 [PTS Page 288] [\q 288/] yaü karomasi 4 brahmuno samaü devehi mārisa, Tadajja tuyhaü kassāma handa sāmaü karoma te. Tvameva asi sambuddho tuvaü satthā anuttaro, Sadevakasmiü lokasmiü natthi te paņipuggalo"ti. 26. Atha kho sakko devānamindo pa¤casikhaü gandhabbaputtaü āmantesi. Bahåpakāro kho me'si tvaü tāta pa¤casikhaü yaü tvaü bhagavantaü paņhamaü pasādesi tayā tāta paņhamaü pasāditaü pacchā mayaü taü bhagavantaü dassanāya upasaīkamimha arahantaü sammāsambuddhaü. Pettike ca ņhāne ņhapayissāmi, gandhabbarājā bhavissasi, bhadda¤ca te suriyavaccasaü dammi, sā hi te abhipatthitā"ti. Atha kho sakko devānamindo pāõinā paņhaviü parāmasitvā tikkhattuü udānaü udānesi: "namo tassa bhagavato arahato sammāsambuddhassa, namo tassa bhagavato arahato sammāsambuddhassa, namo tassa bhagavato arahato sammāsambuddhassā"ti. Imasmi¤ca pana veyyākaraõasmiü bha¤¤amāne sakkassa devānamindassa virajaü vãtamalaü dhammacakkhuü udapādi "yaü ki¤ci samudayadhammaü sabbantaü nirodhadhammanti, " a¤¤esa¤ca asãtiyā [PTS Page 289] [\q 289/] devatāsahassānaü. Iti ye sakkena devānamindena ajjhiņņhapa¤hā puņņhā, te bhagavatā byākatā. Tasmā imassa veyyākaraõassa sakkapa¤ho'tveva adhivacananti. Sakkapa¤hasuttaü niņņhitaü aņņhamaü. 1. Te nassatatamanā [PTS. 2.] Payirupāsasiü machasaü. 3. Candamādiccabandhunaü [PTS. 4.] Yaü karomaso [PTS.] [BJT Page 436] [\x 436/] 9. [PTS Page 290] [\q 290/] mahāsatipaņņhānasuttaü Evaü me sutaü ekaü samayaü bhagavā kuråsu viharati kammāsadammaü nāma kurånaü nigamo. Tatra kho bhagavā bhikkhå āmantesi 'bhikkhavo'ti. 'Bhadante'ti te bhikkhu bhagavato paccassosuü bhagavā etadavoca: 2. Ekāyano ayaü bhikkhave maggo sattānaü visuddhiyā sokapariddavānaü samatikkamāya dukkhadomanassānaü atthaīgamāya ¤āyassa adhigamāya nibbānassa sacchikiriyāya, yadidaü cattāro satipaņņhānā. Katame cattāro: idha bhikkhave bhikkhu kāye kāyānupassã viharati ātāpã sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassaü. Vedanāsu vedanānupassã viharati ātāpã sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassaü, Citte cittānupassã viharati ātāpã sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassaü, Dhammesu dhammānupassã viharati ātāpã sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassaü. Uddeso niņņhito. 438 3. [PTS Page 291] [\q 291/] katha¤ca bhikkhave bhikkhu kāye kāyānupassã viharati? Idha bhikkhave bhikkhu ara¤¤agato vā rukkhamålagato vā su¤¤āgāragato vā nisãdati pallaīkaü ābhujitvā ujuü kāyaü paõidhāya parimukhaü satiü upaņņhapetvā. So sato'va assasati, sato'va passasati. Dãghaü vā assasanto dighaü assasāmãti pajānāti, dãghaü vā passasanto dãghaü passasāmãti pajānāti. Rassaü vā assasanto rassaü assasāmãti pajānāti, rassaü vā passasanto rassaü passasāmãti pajānāti. Sabbakāyapaņisaüvedã assasissāmãti sikkhati, sabbakāyapaņisaüvedã passasissāmãti sikkhati. Passambhayaü kāyasaīkhāraü assasissāmãti sikkhati, passambhayaü kāyasaīkhāraü passasissāmãti sikkhati. 4. Seyyathāpi bhikkhave dakkho bhamakāro vā bhamakārantevāsã vā dãghaü vā a¤chanto dãghaü a¤chāmãti pajānāti, rassaü vā a¤chanto rassaü a¤¤āmãti pajānāti, evameva kho bhikkhave bhikkhu dãghaü vā assasanto dãghaü assasāmãti pajānāti, dãghaü vā passasanto dãghaü passasāmãti pajānāti. Rassaü vā assasanto rassaü assasāmãti pajānāti, rassaü vā passasanto rassaü passasāmãti pajānāti. Sabbakāyapaņisaüvedã assasissāmãti sikkhati, sabbakāyapaņisaüvedã passasissāmãti sikkhati. Passambhayaü kāyasaīkhāraü assasissāmãti sikkhati, passambhayaü kāyasaīkhāraü passasissāmãti sikkhati. [BJT Page 440] [\x 440/] [PTS Page 292] [\q 292/] iti ajjhattaü vā kāye kāyānupassã viharati, bahiddhā vā kāye kāyānupassã viharati, ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassã viharati. Samudayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati, vayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati. Samudaya vayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati. Atthi kāyo'ti vā panassa sati paccupaņņhitā hoti, yāvadeva ¤āõamattāya patissatimattāya. Anissito ca viharati, na ca ki¤ci loke upādiyati. Evampi kho bhikkhave bhikkhu kāye kāyānupassã viharati. ânāpānapabbaü niņņhitaü. 5. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu gacchanto vā gacchāmãti pajānāti, ņhito vā ņhitomhãti pajānāti, nisinno vā nisinnomhãti pajānāti, sayāno vā sayānomhã ti pajānāti. Yathā yathā vā panasasa kāyo paõihito hoti, tathā tathā naü pajānāti. [BJT Page 442] [\x 442/] Iti ajjhattaü vā kāye kāyānupassã viharati, bahiddhā vā kāye kāyānupassã viharati, ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassã viharati. Samudayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati, vayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati, samudayavayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati. Atthi kāyoti vā panassa sati paccupaņņhitā hoti yāvadeva ¤āõamattāya patissati. Mattāya anissito ca viharati na ca ki¤ci loke upādiyati. Evampi kho bhikkhave bhikkhu kāye kāyānupassã viharati. Iriyāpathapabbaü niņņhitaü. 6. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu abhikkante paņikkante sampajānakārã hoti. âlokite vilokite sampajānakārã hoti. Sami¤jite pasārite sampajānakārã hoti. Saīghāņipattacãvaradhāraõe sampajānakārã hoti. Asite pãte khāyite sāyite sampajānakārã hoti. Uccārapassāvakamme sampajānakārã hoti. Gate ņhite nisinne sutte jāgarite bhāsite tuõhãbhāve sampajānakārã hoti. [BJT Page 444] [\x 444/] [PTS Page 293] [\q 293/] iti ajjhattaü vā kāye kāyānupassã viharati, bahiddhā vā kāye kāyānupassã viharati, ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassã viharati, samudayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati, vayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati, samudayavayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati. 'Atthi kāyo'ti vā panassa sati paccupaņņhitā hoti yāvadeva ¤āõamattāya patissatimattāya. Anissito ca viharati na ca ki¤ci loke upādiyati. Evampi kho bhikkhave bhikkhu kāye kāyānupassã viharati. Sampaja¤¤apabbaü niņņhitaü. 7. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu imameva kāyaü uddhaü pādatalā adho kesamatthakā tacapariyantaü påraü nānappakārassa asucino paccavekkhati. "Atthi imasmiü kāye kesā lomā nakhā dantā taco maüsaü nahāru aņņhi aņņhimi¤jā vakkaü hadahaü yakanaü kilomakaü pihakaü papphāsaü antaü antaguõaü udariyaü karãsaü pittaü semhaü pubbo lohitaü sedo mede assu vasā kheëo siīghāõikā lasikā muttanti". [BJT Page 446] [\x 446/] Seyyathāpi bhikkhave ubhato mukhā puņoëã1 pårā nānāvihitassa dha¤¤assa, seyyathãdaü sālãnaü vihãnaü muggānaü māsānaü tilānaü taõķulānaü. Tamenaü cakkhumā puriso mu¤citvā paccavekkheyya: "ime sālã, ime vãhã, ime muggā, ime māsā, ime tãlā, ime taõķulā'ti evameva kho bhikkhave bhikkhu imameva kāyaü uddhaü pādatalā adho kesamatthatā tacapariyantaü påraü nānappakārassa asucino paccavekkhati: atthi imasmiü kāye kesā lomā nakhā dantā taco maüsaü [PTS Page 294] [\q 294/] nahāru aņņhi aņņhimi¤jaü vakkaü hadayaü yakanaü kilomakaü pihakaü papphāsaü antaü antaguõaü udariyaü karãsaü, pittaü semhaü pubbo lohitaü sedo medo assu vasā kheëo siīghānikā lasikā muttanti. Iti ajjhattaü vā kāye kāyānupassã viharati, bahiddhā vā kāye kāyānupassã viharati, ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassã viharati. Samudayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati, vayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati, samudayavayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati. Atthi kāyo'ti vā panassa sati paccupaņņhitā hoti yāvadeva ¤āõamattāya patissatimattāya. Anissito ca viharati na ca ki¤ci loke upādiyati. Evampi kho bhikkhave bhikkhu kāye kāyānupassã viharati. Paņikkålamanasikārapabbaü niņņhitaü. 8. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu imameva kāyaü yathāņhitaü yathāpaõihitaü dhātuso paccavekkhati: atthi imasmiü kāye paņhavãdhātu āpo dhātu tejodhātu vāyodhātå ti. 1. Påtolã (ma cha saü. ) [BJT Page 448] [\x 448/] Seyyathāpi bhikkhave dakkho goghātako vā goghātakantevāsã vā gāviü vadhitvā cātummahāpathe khãlaso vibhajitvā nisinno assa, evameva kho bhikkhave bhikkhu imameva kāyaü yathāņhitaü yathāpaõihitaü dhātuso paccavekkhati: atthi imasmiü kāye paņhavãdhātu āpodhātu tejodhātu vāyodhātå ti. Iti ajjhattaü vā kāye kāyānupassã viharati, bahiddhā vā kāye kāyānupassã viharati, ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassã viharati. Samudayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati, vayadhammānupassã vā kāyasmiü [PTS Page 295] [\q 295/] viharati, samudayavayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati. Atthi kāyo ti vā panassa sati paccupaņņhitā hoti yāvadeva ¤āõamattāya patissatimattāya anissito ca viharati na ca ki¤ci loke upādiyati. Emampi kho bhikkhave bhikkhu kāye kāyānupassã viharati. Dhātumanasikārapabbaü niņņhitaü. 9. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu seyyathāpi passeyya sarãraü sivathãkāya chaķķitaü ekāhamataü vā dvãhamataü vā tãhamataü vā uddhumātakaü vinãlakaü vipubbakajātaü, so imameva kāyaü upasaüharati: ayampi kho kāyo evaüdhammo evaübhāvã etaü anatãto'ti. [BJT Page 450] [\x 450/] Iti ajjhattaü vā kāye kāyānupassã viharati, bahiddhā vā kāye kāyānupassã viharati, ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassã viharati. Samudayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati, vayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati. Samudayavayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati. Atthi kāyo'ti vā pasanna sati paccupaņņhitā hoti yāvadeva ¤āõamattāya patissatimattāya. Anissito ca viharati na ca ki¤ci loke upādiyati. Evampi kho bhikkhave bhikkhu kāye kāyānupassi viharati. (Paņhamaü sãvathikaü) 10. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu seyyathāpi passeyya sarãraü sivathikāya chaķķãtaü kākemi vā khajjamānaü kulalehi vā khajjamānaü gijjhehi vā khajjamānaü sunakhehi vā khajjamānaü sigālehi vā khajjamānaü vividhehi vā pāõakajātehi khajjamānaü, so imameva kāyaü upasaüharati: ayampi kho kāyo evaüdhammo evaübhāvã etaü anatãto ti. [PTS Page 296] [\q 296/] iti ajjhattaü vā kāye kāyānupassã viharati, bahiddhā vā kāye kāyānupassã viharati, ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassã viharati. Samudayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati, vayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati, samudayavayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati. Atthi kāyo ti vā pasassa sati paccupaņņhitā hoti yāvadeva ¤āõa mattāya patissatimattāya. Anissito ca viharati. Na ca ki¤ci loke upādiyati. Evampi kho bhikkhave bhikkhu kāye kāyānupassã viharati. (Dutiyaü sãvathãkaü) [BJT Page 452] [\x 452/] 11. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu seyyathāpi passeyya sarãraü sãvatikāya chaķķitaü aņņhikaīkhalikaü samaüsalohitaü nahārusambaddhaü so imameva kāyaü upasaüharati 'ayampi kho kāyo evaüdhammo evambhāvã etaü anatãto'ti. Iti ajjhattaü vā kāye kāyānupassã viharati bahiddhā vā kāye kāyānupassã viharati ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassã viharati, samudayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati vayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati samudayavayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati. 'Atthi kāyo'ti vā panassa sati paccupaņņhitā hoti yāvadeva ¤āõamattāya patissatimattāya anissito ca viharati. Na ca kiüci loke upādiyati. Evampi kho bhikkhave bhikkhu kāye kāyānupassã viharati. (Tatiyaü sãvathãkaü) 12. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu seyyathāpi passeyya sarãraü sãvathãkāya chaķķãtaü aņņhisaīkhalikaü nimmaüsaü lohitamakkhitaü nahārusambaddhaü so imameva kāyaü upasaüharati 'ayampi kho kāyo evaüdhammo evambhāvã etaü anatãto'ti. [BJT Page 454] [\x 454/] Iti ajjhattaü vā kāye kāyānupassã viharati bahiddhā vā kāye kāyānupassã viharati, ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassã viharati, samudayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati, vayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati, samudayavayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati. 'Atthi kāyo'ti vā panassa sati paccupaņņhitā hoti yāvadeva ¤āõamattāya patissatimattāya. Anissito ca viharati na ca ki¤ci loke upādiyati. Evampi bhikkhave bhikkhu kāye kāyānupassã viharati. (Catutthaü sãvathãkaü) 13. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu seyyathāpi passeyya sarãraü sãvathikāya chaķķitaü aņņhisaīkhalikaü apagatamaüsalohitaü nahārusambaddhaü. So imameva kāyaü upasaüharati 'ayampi kho kāyo evaüdhammo evambhāvã etaü anatãto'ti. Iti ajjhattaü vā kāye kāyānupassã viharati, bahiddhā vā kāye kāyānupassã viharati, ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassã viharati. Samudayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati, vayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati, samudayavayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati. 'Atthi kāyo'ti vā panassa sati paccupaņņhitā hoti, yāvadeva ¤āõamattāya patissatimattāya. Anissito ca viharati, na ca kiüci loke upādiyati. Evampi kho bhikkhave bhikkhu kāye kāyānupassã viharati. (Pa¤camaü sãvathãkaü) [BJT Page 456] [\x 456/] 14. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu seyyathāpi passeyya sarãraü sãvathãkāya chaķķitaü aņņhikāni apagatasambandhāni disāvidisāsu vikkhittāni a¤¤ena hatthaņņhikaü a¤¤ena pādaņņhikaü a¤¤ena gopaphaņņhikaü a¤¤ena jaīghaņņhikaü a¤¤ena åraņņhikaü a¤¤ena piņņhiņņhikaü a¤¤ena kaņaņņhikaü a¤¤ena khandhaņņhikaü a¤¤ena gãvaņņhikaü [PTS Page 297] [\q 297/] a¤¤ena dantaņņhikaü a¤¤ena sãsakaņāhaü. So imameva kāyaü upasaüharati 'ayampi kho kāyo evaüdhamemā evambhāvã etaü anatãto'ti. Iti ajjhattaü vā kāye kāyānupassã viharati bahiddhā vā kāye kāyānupassã viharati. Ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassã viharati. Samudayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati vayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati samudayavayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati. Atthi kāyo ti vā panassa sati paccupaņņhitā hoti yāvadeva ¤āõamattāya patissatimattāya. Anissito ca viharati, na ca ki¤ci loke upādiyati. Evampi bhikkhave bhikkhu kāye kāyānupassã viharati. (Chaņņhaü sãvathãkaü) 15. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu seyyathāpi passeyya sarãraü sãvathãkāya chaķķitaü aņņhikāni setāni saīkhavaõõupanibhāni, so imameva kāyaü upasaüharati 'ayampi kho kāyo evaüdhammo evambhāvã etaü anatãto'ti. Iti ajjhattaü vā kāye kāyānupassã viharati, bahiddhā vā kāye kāyānupassã viharati ajjhattabahiddhā vā kāye [PTS Page 298] [\q 298/] kāyānupassã viharati, samudayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati, vayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati, samudayavayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati. [BJT Page 458] [\x 458/] 'Atthi kāyo'ti vā panassa sati paccupaņņhitā hoti yāvadeva ¤āõamattāya patissatimattāya. Anissito ca viharati, na ca ki¤ci loke upādiyati. Evampi bhikkhave bhikkhu kāye kāyānupassã viharati. (Sattamaü sãvathãkaü) 16. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu seyyathāpi passeyya sarãraü sãvathãkāya chaķķitaü aņņhikāni pu¤jãkatāni terovassikāni. So imameva kāyaü upasaüharati 'ayampi kho kāyo evaüdhammo emambhāvã etaü anatãto'ti. Iti ajjhattaü vā kāye kāyānupassã viharati, bahiddhā vā kāye kāyānupassã viharati ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassã viharati, samudayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati vayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati samudayavayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati. 'Atthi kāyo'ti vā panassa sati paccupaņņhitā hoti, yāvadeva ¤āõamattāya patissatimattāya. Anissito ca viharati na ca ki¤ci loke upādiyati. Evampi bhikkhave bhikkhu kāye kāyānupassã viharati. (Aņņhamaü sãvathãkaü) [BJT Page 460] [\x 460/] 17. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu seyyathāpi passeyya sarãraü sãvathãkāya chaķķitaü aņņhikāni påtãni cuõõakajātāni, so imameva kāyaü upasaüharati 'ayampi kho kāyo evaüdhammo evambhāvã etaü anatãto'ti. Iti ajjhattaü vā kāye kāyānupassã viharati, bahiddhā vā kāye kāyānupassã viharati, ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassã viharati. Samudayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati, vayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati, samudayavayadhammānupassã vā kāyasmiü viharati. 'Atthi kāyo ti vā panassa sati paccupaņņhitā hoti yāvadeva ¤āõamattāya patissatimattāya. Anissito ca viharati, na ca ki¤ci loke upādiyati. Evampi bhikkhave bhikkhu kāye kāyānupassã viharati. (Navamaü sãvathãkaü) Cuddasa kāyānupassanā niņņhitā. Vedanānupassanā 18. Katha¤ca bhikkhave bhikkhu vedanāsu vedanānupassã viharati? Idha bhikkhave bhikkhu sukhaü vedanaü vediyamāno sukhaü vedanaü vediyāmã ti pajānāti, dukkhaü vā vedanaü vediyamāno dukkhaü vedanaü vediyāmã ti pajānāti. Adukkhamasukhaü vā vedanaü vediyamāno adukkhamasukhaü vedanaü vediyāmã ti pajānāti. [BJT Page 462] [\x 462/] Sāmisaü vā sukhaü vedanaü vediyamāno sāmisaü sukhaü vedanaü vediyāmã ti pajānāti. Nirāmisaü vā sukhaü vedanaü vediyamāno nirāmisaü sukhaü vedanaü vediyāmãti pajānāti. Sāmisaü vā dukkhaü vedanaü vediyamāno sāmisaü dukkhaü vedanaü vediyāmã ti pajānāti. Nirāmisaü vā dukkhaü vedanaü vediyamāno nirāmisaü dukkhaü vedanaü vediyāmãti pajānāti. Sāmisaü vā adukkhamasukhaü vedanaü vediyamāno sāmisaü adukkhamasukhaü vedanaü vediyāmãti pajānāti. Nirāmisaü vā adukkhamasukhaü vedanaü vediyamāno nirāmisaü adukkhamasukhaü vedanaü vediyāmãti pajānāti. Iti ajjhattaü vā vedanāsu vedanānupassã viharati, bahiddhā vā vedanāsu vedanānupassã viharati, ajjhattabahiddhā vā vedanāsu vedanānupassã viharati. Samudayadhammānupassã vā vedanāsu viharati, vayadhammānupassã [PTS Page 299] [\q 299/] vā vedanāsu viharati, samudayavayadhammānupassã vā vedanāsu viharati. Atthi vedanā ti vā panassa sati paccupaņņhitā hoti yāvadeva ¤āõamattāya paņissatimattāya. Anissito ca viharati na ca ki¤ci loke upādiyati. Evampi kho bhikkhave bhikkhu vedanāsu vedanānupassã viharati. Vedanānupassanā niņņhitā. [BJT Page 464] [\x 464/] Cittānupassanā 19. Katha¤ca pana bhikkhave bhikkhu citte cittānupassã viharati: Idha bhikkhave bhikkhu sarāgaü vā cittaü sarāgaü cittanti pajānāti, vãtarāgaü vā cittaü vãtarāgaü cittanti pajānāti, sadosaü vā cittaü sadosaü cittanti pajānāti, vãtadosaü vā cittaü vãtadosaü cittanti pajānāti, samohaü vā cittaü samohaü cittanti pajānāti, vãtamohaü vā cittaü vãtamohaü cittanti pajānāti, saīkhittaü cittaü saīkhitta cittanti pajānāti, vikkhittaü vā cittaü vikkhittaü cittanti pajānāti, mahaggataü vā cittaü mahaggataü cittanti pajānāti, amahaggataü vā cittaü amahaggataü cittanti pajānāti, sauttaraü vā cittaü sauttaraü cittanti pajānāti, anuttaraü vā cittaü anuttaraü cittanti pajānāti, samāhitaü vā cittaü samāhitaü cittanti pajānāti, asamāhitaü vā cittaü asamāhitaü cittanti pajānāti, vimuttaü vā cittaü vimuttaü cittanti pajānāti, avimuttaü vā cittaü avimuttaü cittanti pajānāti. Iti ajjhattaü vā citte cittānupassã viharati, bahiddhā vā citte cittānupassã viharati, ajjhattabahiddhā vā citte cittānupassã viharati. Samudayadhammānupassã vā cittasmiü viharati, vayadhammānupassã vā cittasmiü viharati samudayavayadhammānupassã vā cittasmiü viharati. [BJT Page 466] [\x 466/] Atthi cittanti vā panassa sati paccupaņņhitā [PTS Page 300] [\q 300/] hoti, yāvadeva ¤āõamattāya patissatimattāya. Anissito ca viharati. Na ca ki¤ci loke upādiyati. Evampi kho bhikkhave bhikkhu citte cittānupassã viharati. Cittānupassanā niņņhitā. Dhammānupassanā 20. Kahi¤ca pana bhikkhave bhikkhu dhammesu dhammānupassã viharati: Idha bhikkhave bhikkhu dhammesu dhammānupassi viharati pa¤casu nãvaraõesu. Katha¤ca pana bhikkhave bhikkhu dhammesu dhammānupassã viharati pa¤casu nãvaraõesu: Idha bhikkhave bhikkhu santaü vā ajjhattaü kāmacchandaü 'atthi me ajjhattaü kāmacchando'ti pajānāti asantaü vā ajjhattaü kāmacchandaü 'natthi me ajjhattaü kāmacchando'ti pajānāti. Yathā ca anuppannassa kāmacchandassa uppādo hoti ta¤ca pajānāti, yathā ca uppannassa kāmacchandassa pahānaü hoti ta¤ca pajānāti. Yathā ca pahãnassa kāmacchandassa anuppādo hoti ta¤ca pajānāti. Santaü vā ajjhattaü byāpādaü 'atthi me ajjhattaü byāpādo'ti pajānāti, asantaü vā ajjhattaü byāpādaü 'natthi me ajjhattaü byāpādo'ti pajānāti. Yathā ca anuppannassa byāpādassa uppādo hoti ta¤ca pajānāti, yathā ca uppannassa byāpādassa pahānaü hoti ta¤ca pajānāti, yathā ca pahãnassa byāpādassa āyatiü anuppādo hoti ta¤ca pajānāti. [BJT Page 468] [\x 468/] Santaü vā ajjhattaü thãnamiddhaü atthi me ajjhattaü thãnamiddhanti pajānāti, asantaü vā ajjhattaü thãnamiddhaü 'natthi me ajjhattaü thãnamiddhanti' pajānāti, yathā ca anuppannassa thãnamiddhassa uppādo hoti ta¤ca pajānāti. Yathā ca uppannassa thãnamiddhassa pahānaü hoti ta¤ca pajānāti. Yathā ca pahãnassa thãnamiddhassa āyatiü anuppādo hoti ta¤ca pajānāti. Santaü vā ajjhattaü uddhaccakukkuccaü 'atthi me [PTS Page 301] [\q 301/] ajjhattaü uddhaccakukkuccanti pajānāti, asantaü vā ajjhattaü uddhaccakukkuccaü 'natthi me ajjhattaü uddhaccakukkuccanti' pajānāti. Yathā ca anuppannassa uddhaccakukkuccassa uppādo hoti ta¤ca pajānāti. Yathā ca uppannassa uddhaccakukkuccassa pahānaü hoti ta¤ca pajānāti, yathā ca pahãnassa uddhaccakukkuccassa āyatiü anuppādo hoti ta¤ca pajānāti. Santaü vā ajjhattaü vivikicchaü 'atthi me ajjhattaü vicikicchā'ti pajānāti, asantaü vā ajjhattaü vicikicchaü 'natthi me ajjhattaü vicikicchā'ti pajānāti. Yathā ca anuppannāya vicikicchāya uppādo hoti ta¤ca pajānāti, yathā ca uppannāya vicikicchāya pahānaü hoti ta¤ca pajānāti. Yathā ca pahãnāya vicikicchāya āyatiü anuppādo hoti, ta¤ca pajānāti. Iti ajjhattaü vā dhammesu dhammānupassã viharati, bahiddhā vā dhammesu dhammānupassã viharati, ajjhattabahiddhā vā dhammesu dhammānupassã viharati, samudayadhammānupassã vā dhammesu viharati, vayadhammānupassã vā dhammesu viharati, samudayavayadhammānupassã vā dhammesu viharati, atthi dhammāti vā pasanna sati paccupaņņhitā hoti. Yāvadeva ¤āõamattāya patissatimattāya. Anissito ca viharati na ca ki¤ci loke upādiyati. Evampi kho bhikkhave bhikkhu dhammesu dhammānupassã viharati pa¤casu nãvaraõesu. (Nãvaraõapabbaü niņņhitā) [BJT Page 470] [\x 470/] 21. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu dhammesu dhammānupassã viharati pa¤casu upādānakkhandhesu. Katha¤ca pana bhikkhave bhikkhu dhammesu dhammānupassã viharati pa¤casu upādānakkhandhesu: idha bhikkhave bhikkhu 'iti råpaü, iti råpassa samudayo, iti råpassa atthaīgamo, iti vedanā. Iti vedanāya samudayo, iti vedanāya atthaīgamo, iti sa¤¤ā, iti sa¤¤āya samudayo, iti sa¤¤āya atthaīgamo, iti saīkhārā, [PTS Page 302] [\q 302/] iti saīkhārānaü samudayo, iti saīkhārānaü atthaīgamo, iti vi¤¤āõaü, iti vi¤¤āõassa atthaīgamoti. Iti ajjhattaü vā dhammesu dhammānupassã viharati, bahiddhā vā dhammesu dhammānupassã viharati, ajjhattabahiddhā vā dhammesu dhammānupassã viharati. Samudaya dhammānupassã vā dhammesu viharati, vayadhammānupassã vā dhammesu viharati, samudayavayadhammānupassã vā dhammesu viharati. 'Atthi dhammā'ti vā panassa sati paccupaņņhitā hoti. Yāvadeva ¤āõamattāya patissati mattāya. Anissito ca viharati, na ca ki¤ci loke upādiyati. Evampi kho bhikkhave bhikkhu dhammesu dhammānupassã viharati pa¤casu upādānakkhandhesu. Khandhapabbaü niņņhitaü 22. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu dhammesu dhammānupassã viharati chasu ajjhattikabāhiresu āyatanesu. Katha¤ca pana bhikkhave bhikkhu dhammesu dhammānupassã viharati chasu ajjhattikabāhiresu āyatanesu. [BJT Page 472] [\x 472/] Idha bhikkhave bhikkhu cakkhu¤ca pajānāti, råpe ca pajānāti, ya¤ca tadubhayaü paņicca uppajjati sa¤¤ojanaü ta¤ca pajānāti. Yathā ca anuppannassa sa¤¤ojanassa uppādo hoti ta¤ca pajānāti. Yathā ca uppannassasa¤¤ojanassa pahānaü hoti ta¤ca pajānāti. Yathā ca pahãnassa sa¤¤ojanassa āyatiü anuppādo hoti ta¤ca pajānāti. Sota¤ca pajānāti, sadde va pajānāti, ya¤ca tadubhayaü paņicca uppajjati sa¤¤ojanaü ta¤ca pajānāti. Yathā ca anuppannassa sa¤¤ojanassa uppādo hoti ta¤ca pajānāti. Yathā ca pahãnassa sa¤¤ojanassa āyatiü anuppādo hoti ta¤ca pajānāti. Ghāna¤ca pajānāti, gandhe ca pajānāti, ya¤ca tadubhayaü paņicca uppajjati sa¤¤ojanaü ta¤ca pajānāti. Yathā ca anuppannassa sa¤¤ojanassa uppādo hoti ta¤ca pajānāti. Yathā ca uppannassa sa¤¤ojanassa pahānaü hoti ta¤ca pajānāti. Yathā ca pahãnassa sa¤¤ojanassa āyatiü anuppādo hoti ta¤ca pajānāti. Jivha¤ca pajānāti, rase ca pajānāti, ya¤ca tadubhayaü paņicca uppajjati sa¤¤ojanaü ta¤ca pajānāti. Yathā ca anuppannassa sa¤¤ojanassa uppādo hoti ta¤ca pajānāti. Yathā ca uppannassa sa¤¤ojanassa pahānaü hoti ta¤ca pajānāti. Yathā ca pahãnassa sa¤¤ojanassa āyatiü anuppādo hoti ta¤ca pajānāti. Kāya¤ca pajānāti, phoņņhabbo ca pajānāti, ya¤ca tadubhayaü paņicca uppajjati sa¤¤ojanaü ta¤ca pajānāti. Yathā ca anuppannassa sa¤¤ojanassa uppādo hoti ta¤ca pajānāti. Yathā ca uppannassa sa¤¤ojanassa pahānaü hoti ta¤ca pajānāti. Yathā ca pahãnassa sa¤¤ojanassa āyatiü anuppādo hoti ta¤ca pajānāti. Mana¤ca pajānāti, dhamme ca pajānāti, ya¤ca tadubhayaü [PTS Page 303] [\q 303/] paņicca uppajjati sa¤¤ojanaü ta¤ca pajānāti. Yathā ca anuppannassa sa¤¤ojanassa uppādo hoti ta¤ca pajānāti. Yathā ca uppannassa sa¤¤ojanassa pahānaü hoti ta¤ca pajānāti. Yathā ca pahãnassa sa¤¤ojanassa āyatiü anuppādo hoti ta¤ca pajānāti. [BJT Page 474] [\x 474/] Iti ajjhattaü vā dhammesu dhammānupassã viharati, bahiddhā vā dhammesu dhammānupassã viharati. Ajjhattabahiddhā vā dhammesu dhammānupassã viharati. Samudayadhammānupassã vā dhammesu viharati, vayadhammānupassã vā dhammesu viharati, samudayavayadhammānupassã vā dhammesu viharati. Atthi dhammāti vā panassa sati paccupaņņhitā hoti, yāvadeva ¤āõamattāya patissatimattāya. Anissito ca viharati, na ca ki¤ci loke upādiyati. Evampi kho bhikkhave bhikkhu dhammesu dhammānupassi viharati chasu ajjhattikabāhiresu āyatanesu. âyatanapabbaü niņņhitaü. 22. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu dhammesu dhammānupassã viharati sattasu bojjhaīgesu. Katha¤ca pana bhikkhave bhikkhu dhammesu dhammānupassã viharati sattasu bojjhaīgesu: Idha bhikkhave bhikkhu santaü vā ajjhattaü sati sambojjhaīgaü atthi me ajjhattaü satisambojjhaīgo'ti pajānāti. Asantaü vā ajjhattaü satisambojjhaīgaü natthi me ajjhattaü satisambojjhaīgoti pajānāti. Yathā ca anuppannassa satisambojjhaīgassa uppādo hoti ta¤ca pajānāti, yathā ca uppannassa satisambojjhaīgassa bhāvanāya pāripåri hoti ta¤ca pajānāti. Santaü vā ajjhattaü dhammavicayasambojjhaīgaü atthi me ajjhattaü dhammavicaya sambojjhaīgoti pajānāti. Asantaü vā ajjhattaü dhammavicayasambojjhaīgaü natthi me ajjhattaü dhammavicayasambojjhaīgoti pajānāti. Yathā ca anuppannassa dhammavicayasambojjhaīgassa uppādo hoti ta¤ca pajānāti. Yathā ca uppannassa dhammavicayasambojjhaīgassa bhāvanāya pāripårã hoti ta¤ca pajānāti. [BJT Page 476] [\x 476/] Santaü vā ajjhattaü viriyasambojjhaīgaü atthi me ajjhattaü viriyasambojjhaīgoti pajānāti. Asantaü vā ajjhattaü viriyasambojjhaīgaü natthi me ajjhattaü viriyasambojjhaīgoti pajānāti. Yathāca anuppannassa viriyasambojjhaīgassa uppādo hoti ta¤ca pajānāti. Yathā ca uppannassa viriyasambojjhaīgassa bhāvanāya pāripårã hoti ta¤ca pajānāti. Santaü vā ajjhattā pãtisambojjhaīgaü atthi me ajjhattaü pãtisambojjhaīgo'ti pajānāti. Asantaü vā ajjhattaü pãtisambojjhaīgaü 'natthi me ajjhattaü pãtisambojjhaīgo'ti pajānāti. Yathā ca anuppannassa pãtisambojjhaīgassa uppādo hoti ta¤ca pajānāti. Yathā ca uppannassa pãtisambojjhaīgassa bhāvanāya pāripårã hoti ta¤ca pajānāti. [PTS Page 304] [\q 304/] santaü vā ajjhattaü passaddhisambojjhaīgaü 'atthi me ajjhattaü passaddhisambojjhaīgo'ti pajānāti. Asantaü vā ajjhattaü passaddhisambojjhaīgaü 'natthi me ajjhattaü passaddhisambojjhaīgo'ti pajānāti. Yathā ca anuppannassa passaddhisambojjhaīgassa uppādo hoti ta¤ca pajānāti. Yathā ca uppannassa passaddhisambojjhaīgassa bhāvanāya pāripårã hoti ta¤ca pajānāti. Santaü vā ajjhattaü samādhisambojjhaīgaü 'atthi me ajjhattaü samādhisambojjhaīgo'ti pajānāti. Asantaü vā ajjhattaü samādhisambojjhaīgaü 'natthi me ajjhattaü samādhisambojjhaīgo'ti pajānāti. Yathā ca anuppannassa samādhisambojjhagassa uppādo hoti ta¤ca pajānāti. Yathā ca uppannassa samādhisambojjhaīgassa bhāvanāya pāripårã hoti ta¤ca pajānāti. Santaü vā ajjhattaü upekkhāsambojjhaīgaü atthi me ajjhattaü upekkhāsambojjhaīgoti pajānāti. Asantaü vā ajjhattaü upekkhāsambojjhaīgaü 'natthi me ajjhattaü upekkhā sambojjhaīgo'ti pajānāti. Yathā ca anuppannassa upekkhā sambojjhaīgassa uppādo hoti ta¤ca pajānāti. Yathā ca uppannassa upekkhāsambojjhaīgassa bhāvanāya pāripårã hoti ta¤ca pajānāti. Iti ajjhattaü vā dhammesu dhammānupassã viharati, bahiddhā vā dhammesu dhammānupassã viharati, ajjhattabahiddhā vā dhammesu dhammānupassã viharati. [BJT Page 478] [\x 478/] Samudayadhammānupassã vā dhammesu viharati, vayadhammānupassã vā dhammesu viharati, samudayavayadhammānupassã vā dhammesu viharati. 'Atthi dhammā'ti vā panassa sati paccupaņņhitā hoti, yāvadeva ¤āõamattāya patissatimattāya anissito ca viharati, na ca ki¤ci loke upādiyati. Evampi kho bhikkhave bhikkhu dhammesu dhammānupassã viharati sattasu sambojjhaīgesu. (Bojjhaīgapabbaü niņņhitaü) Paņhamakabhāõavāraü niņņhitaü 24. Puna ca paraü bhikkhave bhikkhu dhammesu dhammānupassã viharati catåsu ariyasaccesu. Katha¤ca pana bhikkhave bhikkhu dhammesu dhammānupassã viharati catåsu ariyasaccesu: Idha bhikkhave bhikkhu idaü dukkhanti yathā bhåtaü pajānāti, ayaü dukkhasamudayo ti yathābhåtaü pajānāti, ayaü dukkhanirodho ti yathābhåtaü pajānāti, ayaü dukkhanirodhagāminã paņipadā ti yathābhåtaü pajānāti. 25. [PTS Page 305] [\q 305/] katama¤ca bhikkhave dukkhaü ariyasaccaü: jāti pi dukkhā, jarāpi dukkhā, maraõampi dukkhaü, sokaparidevadukkhadomanassupāyāsāpi dukkhā, appiyehi sampayogo dukkho, piyehi vippayogo dukkho, yampicchaü na labhati tampi dukkhaü, saīkhittena pa¤cupādānakkhandhā pi dukkhā. [BJT Page 480] [\x 480/] Katamā ca bhikkhave jāti: yā tesaü tesaü sattānaü tamhi tamhi sattanikāye jāti sa¤jāti okkanti abhinibbanti khandhānaü pātubhāvo āyatanānaü paņilābho, ayaü vuccati bhikkhave jāti. Katamā ca bhikkhave jarā: yā tesaü tesaü sattānaü tamhi tamhi sattanikāye jarā jãraõatā khaõķiccaü pāliccaü valittacatā āyuno saühāni indriyānaü paripāko, ayaü vuccati bhikkhave jarā. Katama¤ca bhikkhave maraõaü: yaü tesaü tesaü sattānaü tamhā tamhā sattanikāyā cuti cavanatā bhedo antaradhānaü maccumaraõaü kālakiriyā khandhānaü bhedo kaëebarassa nikkhepo jãvitindriyassupacchedo, idaü vuccati bhikkhave maraõaü. Katamo ca bhikkhave soko: yo kho bhikkhave a¤¤atara¤¤atarena byasanena samannāgatassa a¤¤atara¤¤atarena [PTS Page 306] [\q 306/] dukkhadhammena phuņņhassa soko socanā socitattaü anto soko anto parisoko, ayaü vuccati bhikkhave soko. Katamo ca bhikkhave paridevo: yo kho bhikkhave a¤¤atara¤¤atarena byasanena samannāgatassa a¤¤atara¤¤atarena dukkhadhammena phuņņhassa ādevo paridevo ādevanā paridevanā ādevitattaü paridevitattaü, ayaü vuccati bhikkhave paridevo. Katama¤ca bhikkhave dukkhaü: yaü kho bhikkhave kāyikaü dukkhaü kāyikaü asātaü kāyasamphassajaü dukkhaü asātaü vedayitaü, idaü vuccati bhikkhave dukkhaü. [BJT Page 482] [\x 482/] Katama¤ca bhikkhave domanassaü: yaü kho bhikkhave cetasikaü dukkhaü cetasikaü asātaü manosamphassajaü dukkhaü asātaü vedayitaü, idaü vuccati bhikkhave domanassaü. Katamo ca bhikkhave upāyāso: yo kho bhikkhave a¤¤atara¤¤atarena byasanena samannāgatassa a¤¤atara¤¤atarena dukkhadhammena phuņņhassa āyāso upāyāso āyāsitattaü upāyāsitattaü, ayaü vuccati bhikkhave upāyāso. Katamo ca bhikkhave appiyehi sampayogo dukkho: idha yassa te honti aniņņhā akantā amanāpā råpā saddā gandhā rasā phoņņhabbā dhammā, ye vā panassa te honti anatthakāmā ahitakāmā aphāsukakāmā ayogakkhemakāmā, yā tehi saddhiü saīgati samāgamo samodhānaü missãbhāvo, ayaü vuccati bhikkhave appiyehi sampayogo dukkho. Katamo ca bhikkhave piyehi vippayogo dukkho: idha yassa te honti iņņhā kantā manāpā råpā saddā gandhā rasā phoņņhabbā dhammā, ye vā panassa te honti atthakāmā hitakāmā phāsukakāmā yogakkhemakāmā mātā vā pitā vā bhātā vā bhagini vā jeņņhā vā kaniņņhā vā mittā vā amaccā vā ¤āti sālohitā vā, yā tehi saddhiü asaīgati asamāgamo asamodhānaü amissãbhāvo, ayaü vuccati bhikkhave piyehi vippayogo dukkho. [PTS Page 307] [\q 307/] katama¤ca bhikkhave yampicchaü na labhati tampi dukkhaü: jātidhammānaü bhikkhave sattānaü evaü icchā uppajjati: aho vata mayaü na jāti dhammā assāma, na ca vata no jāti āgaccheyyā ti. Na kho panetaü icchāya pattabbaü. Idampi yampicchaü na labhati tampi dukkhaü. Jarā dhammānaü bhikkhave sattānaü evaü icchā uppajjati: aho vata mayaü na jarādhammā assāma, na ca vata no jarā āgaccheyyā ti, na kho panetaü icchāya pantabbaü. Idampi yampicchaü na labhati tampi dukkhaü. [BJT Page 484] [\x 484/] Byādhidhammānaü bhikkhave sattānaü evaü icchā uppajjati: aho vata mayaü na byādhidhammā assāma. Na ca vata no byādhi āgaccheyyāti, na kho panetaü icchāya pattabbaü. Idampi yampicchaü na labhati tampi dukkhaü. Maraõadhammānaü bhikkhave sattānaü evaü icchā uppajjati: aho vata mayaü na maraõadhammā assāma, na ca vata no maraõaü āgaccheyyāti, na kho panetaü icchāya pattabbaü. Idampi yampicchaü na labhati tampi dukkhaü. Sokadhammānaü bhikkhave sattānaü evaü icchā uppajjati: aho vata mayaü na sokadhammā assāma, na ca vata no soko āgaccheyyāti, na kho panetaü icchāya pattabbaü. Idampi yampicchaü na labhati tampi dukkhaü. Paridevadhammānaü bhikkhave sattānaü evaü icchā uppajjati: aho vata mayaü na paridevadhammā assāma, na ca vata no paridevo āgaccheyyāti, na kho panetaü icchāya pattabbaü. Idampi yampicchaü na labhati tampi dukkhaü. Dukkhadhammānaü bhikkhave sattānaü evaü icchā uppajjati: aho vata mayaü na dukkha dhammā assāma, na ca vata no dukkhaü āgaccheyyāti. Na kho panetaü icchāya pattabbaü. Idampi yampicchaü na labhati tampi dukkhaü. Domanassadhammānaü bhikkhave sattānaü evaü icchā uppajjati: aho vata mayaü na domanassadhammā assāma. Na ca vata no domanassaü āgaccheyyāti. Na kho panetaü icchāya pattabbaü. Idampi yampicchaü na labhati tampi dukkhaü. Upāyāsadhammānaü bhikkhave sattānaü evaü icchā uppajjati: aho vata mayaü na upāyāsadhammā asasāma, na ca vata no upāyāso āgaccheyyāti. Na kho panetaü icchāya pattabbaü. Idampi yampicchaü na labhati tampi dukkhaü. [BJT Page 486] [\x 486/] Katame ca bhikkhave saīkhittena pa¤cupādānakkhandhā dukkhā: seyyathãdaü råpåpādānakkhandho vedanåpādānakkhandho sa¤¤åpādānakkhandho saīkhāråpādānakkhandho vi¤¤ānåpādānakkhandho. Ime vuccanti bhikkhave saīkhittena pa¤cupādānakkhandhāpi dukkhā, idaü vuccati bhikkhave dukkhaü ariyasaccaü. 26. [PTS Page 308] [\q 308/] katama¤ca bhikkhave dukkhasamudayo ariyasaccaü: yāyaü taõhā ponobhavikā nandirāgasahagatā tatra tatrābhinandinã, seyyathãdaü: kāmataõhā bhavataõhā vibhavataõhā. Sā kho panesā bhikkhave taõhā kattha uppajjamānā uppajjati: kattha nivisamānā nivisati: yaü loke piyaråpaü sātaråpaü etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati ki¤ca loke piyaråpaü sātaråpaü: cakkhuü loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Sotaü loke piyaråpaü sātaråpaü etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Ghānaü loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Jivhā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Kāyo loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Mano loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Råpā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Saddā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Gandhā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Rasā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Phoņņhabbā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Dhammā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõahā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Cakkhuvi¤¤āõaü loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajji, ettha nivisamānā nivisati. Sotavi¤¤āõaü loke piyaråpaü sātaråpaü, etthasā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Ghānavi¤¤āõaü loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Jivhāvi¤¤āõaü loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Kāyavi¤¤āõaü loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Manovi¤¤āõaü loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. - Cakkhusamphasso loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Sotasamphasso loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Ghānasamphasso loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. [PTS Page 309] [\q 309/] jivhāsamphasso loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Kāyasamphasso loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Manosamphasso loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. [BJT Page 488] [\x 488/] - Cakkhusamphassajā vedanā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Sotasamphassajā vedanā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Ghānasamphassajā vedanā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Jivhāsamphassajā vedanā loke piyaråpaü sātaråpaü, ettesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Kāyasamphassajā vedanā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Manosamphassajā vedanā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Råpasa¤¤ā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Saddasa¤¤ā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Gandhasa¤¤ā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Rasasa¤¤ā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthasā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Phoņņhabbasa¤¤ā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Dhammasa¤¤ā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Råpasa¤cetanā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Saddasa¤cetanā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Gandhasa¤cetanā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Rasasa¤cetanā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Phoņņhabbasa¤cetanā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Dhammasa¤cetanā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Råpataõhā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Saddataõhā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Gandhataõhā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Rasataõhā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati. Ettha nivisamānā nivisati. Phoņņhabbataõhā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Dhammataõhā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Råpavitakko loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Saddavitakko loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Gandhavitakko loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Rasavitakko loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Phoņņhabbavitakko loke piyaråpaü sātaråpaü etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Dhammavitakko loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Råpavicāro loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Saddavicāro loke piyaråpaü sātaråpaü etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Gandhavicāro loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Rasavicāro loke piyaråpaü sātaråpaü etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Phoņņhabbavicāro loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Dhammavicāro loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā [PTS Page 310] [\q 310/] taõhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati. Idaü vuccati bhikkhave dukkhasamudayo ariyasaccaü. [BJT Page 490] [\x 490/] 27. Katama¤ca bhikkhave dukkhanirodho ariyasaccaü? Yo tassā yeva taõhāya asesavirāganirodho cāgo paņinissaggo mutti anāyo, sā kho panesā bhikkhave taõhā kattha pahãyamānā pahãyati. Kattha nirujjhamānā nirujjhati: yaü loke piyaråpaü sātaråpaü etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Ki¤ca loke piyaråpaü sātaråpaü? Cakkhu loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Sotaü loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Ghānaü loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Jivhā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Kāyo loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Mano loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Råpā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Saddā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Gandhā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Rasā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Phoņņhabbā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Dhammā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Cakkhuvi¤¤āõaü loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Sotavi¤¤āõaü loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Ghānavi¤¤āõaü loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Jivhāvi¤¤āõaü loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Kāyavi¤¤āõaü loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Manovi¤¤āõaü loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahiyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Cakkhusamphasso loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Sotasamphasso loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Ghānasamphasso loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Jivhāsamphasso loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Kāyasamphasso loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Manosamphasso [PTS Page 311] [\q 311/] loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Cakkhusamphassajā vedanā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati. Ettha nirujjhamānā nirujjhati. Sotasamphassajā vedanā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Ghānasamphassajā vedanā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Jivhāsamphassajā vedanā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahiyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Kāyasamphassajā vedanā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati. Ettha nirujjhamānā nirujjhati. Manosamphassajā vedanā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati. Ettha nirujjhamānā nirujjhati. [BJT Page 492] [\x 492/] Råpasa¤¤ā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Saddasa¤¤ā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Gandhasa¤¤āloke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Rasasa¤¤ā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Phoņņhabbasa¤¤ā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Dhammasa¤¤āloke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Råpasa¤cetanā loke piyaråpaü sāråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahiyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Saddasa¤cetanā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Gandhasa¤cetanā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Rasasa¤cetanā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahiyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Phoņņhabbasa¤cetanā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Dhammasa¤cetanā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Råpataõhā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Saddataõhā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Gandhataõhāloke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Rasataõhā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Phoņņhabbataõhā loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Dhammataõhāloke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Råpavitakko loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahiyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Saddavitakko loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Gandhavitakko loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Rasavitakko loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahiyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Phoņņhabbavitakko loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Dhammavitakko loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Råpavicāro loke piyaråpaü sāråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahiyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Saddavicāro loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Gandhavicāro loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Rasavicāro loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahiyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Phoņņhabbavicāro loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. Dhammavicāro loke piyaråpaü sātaråpaü, etthesā taõhā pahãyamānā pahãyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati. . Idaü vuccati bhikkhave dukkhanirodho ariyasaccaü. 28. Katama¤ca bhikkhave dukkhanirodhagāminã paņipadā ariyasaccaü: ayameva ariyo aņņhaīgiko maggo, seyyathãdaü: sammādiņņhi sammāsaīkappo sammāvācā sammākammanto sammāājãvo sammāvāyāmo sammāsati sammāsamādhi. Katamā ca bhikkhave sammādiņņhi? [PTS Page 312] [\q 312/] yaü kho bhikkhave dukkhe ¤āõaü dukkhasamudaye ¤āõaü dukkhanirodhe ¤āõaü dukkhanirodhagāminiyā paņipadāya ¤āõaü, ayaü vuccati bhikkhave sammādiņņhi. Katamo ca bhikkhave sammāsaīkappo? Nekkhammasaīkappo abyāpādasaīkappo avihiüsāsaīkappo. Ayaü vuccati bhikkhave sammāsaīkappo. [BJT Page 494] [\x 494/] Katamā ca bhikkhave sammāvācā? Musāvādā veramaõã, pisunāya vācāya veramaõã, pharusāya vācāya veramaõã. Samphappalāpā veramaõã. Ayaü vuccati bhikkhave sammāvācā. Katamo ca bhikkhave sammākammanto? Pāõātipātā veramaõã, adinnādānā veramaõã, kāmesumicchācārā veramaõã. Ayaü vuccati bhikkhave sammākammanto. Katamo ca bhikkhave sammāājãvo? Idha bhikkhave ariyasāvako micchāājãvaü pahāya sammāājãvena jãvikaü kappeti. Ayaü vuccati bhikkhave sammāājãvo. Katamo ca bhikkhave sammāvāyāmo? Idha bhikkhave bhikkhu anuppannānaü pāpakānaü akusalānaü dhammānaü anuppādāya chandaü janeti vāyamati viriyaü ārabhati cittaü paggaõhāti padahati. Uppannānaü pāpakānaü akusalānaü dhammānaü pahānāya chandaü janeti vāyamati viriyaü ārabhati, cittaü paggaõhāti, padahati. Anuppannānaü kusalānaü dhammānaü uppādāya chandaü janeti vāyamati viriyaü ārabhati cittaü paggaõhāti padahati. Uppannānaü kusalānaü dhammānaü ņhitiyā asammosāya bhiyyobhāvāya [PTS Page 313] [\q 313/] vepullāya bhāvanāya pāripåriyā chandaü janeti, vāyamati viriyaü ārabhati cittaü paggaõhāti padahati. Ayaü vuccati bhikkhave sammāvāyāmo. Katamā ca bhikkhave sammāsati? Idha bhikkhave bhikkhu kāye kāyānupassã viharati ātāpã sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassaü, vedanāsu vedanānupassã viharati ātāpã sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassaü, citte cittānupassã viharati ātāpã sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassaü, dhammesu dhammānupassã viharati ātāpã sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassaü. Ayaü vuccati bhikkhave sammāsati. [BJT Page 496] [\x 496/] Katamo ca bhikkhave sammāsamādhi? Idha bhikkhave bhikkhu vivicceva kāmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaü savicāraü vivekajaü pãtisukhaü paņhamaü jhānaü upasampajja viharati, vitakkavicārānaü våpasamā ajjhattaü sampasādanaü cetaso ekodibhāvaü avitakkaü avicāraü samādhijaü pãtisukhaü dutiyaü jhānaü upasampajja viharati. Pãtiyā ca virāgā upekkhako ca viharati. Sato ca sampajāno sukha¤ca kāyena paņisaüvedeti, yantaü ariyā ācikkanti upekkhako satimā sukhavihārãti, taü tatiyaü jhānaü upasampajja viharati, sukhassa ca pahānā dukkhassa ca pahānā pubbeva somanassadomanassānaü atthaīgamā adukkhamasukhaü upekkhāsatipārisuddhiü catutthaü jhānaü upasampajja viharati. Ayaü vuccati bhikkhave sammāsamādhi. Idaü vuccati bhikkhave dukkhanirodhagāminãpaņipadā ariyasaccaü. 29. Iti ajjhattaü vā dhammesu dhammānupassã viharati, [PTS Page 314] [\q 314/] bahiddhā vā dhammesu dhammānupassã viharati, ajjhatta bahiddhā vā dhammesu dhammānupassã viharati. Samudayadhammānupassã vā dhammesu viharati, vayadhammānupassã vā dhammesu viharati, samudayavayadhammānupassã vā dhammesu viharati. Atthi dhammā'tã vā panassa sati paccupaņņhitā hoti yāvadeva ¤āõamattāya patissatimattāya, anissito ca viharati, na ca ki¤ci loke upādiyati, Evampi kho bhikkhave bhikkhu dhammesu dhammānupassã viharati catåsu ariyasaccesu. [BJT Page 498] [\x 498/] 30. Yo hi koci bhikkhave ime cattāro satipaņņhāne evaü bhāveyya sattavassāni, tassa dvinnaü phalānaü a¤¤ataraü phalaü pāņikaīkhaü diņņheva dhamme a¤¤ā, sati vā upādisese anāgāmitā. Tiņņhantu bhikkhave satta vassāni, yo hi koci bhikkhave ime cattāro satipaņņhāne evaü bhāveyya cha vassāni, tassa dvinnaü phalānaü a¤¤ataraü phalaü pāņikaīkhaü, diņņheva dhamme a¤¤ā, sati vā upādisese anāgāmitā. Tiņņhantu bhikkhave cha vassāni, yo hi koci bhikkhave ime cattāro satipaņņhāne evaü bhāveyya pa¤ca vassāni, tassa dvinnaü phalānaü a¤¤ataraü phalaü pāņikaīkhaü, diņņheva dhamme a¤¤ā, sati vā upādisese anāgāmitā. Tiņņhantu bhikkhave pa¤ca vassāni, yo hi koci bhikkhave ime cattāro satipaņņhāne evaü bhāveyya cattāri vassāni, tassa dvinnaü phalānaü a¤¤ataraü phalaü pāņikaīkhaü, diņņheva dhamme a¤¤ā, sati vā upādisese anāgāmitā. Tiņņhantu bhikkhave cattāri vassāni, yo hi koci bhikkhave ime cattāro satipaņņhāne evaü bhāveyya tãõi vassāni, tassa dvinnaü phalānaü a¤¤ataraü phalaü pāņikaīkhaü, diņņheva dhamme a¤¤ā, sati vā upādisese anāgāmitā. Tiņņhantu bhikkhave tãõã vassāni, yo hi koci bhikkhave ime cattāro satipaņņhāne evaü bhāveyya dve vassāni, tassa dvinnaü phalānaü a¤¤ataraü phalaü pāņikaīkhaü, diņņheva dhamme a¤¤ā, sati vā upādisese anāgāmitā. Tiņņhantu bhikkhave dve vassāni, yo hi koci bhikkhave ime cattāro satipaņņhāne evaü bhāveyya ekaü vassaü, tassa dvinnaü phalānaü a¤¤ataraü phalaü pāņikaīkhaü, diņņheva dhamme a¤¤ā, sati vā upādisese anāgāmitā. [BJT Page 500] [\x 500/] 31. Tiņņhatu bhikkhave ekaü vassaü. Yo hi koci bhikkhave ime cattāro satipaņņhāne evaü bhāveyya satta māsāni, tassa dvinnaü phalānaü a¤¤ataraü phalaü pāņikaīkhaü, diņņheva dhamme a¤¤ā, sati vā upādisese anāgāmitā. Tiņņhantu bhikkhave satta māsāni, yo hi koci bhikkhave ime cattāro satipaņņhāne evaü bhāveyya cha māsāni. Tassa dvinnaü phalānaü a¤¤ataraü phalaü pāņikaīkhaü, diņņheva dhamme a¤¤ā, sati vā upādisese anāgāmitā. Tiņņhantu bhikkhave cha māsāni, yo hi koci bhikkhave ime cattāro satipaņņhāne evaü bhāveyya pa¤ca māsāni. Tassa dvinnaü phalānaü a¤¤ataraü phalaü pāņikaīkhaü, diņņheva dhamme a¤¤ā, sati vā upādisese anāgāmitā. Tiņņhantu bhikkhave pa¤ca māsāni, yo hi koci bhikkhave ime cattāro satipaņņhāne evaü bhāveyya cattāri māsāni. Tassa dvinnaü phalānaü a¤¤ataraü phalaü pāņikaīkhaü, diņņheva dhamme a¤¤ā, sati vā upādisese anāgāmitā. Tiņņhantu bhikkhave cattāri māsāni, yo hi koci bhikkhave ime cattāro satipaņņhāne evaü bhāveyya tãõi māsāni. Tassa dvinnaü phalānaü a¤¤ataraü phalaü pāņikaīkhaü, diņņheva dhamme a¤¤ā, sati vā upādisese anāgāmitā. Tiņņhantu bhikkhave tãõi māsāni, yo hi koci bhikkhave ime cattāro satipaņņhāne evaü bhāveyya dve māsāni. Tassa dvinnaü phalānaü a¤¤ataraü phalaü pāņikaīkhaü, diņņheva dhamme a¤¤ā, sati vā upādisese anāgāmitā. Tiņņhantu bhikkhave dve māsāni, yo hi koci bhikkhave ime cattāro satipaņņhāne evaü bhāveyya ekaü māsaü, tassa dvinnaü phalānaü a¤¤ataraü phalaü pāņikaīkhaü, diņņheva dhamme a¤¤ā, sati vā upādisese anāgāmitā. [BJT Page 502] [\x 502/] Tiņņhatu bhikkhave [PTS Page 315] [\q 315/] māso, yo hi koci bhikkhave ime cattāro satipaņņhāne evaü bhāveyya aķķhamāsaü, tassa dvinnaü phalānaü a¤¤ataraü phalaü pāņikaīkhaü, diņņheva dhamme a¤¤ā, sati vā upādisese anāgāmitā. Tiņņhatu bhikkhave aķķhamāso, yo hi koci bhikkhave ime cattāro satipaņņhāne evaü bhāveyya sattāhaü, tassa dvinnaü phalānaü a¤¤ataraü phalaü pāņikaīkhaü, diņņheva dhamme a¤¤ā, sati vā upādisese anāgāmitā'ti. 32. Ekāyano ayaü bhikkhave maggo sattānaü visuddhiyā sokapariddavānaü samatikkamāya dukkhadomanassānaü atthaīgamāya ¤āyassa adhigamāya nibbānassa sacchikiriyāya yadidaü cattāro satipaņņhānā'ti iti yantaü vuttaü idametaü paņicca vuttanti. Idamavoca bhagavā. Attamanā te bhikkhu bhagavato bhāsitaü abhinandunti. Mahāsatipaņņhānasuttaü niņņhitaü navamaü. [BJT Page 504] [\x 504/] 10 [PTS Page 316] [\q 316/] pāyāsisuttaü Evaü me sutaü: ekaü samayaü āyasmā kumārakassapo kosalesu cārikaü caramāno mahatā bhikkhusaīghena saddhiü pa¤camattehi bhikkhusatehi yena setabyā nāma kosalānaü nagaraü tadavasari. Tatra sudaü āyasmā kumārakassapo setabyāyaü viharati uttarena setabyaü siüsapāvane. Tena kho pana samayena pāyāsirāja¤¤o setabyaü ajjhāvasati sattussadaü satiõakaņņhodakaü sadha¤¤aü rājabhoggaü ra¤¤ā passenadinā kosalena dinnaü rājadāyaü brahmadeyyaü. Tena kho pana samayena pāyāsissa rāja¤¤assa evaråpaü pāpakaü diņņhigataü uppannaü hoti "iti pi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā, natthi sukaņadukkaņānaü [PTS Page 317] [\q 317/] kammānaü phalaü vipāko"ti. 2. Assosuü kho setabyakā brāhmaõagahapatikā: "samaõo khalu bho kumārakassapo samaõassa gotamassa sāvako kosalesu cārikaü caramāno mahatā bhikkhusaīghena saddhiü pa¤camattehi bhikkhusatehi setabyaü anuppatto setabyāyaü viharati uttarena setabyaü siüsapāvane. Taü kho pana bhavantaü kumārakassapaü evaü kalyāõo kittisaddo abbhuggato: paõķito byatto medhāvã bahussuto cittakathã kalyāõapaņibhāno vuddho ceva arahā ca. Sādhu kho pana tathāråpānaü arahataü dassanaü hotã"ti. [BJT Page 506] [\x 506/] 3. Atha kho setabyakā brāhmaõagahapatikā setabyāya nikkhamitvā saīghasaīghã gaõãbhåtā uttarena mukhā gacchanti yena siüsapāvanaü. Tena kho pana samayena pāyāsi rāja¤¤o uparipāsāde divāseyyaü upagato hoti. Addasā kho pāyāsi rāja¤¤o setabyake brāhmaõagahapatike setabyāya nikkhamitvā saīghasaīghã gaõãbhåte uttarena mukhe gacchante yena siüsapāvanaü. Disvā khattaü āmantesi: kinnu kho bho khatte setabyakā brāhmaõagahapatikā setabyāya nikkhamitvā saīghasaīghã gaõãbhåtā uttarena mukhā gacchanti yena siüsapāvanantã? [PTS Page 318] [\q 318/] "atthi kho bho samaõo kumārakassapo samaõassa gotamassa sāvako kosalesu cārikaü caramāno mahatā bhikkhusaīghena saddhiü pa¤camattehi bhikkhusatehi setabyaü anuppatto, setabyāyaü viharati uttarena setabyaü siüsapāvane. Taü kho pana bhavantaü kumārakassapaü evaü kalyāõo kittisaddo abbhuggato: paõķito byatto medhāvã bahussuto cittakathã kalyāõapaņibhāno vuddho ceva arahā cāti. Tamenaü te bhavantaü kumārakassapaü dassanāya upasaīkamantã"ti. "Tena hi bho khatte yena setabyakā brāhmaõagahapatikā tenupasaīkama. Upasaīkamitvā setabyake brāhmaõagahapatike evaü vadehi: pāyāsi bho rāja¤¤o evamāha' āgamentu kira bhavanto, pāyāsi pi rāja¤¤o samaõaü kumārakassapaü dassanāya upasaīkamissati purā samaõo kumārakassapo setabyake brāhmaõagahapatike bāle abyatte sa¤¤āpeti: itipi atthi paro loko, atthi sattā opapātikā, atthisukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko'ti. Natthi hi bho khatte paro loko, natthi sattā opapātikā natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko"ti. 'Evaü bho'ti kho so khattā pāyāsissa rāja¤¤assa paņissutvā yena setabyakā brāhmaõagahapatikā tenupasaīkami. Upasaīkamitvā setabyake brāhmaõagahapatike etadavoca: pāyāsi bho rāja¤¤o evamāha: āgamentu kira bhavanto, pāyāsi pi rāja¤¤o samaõaü kumārakassapaü dassanāya upasaīkamissatã"ti. [BJT Page 508] [\x 508/] 4. Atha kho pāyāsã rāja¤¤o setabyakehi brāhmaõagahapatikehi parivuto yena siüsapāvanaü yena āyasmā kumārakassapo tenupasaīkami, upasaīkamitvā āyasmatā kumārakassapena saddhiü sammodi, sammodanãyaü [PTS Page 319] [\q 319/] kathaü sārāõãyaü vãtisāretvā ekamantaü nisãdi. Setabyakāpi kho brāhmaõagahapatikā appekacce āyasmantaü kumārakassapaü abhivādetvā ekamantaü nisãdiüsu, appekacce āyasmatā kumārakassapena saddhiü sammodiüsu, sammodanãyaü kathaü sārānãyaü vãtisāretvā ekamantaü nisãdiüsu. Appekacce yenāyasmā kumārakassapo tena¤jaliü panāmetvā ekamantaü nisãdiüsu. Appekacce nāmagottaü sāvetvā ekamantaü nisãdiüsu. Appekacce tuõhãbhåtā ekamantaü nisãdiüsu. 5. Ekamantaü nisinno kho pāyāsi rāja¤¤o āyasmantaü kumārakassapaü etadavoca: "ahaü hi bho kassapa evaüvādã evaüdiņņhiü 'iti pi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā, natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko"ti. "Nāhaü rāja¤¤a evaüvādã evaüdiņņhiü addasaü vā assosi vā. Kathaü hi nāma evaü vadeyya: 'itipi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā, natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko'ti. Tena hi rāja¤¤a ta¤¤evettha paņipucchissāmi, yathā te khameyya tathā naü byākareyyāsi. Taü kimma¤¤asi rāja¤¤a ime candimasuriyā imasmiü vā loke parasmiü vā, devā vā te manussā vā ti? "Ime bho kassapa candimasuriyā parasmiü loke na imasmiü, devā te na manussā"ti. "Iminā pi kho te rāja¤¤a pariyāyena evaü hotu: itipi atthi paro loko, atthi sattā opapātikā, atthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko'ti. "Ki¤cāpi bhavaü kassapo evamāha, atha kho evaü me ettha hoti: itipi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā, natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko"ti. [BJT Page 510] [\x 510/] 6. Atthi pana rāja¤¤a pariyāyo yena te pariyāyena evaü hoti: 'itipi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā [PTS Page 320] [\q 320/] natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko'ti? "Atthi bho kassapa pariyāyo yena me pariyāyena evaü hoti: 'itipi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā, natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko'ti. "Yathā kathaü viya rāja¤¤ā?"Ti. "Idha me bho kassapa mittāmaccā ¤ātisālohitā pāõātipātã adinnādāyã kāmesu micchācārã musāvādã pisunavācā pharusavācā samphappalāpã abhijjhālå byāpannacittā micchādiņņhi. Te aparena samayena ābādhikā honti dukkhitā bāëhagilānā. Yadāhaü jānāmi na dāni me imamhā ābādhā vuņņhahissantãti tyāhaü upasaīkamitvā evaü vadāmi: santi kho bho eke samaõabrāhmaõā evaüvādino evaüdiņņhino ye te pāõātipātã adinnādāyã kāmesu micchācārã musāvādã pisunavācā pharusavācā samphappalāpã abhijjhālå byāpannacittā micchādiņņhi. Te kāyassa bhedā parammaraõā apāyaü duggatiü vinipātaü nirayaü upapajjissantãti. Bhavanto kho pana pāõātipātã adinnādāyã kāmesu micchācārã musāvādã pisuõavācā pharusavācā samphappalāpã abhijjhālå byāpannacittā micchādiņņhi. Sace tesaü bhavataü samaõabrāhmaõānaü saccaü vacanaü, bhavanto kāyassa bhedā parammaraõā apāyaü duggatiü vinipātaü nirayaü upapajjissanti. Sace bho kāyassa bhedā parammaraõā apāyaü duggatiü nirayaü upapajjeyyātha, yena me āgantvā āroceyyātha: 'iti pi atthi paro loko, atthi sattā opapātikā, atthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko'ti. Bhavanto kho pana me saddhāyikā paccayikā yaü bhavantehi diņņhaü, yathā sāmaü diņņhaü evametaü bhavissatã'ti. Te me sādhå'ti [PTS Page 321] [\q 321/] paņissutvā neva āgantvā ārocenti, na pana dåtaü pahiõanti. Ayampi kho bho kassapa pariyāyo yena me pariyāyena evaü hoti: 'itipi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā, natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko'ti. " [BJT Page 512] [\x 512/] "Tena hi rāja¤¤a ta¤¤evettha paņipucchissāmi, yathā te khameyya, tathā naü byākareyyāsi. Taü kimma¤¤asi rāja¤¤a? Idha te purisā coraü āgucāriü gahetvā dasseyyuü 'ayaü te bhante coro āgucārã, imassa yaü icchasi, taü daõķaü paõehã'ti, te tvaü evaü vadeyyāsi 'tena hi bho imaü purisaü daëhāya rajjuyā pacchābāhaü gāëhabandhanaü bandhitvā khuramuõķaü kāretvā1 barassarena paõavena rathiyāya rathãyaü siīghāņakena siīghāņakaü parinetvā dakkhiõena dvārena nikkhāmetvā dakkhiõato nagarassa āghātane 2 sãsaü chindathā'ti. Te 'sādhå'ti paņissutvā taü purisaü daëhāya rajjuyā pacchābāhaü gāëhabandhanaü bandhitvā khuramuõķaü kāretvā kharassarena paõavena rathiyāya rathiyaü siīghāņakena siīghāņakaü parinetvā dakkhiõena dvārena nikkhāmetvā dakkhiõato nagarassa āghātane3 nisãdāpeyyuü. Labheyya nu kho so coro coraghātesu 'āgamentu tāva bhavanto coraghātā amukasmiü me gāme vā nigame vā mittāmaccā ¤ātisālohitā, yāvāhaü tesaü uddassetvā āgacchāmã'ti? [PTS Page 322] [\q 322/] udāhu vippalapantasseva coraghātā sãsaü chindeyyunti?" "Na hi so bho kassapa coro labheyya coraghātesu: āgamentu tāva bhavanto coraghātā amukasmiü gāme vā nigame vā mittāmaccā ¤ātisālohitā, yāvāhaü tesaü uddassetvā āgacchāmã'ti. Atha kho naü vippalapantasseva coraghātā sãsaü chindeyyunti. "So hi nāma rāja¤¤a coro manusso manussabhåtesu coraghātesu na labhissati: āgamentu tāva bhonto coraghātā amukasmiü me gāme vā nigame vā mittāmaccā ¤ātisālohitā, yāvāhaü tesaü uddesetvā āgacchāmã'ti. Kiü pana te mittāmaccā ¤ātisālohitā pāõātipātã adinnādāyã kāmesu micchācārã musāvādã pisunavācā pharusavācā samphappalāpã abhijjhālå byāpannacittā micchādiņņhi, te kāyassa bhedā parammaraõā apāyaü duggatiü vinipātaü nirayaü upapannā labhissanti nirayapālesu: "āgamentu tāva bhavanto nirayapālā yāva mayaü pāyāsissa rāja¤¤assa gantvā ārocema itipi atthi paro loko, atthi sattā opapātikā, atthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko?"Ti iminā pi kho te rāja¤¤a pariyāyena evaü hotu: itipi atthi paro loko, atthi sattā opapātikā, atthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko ti. 1. Karitvā [PTS. 2.] Aghāņane machasaü. 3. Uddassatvā [PTS] uddisitva (sã. Mu. ) [BJT Page 514] [\x 514/] "Ki¤cāpi bhavaü kassapo evamāha, atha kho evaü me ettha hoti itipi natthi paro loko natthi sattā opapātikā natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko'ti". 7. "Atthi pana rāja¤¤a pariyāyo yena te pariyāyena evaü hoti: itipi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā, natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipākoti?" "Atthi bho kassapa pariyāyo yena me pariyāyena evaü hoti: itipi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā, natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipākoti". "Yathā kathaü viya rāja¤¤ā?"Ti. "Idha me bho kassapa mittāmaccā ¤ātisālohitā pāõātipātā paņiviratā adinnādānā paņiviratā kāmesu micchācārā [PTS Page 323] [\q 323/] paņiviratā musāvādā paņiviratā pisunāya vācāya paņiviratā pharusāya vācāya paņiviratā samphappalāpā paņiviratā anabhijjhālå abyāpannacittā sammādiņņhi. Te aparena samayena ābādhikā honti dukkhitā bāëhagilānā yadāhaü jānāmi "na1 dāni me imamhā ābādhā vuņņhahissantã'ti. Tyāhaü upasaīkamitvā evaü vadāmi: santi kho bho eke samaõabrāhmaõā evaü vādino evaü diņņhino "ye te pāõātipātā paņiviratā adinnādānā paņiviratā kāmesumicchācārā paņiviratā musāvādā paņiviratā pisunāya vācāya paņiviratā pharusāya vācāya paņiviratā samphappalāpā paņiviratā anabhijjhālå abyāpannacittā sammādiņņhi, te kāyassa bhedā parammaraõā sugatiü saggaü lokaü upapajjantã"ti. Bhavanto kho pāõātipātā paņiviratā adinnādānā paņiviratā kāmesu micchācārā paņiviratā musāvādā paņiviratā pisunāya vācāya paņiviratā pharusāya vācāya paņiviratā samphappalāpā paņiviratā anabhijjhālå abyāpannacittā sammādiņņhi. Sace tesaü bhavataü samaõabrāhmaõānaü saccaü vacanaü, bhavanto kāyassa bhedā parammaraõā sugatiü saggaü lokaü upapajjeyyātha, yena me āgantvā āroceyyātha: 'itipi atthi paro loko, atthi sattā opapātikā, atthi sutaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko'ti. Bhavanto kho pana me saddhāyikā paccayikā, yaü bhavantehi diņņhaü, yathā sāmaü diņņhaü evametaü bhavissatã ti. Te me 'sādhå'ti paņissutvā neva āgantvā ārocenti na pana dåtaü pahãõanti. Ayampi kho bho kassapa pariyāyo yena me pariyāyena evaü hoti: [PTS Page 324] [\q 324/] itipi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko'ti". 1. Sasãko, [PTS. 2.] Kāye (kesuci) [BJT Page 516] [\x 516/] "Tena hi rāja¤¤a upamaü te karissāmi. Upamāyapi idhekacce vi¤¤å purisā bhāsitassa atthaü ājānanti. Seyyathāpi rāja¤¤a puriso gåthakåpe sasãsakaü nimuggo assa, atha tvaü purise āõāpeyyāsi: 'tena hi bho taü purisaü tamhā gåthakåpā uddharathā'ti te 'sādhå'ti paņissutvā taü purisaü tamhā gåthakåpā uddhareyyuü, te tvaü evaü vadeyyāsi: 'tena hi bho tassa purisassa kāyā veëupesikāhi gåtaü sunimmajjitaü nimmajjathā"ti, te 'sādhå'ti paņissutvā tassa purisassa kāyā veëupesikāhi gåthaü sunimmajjitaü nimmajjeyyuü, te tvaü evaü vadeyyāsi: 'tena hi bho tassa purisassa kāyaü paõķumattikāya tikkhattuü subbaņņitaü ubbaņņethā'ti. Te tassa purisassa kāyaü paõķumattikāya tikkhattuü subbaņņitaü ubbaņņeyyuü, te tvaü evaü vadeyyāsi: 'tena hi bho taü purisaü telena abbha¤jitvā sukhumena cuõõena tikkhattuü suppadhotaü karothā'ti, te taü purisaü telena abbha¤jitvā sukhumena cuõõena tikkhattuü suppadhotaü kareyyuü, te tvaü evaü vadeyyāsi: 'tena hi bho tassa purisassa kesamassuü kappethā'ti, te tassa purisassa kesamassuü kappeyyuü, te tvaü evaü vadeyyāsi: 'tena hi bho tassa purisassa mahaggha¤ca mālaü mahagagha¤ca vilepanaü mahagaghāni ca vatthāni upaharathā'ti, te tassa purisassa mahaggha¤ca mālaü mahaggha¤ca [PTS Page 325] [\q 325/] vilepanaü magagghāni ca vatthāni upahareyyuü, te tvaü evaü vadeyyāsi: 'tena hi bho taü purisaü pāsādaü āropetvā pa¤ca kāmaguõāni upaņņhapethā'ti, te taü purisaü pāsādaü āropetvā pa¤cakāmaguõāni upaņņhapeyyuü, taü kimma¤¤asi rāja¤¤a? Api nu tassa purisassa sunahātassa suvilittassa sukappitakesamassussa āmuttamālābhāraõassa odātavatthavasanassa uparipāsādavaragatassa pa¤cahi kāmaguõehi samappitassa samaīgãbhåtassa paricārayamānassa punadeva tasmiü gåthakåpe nimmujjitukamyatā1 assā'ti"? "No hidaü bho kassapa". "Taü kissa hetu?" "Asuci bho kassapa gåthakåpo, asuci ceva asuci saīkhāto ca duggandho ca duggandhasaīkhāto ca jeguccho ca jegucchasaīkhāto ca paņikkålo ca paņikkålasaīkhāto cāti. 1. Kāmatā (kemisu) [BJT Page 518] [\x 518/] "Evameva kho rāja¤¤a manussā devānaü asuci ceva asucisaīkhātā ca duggandhā ca duggandhasaīkhātā ca jegucchā ca jegucchasaīkhātā ca paņikkålā ca paņikålasaīkhātā ca. Yojanasataü kho rāja¤¤a manussagandho deve ubbādhati. Kimpana te mittāmaccā ¤ātisālohitā pāõātipātā paņiviratā adinnādānā paņiviratā kāmesu micchācārā paņiviratā musāvādā paņiviratā pisuõāya vācāya paņiviratā pharusāya vācāya paņiviratā samphappalāpā paņiviratā anabhijjhālå abyāpannacittā sammādiņņhi kāyassa bhedā parammaraõā sugatiü saggaü lokaü upapannā te āgantvā ārocessanti: itipi atthi paro loko, atthi sattā opapātikā, atthi sukaņadukkaņānaü [PTS Page 326] [\q 326/] kammānaü phalaü vipāko'ti? Imināpi kho te rāja¤¤a pariyāyena evaü hotu itipi atthi paro loko, atthi sattā opapātikā, atthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko"ti. Ki¤cāpi bhavaü kassapo evamāha, atha kho evaü me ettha hoti. Itipi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā, natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko'ti. 8. "Atthi pana bho rāja¤¤a pariyāyo yena te pariyāyena evaü hoti: itipi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā, natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipākoti?" "Atthi bho kassapa pariyāyo yena me pariyāyena evaü hoti: itipi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā. Natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipākoti". "Yathākathaü viya rāja¤¤ā?"Ti. "Idha me bho kassapa mittāmaccā ¤ātisālohitā pāõātipātā paņiviratā adinnādānā paņiviratā kāmesu micchācārā paņiviratā musāvādā paņiviratā surāmerayamajjappamādaņņhānā paņiviratā. Te aparena samayena ābādhikā honti dukkhitā bāëhagilānā. Yadāhaü jānāmi na dāni me imamhā ābādhā vuņņhahissantiti tyāhaü upasaīkamitvā evaüvadāmi: santi kho bho eke samaõabrāhmaõā evaüvādino evaüdiņņhino 'ye te pāõātipātā paņiviratā adinnādānā paņiviratā kāmesu micchācārā paņiviratā musāvādā paņiviratā surāmerayamajjappamādaņņhānā paņiviratā, te kāyassa bhedā parammaraõā sugatiü saggaü lokaü uppajjanti devānaü tāvatiüsānaü sahabyatanti, bhavanto kho pāõātipātā paņiviratā adinnādānā paņiviratā kāmesu micchācārā paņiviratā musāvādā paņiviratā surāmerayamajjapamādaņņhānā paņiviratā. [BJT Page 520] [\x 520/] Sace tesaü bhavataü samaõabrāhmaõānaü saccaü vacanaü, bhavanto kāyassa bhedā parammaraõā sugatiü saggaü lokaü upapajjissanti devānaü tāvatiüsānaü sahabyataü. Sace bho kāyassa bhedā parammaraõā sugatiü saggaü lokaü upapajjeyyātha devānaü tāvatiüsānaü sahabyataü, yena me āgantvā āroceyyātha itipi atthi paro loko, atthi sattā opapātikā, atthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko'ti. Bhavanto kho pana me saddhayikā paccayikā, yaü bhaventehi diņņhaü, yathā [PTS Page 327] [\q 327/] sāmaü diņņhaü, evametaü bhavissatãti te me 'sādhuti' paņissutvā neva āgantvā ārocenti na pana dåtaü pahiõanti. Ayampi kho bho kassapa pariyāyo yena me pariyāyena evaü hoti: itipi natthi paro loke natthi sattā opapātikā katthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko"ti. "Tena hi rāja¤¤a ta¤¤evettha paņipucchissāmi, yathā te khameyya tathā naü byākareyyāsi. Yaü kho pana rāja¤¤a mānusakaü vassasataü, devānaü tāvatiüsānaü eso eko rattindivo. Tāya rattiyā tiüsa rattiyo māso, tena māsena dvādasa māsiyo saüvaccharo, tena saüvaccharena dibbaü vassasahassaü devānaü tāvatiüsānaü āyuppamāõaü. Ye te mittāmaccā ¤ātisālohitā pāõātipātā paņiviratā adinnādānā paņiviratā kāmesu micchācārā paņiviratā musāvādā paņiviratā surāmerayamajjapamādaņņhānā paņiviratā, te kāyassa bhedā parammaraõā sugatiü saggaü lokaü upapannā devānaü tāvatiüsānaü sahabyataü, sace pana tesaü evaü bhavissati: 'yāva mayaü dve vā tãõi vā rattindivāni dibbehi pa¤cahi kāmaguõehi samappitā samaīgibhåtā paricārema, atha mayaü pāyāsissa rāja¤¤assa gantvā āroceyyāma: itipi atthi paro loko, atthi sattā opapātikā, atthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko'ti, api nu te āgantvā āroceyyuü: itipi atthi paro loko, atthi sattā opapātikā, atthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko'ti"? [BJT Page 522] [\x 522/] "No hetaü bho kassapa, api hi mayaü bho kassapa ciraükālakatā pi bhaveyyāma. Ko panetaü bhoto kassapassa āroceti: atthi devā tāvatiüsāti vā, evaü dãghāyukā devā tāvatiüsāti vā. Na mayaü [PTS Page 328] [\q 328/] bhoto kassapassa saddahāma atthi devā tāvatiüsā ti vā evaü dãghāyuko devā tāvatiüsā ti vā"ti. "Seyyathāpi rāja¤¤a jaccandho puriso na passeyya kaõhasukkāni råpāni, na passeyya nãlakāni råpāni, na passeyya pãtakāni råpāni, na passeyya lohitakāni råpāni, na passeyya ma¤jeņņhikāni råpāni, na passeyya samavisamaü na passeyya tārakaråpāni, na passeyya candimasuriye, so evaü vadeyya 'natthi kaõhasukkāni råpāni, natthi kaõhasukkānaü råpānaü dassāvã, natthi nãlakāni råpāni, natthi nãlakānaü råpānaü dassāvã, natthi pãtakāni råpāni, natthi pãtakānaü råpānaü dassāvã, natthi lohitakāni råpāni, natthi lohitakānaü råpānaü dassāvã, natthi ma¤jeņņhikāni råpāni, natthi ma¤jeņņhikānaü råpānaü dassāvã, natthi samavisamaü, natthi samavisamassa dassāvã, natthi tārakaråpāni, natthi tārakaråpānaü dassāvã, natthi candimasuriyā, natthi candimasuriyānaü dassāvã, ahametaü na jānāmi, ahametaü na passāmi tasmā taü natthini. Sammā nu kho bho rāja¤¤a vadamāno vadeyyā?"Ti. "No hetaü bho kassapa. Atthi kaõhasukkāni råpāni, atthi kaõhasukkānaü råpānaü dassāvã, atthi nãlakāni råpāni, atthi nãlakānaü råpānaü dassāvã, atthi pãtakāni råpāni, atthi pãtakānaü råpānaü dassāvã, atthi lohitakāni råpāni, atthi lohitakānaü råpānaü dassāvã, atthi ma¤jeņņhikāni råpāni, atthi ma¤jeņņhikānaü råpānaü [PTS Page 329] [\q 329/] dassāvã, atthi samavisamaü atthi samavisamassa dasasāvã, atthi tārakaråpāni, atthi tārakaråpānaü dassāvã, atthi candimasuriyā, atthi candimasuriyānaü dassāvã. 'Ahametaü na jānāmi, ahametaü na passāmi, tasmā tā natthi'ti na hi so bho kassapa sammā vadamāno vadeyyā"ti. [BJT Page 524] [\x 524/] "Evameva kho tvaü rāja¤¤a jaccandhåpamo ma¤¤e paņibhāsi, yaü maü tvaü evaü vadesi: ko panetaü bhoto kassapassa āroceti: atthi devā tāvatiüsāti vā, evaü dãghāyukā devā tāvatiüsāti vā. Na mayaü bhoto kassapassa saddahāma atthi devā tāvatiüsāti vā evaü dãghāyukā devā tāvatiüsāti vā'ti. Na kho rāja¤¤a evaü paro loko daņņhabbo. Yathā tvaü ma¤¤asi iminā maüsacakkhunā. Ye kho te rāja¤¤a samaõabrāhmaõā ara¤¤e vanapatthāni pannāni senāsanāni paņisevanti appasaddāni appanigghosāni, te tattha appamattā ātāpino pahitattā viharantā dibbaü cakkhuü visodhenti, te dibbena cakkhunā visuddhena atikkantamānusakena ima¤ceva lokaü passanti para¤ca, satte ca opāpātike. Eva¤ca kho rāja¤¤a paro loko daņņhabbo. Natveva yathā tvaü ma¤¤asi iminā maüsacakkhunā. Imināpi kho te rāja¤¤a pariyāyena evaü hotu: itipi atthi paro loko. Atthi sattā opapātikā. Atthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko ti. " "Ki¤cāpi bhavaü kassapo evamāha, atha kho [PTS Page 330] [\q 330/] evamme ettha hoti: itipi natthi pattā paro loko, natthi sattā opapātikā, natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko ti. " "Atthi pana rāja¤¤a pariyāyo yena te pariyāyena evaü hoti: itipi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā, natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipākoti?" 9. "Atthi bho kassapa pariyāyo yena me pariyāyena evaü hoti: itipi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā, natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipākoti". "Yathā kathaü viya rāja¤¤āti"? 1. Tumhettha [PTS.] [BJT Page 526] [\x 526/] "Idhāhaü bho kassapa passāmi samaõabrāhmaõe sãlavante kalyāõadhamme jãvitukāme amaritukāme sukhakāme dukkhapaņikkåle. Tassa mayhaü bho kassapa "evaü hoti: sace kho ime bhonto samaõabrāhmaõā sãlavanto kalyāõadhammā evaü jāneyyuü: ito no matānaü seyyo bhavissatã'ti idāni me bhonto samaõabrāhmaõā sãlavanto kalyāõadhammā vãsaü vā khādeyyuü, satthaü vā āhareyyuü, ubbandhitvā vā kālaü kareyyuü, papāte vā papateyyuü. Yasmā ca kho ime bhonto samaõabrāhmaõā sãlavanto kalyāõadhammā na evaü jānanti: ito no matānaü seyyo bhavissatã ti, tasmā ime bhonto samaõabrāhmaõā sãlavanto kalyāõadhammā jãvitukāmā amaritukāmā sukhakāmā dukkhapaņikålā. Attānaü na mārentã'ti. Ayampi bho kassapa pariyoso yena me pariyāyena evaü hoti: itipi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā, natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipākoti". "Tena hi rāja¤¤a upamante karissāmi, upamāyapi dhekacce vi¤¤å purisā bhāsitassa atthaü ājānanti. Bhåtapubbaü rāja¤¤a a¤¤atarassa brāhmaõassa dve pajāpatiyo ahesuü. Ekissā putto ahosi dasavassuddesiko vā dvādasavassuddesiko vā, ekā gabbhinã upavija¤¤ā. Atha kho so brāhmaõo kālamakāsi. Atha kho so māõavako mātusapattiü etadavoca: 'yamidaü hoti dhanaü vā dha¤¤aü vā rajataü vā jātaråpaü vā, sabbantaü [PTS Page 331] [\q 331/] mayhaü, natthi tuyhettha ki¤cã, pitu me hoti dāyajjaü niyyātehã'ti, evaü vutte sā brāhmaõã taü māõavakaü etadavoca: 'āgamehi tāva tāta yāva vijāyāmi. Sace kumārako bhavissati, tassapi ekadeso bhavissati, sace kumārikā bhavissati sāpi ce opabhoggā bhavissatãti. Dutiyampi kho so māõavako mātusapattiü etadavoca: 'yamidaü hoti dhanaü vā dha¤¤aü vā rajataü vā jātaråpaü vā sabbantaü mayhaü. Natthi tuyhettha ki¤ci, pitu me hoti dāyajjaü niyyātehã'ti. Dutiyampi kho sā brāhmaõã taü māõavakaü etadavoca: āgamehi tāva tāta yāva vijāyāmi. Sace kumārako bhavissati. Tassapi ekadeso bhavissati, sace kumārikā bhavissati, sāpi te opabhoggā bhavissatã'ti. Tatiyampi kho so māõavako mātusapattiü etadavoca: 'yamidaü hoti dhanaü vā dha¤¤aü vā rajataü vā jātaråpaü vā sabbantaü mayhaü. Natthi tuyhettha ki¤ci, pitu me hoti dāyajjaü niyyātehã'ti. Atha kho sā brāhmaõã satthaü gahetvā ovarakaü pavisitvā udaraü opāņesi: yāva jānāmi yadi vā kumārako yadi vā kumārikā'ti. 1. Opātesi (sãmu) [BJT Page 528] [\x 528/] Sā attāna¤ceva jãvita¤ca gabbha¤ca sāpateyya¤ca vināsesi. Yathā taü bālā abyattā anayabyasanaü āpannā, ayoniso dāyajjaü gavesantã evameva kho tvaü rāja¤¤a bālo abyatto anayabyasanaü āpajjissasi ayoniso paralokaü gavesanto, [PTS Page 332] [\q 332/] seyyathāpi sā brāhmaõã bālā abyattā anayabyasanaü āpannā ayoniso dāyajjaü gavesantã. Na kho rāja¤¤a samaõabrāhmaõā sãlavanto kalyāõadhammā apakkaü paripācenti, api ca paripakkaü āgamenti, paõķitānaü attho hi rāja¤¤a samaõabrāhmaõānaü sãlavantānaü kalyāõadhammānaü jãvitena. Yathā yathā kho rāja¤¤a samaõabrāmhaõā sãlavanto kalyāõadhammā ciraü dãghamaddhāna tiņņhanti, tathā tathā bahuü pu¤¤aü pasavanti. Bahujanahitāya ca paņipajjanti bahujanasukhāya lokānukampāya atthāya hitāya sukhāya devamanussānaü, imināpi kho te rāja¤¤a pariyāyena evaü hotu "itipi atthi paro loko, atthi sattā opapātikā, atthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko"ti. "Ki¤capi bhavaü kassapo evamāha, atha kho evaü me ettha hoti itipi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā, natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipākoti". 10. "Atthi pana rāja¤¤a pariyāyo yena te pariyāyena evaü hoti: itipi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā, natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipākoti?" "Atthi bho kassapa pariyāyo yena me pariyāyena evaü hoti: itipi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā, natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipākoti". "Yathā kathaü viya rāja¤¤ā?"Ti. "Idha mebho kassapa purisā coraü āgucāriü gahetvā dassenti: ayaü bhante coro āgucārã, imassa yaü icchasi taü daõķaü paõehã' ti. Tyāhaü evaü vadāmi: 'tena hi bho imaü purisaü jãvantaü yeva kumbhiyā pakkhipitvā mukhaü pidahitvā allena cammena onandhitvā allāya mattikāya bahalāvalepanaü [PTS Page 333] [\q 333/] kāretvā uddhanaü āropetvā aggiü dethā'ti. Te me 'sādhu'tã paņissutvā taü purisaü jãvantaü yeva kumbhiyā pakkhipitvā mukhaü pidahitvā allena cammena onandhitvā allaya mattikāya bahalāvalepanaü kāretvā. Uddhanaü āropetvā aggiü denti. Yadā mayaü jānāma 'kālakato so puriso'ti atha naü kumbhiü oropetvā ubbhinditvā mukhaü vivaritvā sanikaü nillokema 'appevanāmassa jãvaü nikkhamantaü passeyyāmā'ti. Nevassa mayaü jãvaü nikkhamantaü passāma. Ayampi kho bho kassapa pariyāyo yena me pariyāyena evaü hoti: itipi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā, natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko'ti. " [BJT Page 530] [\x 530/] "Tena hi rāja¤¤a ta¤¤evettha paņipucchissāmi. Yathā te khameyya tathā naü byākareyyāsi. Abhijānāsi no tvaü rāja¤¤a divāseyyaü upagato supãnakaü passitā ārāmarāmaõeyyakaü vanarāmaõeyyakaü bhåmirāmaõeyyakaü pokkharaõãrāmaõeyyakanti?" "Abhijānāmahaü bho kassapa divāseyyaü upagato supinakaü passitā ārāmarāmaõeyyakaü vanarāmaõeyyakaü bhåmirāmaõeyyakaü pokkharaõãrāmaõeyyakanti. " "Rakkhanti taü tamhi samaye khujjā pi vāmanakā pi keëāsikā pi komārikāpã? Ti. " "Evaü bho kassapa rakkhanti maü tasmiü samaye khujjāpi vāmanakāpi keëāsikā pi komārikā pã"ti. "Api nu tā tuyhaü jãvaü passanti pavisantaü vā nikkhamantaü vā?Ti" [PTS Page 334] [\q 334/] "no hetaü bho kassapa" "Tā hi nāma rāja¤¤a tuyhaü jãvantassa jãvantiyo jãvaü na passissanti pavisantaü vā nikkhamantaü vā. Kimpana tvaü kālakatassa jãvaü passissasi pavisantaü vā nikkhamantaü vā? Iminā pi kho te rāja¤¤a pariyāyena evaü hotu; itipi atthi paro loko, atthi sattā opapātikā, atthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko'ti. " "Ki¤cāpi bhavaü kassapo evamāha, atha kho evaü me ettha hoti; itipi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā, natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko'ti" 11. "Atthi pana rāja¤¤a pariyāyo yena te pariyāyena evaü hoti: itipi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā, natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipākoti?". "Atthi bho kassapa pariyāyo yena me pariyāyena evaü hoti: itipi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā, natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipākoti". "Yathā kathaü viya rāja¤¤ā?Ti" [BJT Page 532] [\x 532/] "Idha me bho kassapa purisā coraü āgucāriü gahetvā dassenti. Ayā te bhante coro āgucārã, imassa yaü icchasi taü daõķaü paõehã'ti. Tyāhaü evaü vadāmi: 'tena hi bho imaü purisaü jãvantaü yeva tulāya tuletvā jiyāya anassāsakaü māretvā punadeva tulāya tulethā'ti. Te me 'sādhå'ti paņissutvā taü purisaü jãvantaü yeva tulāya tuletvā jisāya anassāsakaü māretvā punadeva tulāya tulenti. Yadā so jãvati, tadā lahutaro ca hoti mudutaro ca kamma¤¤ataro ca. Yadā pana so kālakato hoti, tadā garutaro ca hoti patthinnataro ca akamma¤¤ataro ca. Ayampi kho bho kassapa pariyāso yena me pariyāyena evaü hoti: 'itipi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā, natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko'ti. " "Tena hi rāja¤¤a upamante karissāmi. Upamāyapidhekacce [PTS Page 335] [\q 335/] vi¤¤å purisā bhāsitassa atthaü ājānanti. Seyyathāpi rāja¤¤a puriso divasaü sannattaü ayoguëaü ādittaü sampajjalitaü sajotibhåtaü tulāya tuleyya, tamenaü aparena samayena sãtaü nibbutaü tulāya tuleyya. Kadā nu kho so ayoguëo lahutaro vā hoti mudutaro vā kamma¤¤ataro vā? Yadā vā āditta sampajjalito sajotibhåto, yadā vā sãto nibbuto? Ti" "Yadā so bho kassapa ayoguëo tejosahagato ca hoti vāyosahagato ca āditto sampajjalito sajotibhåto, tadā lahutaro ca hoti mudutaro ca kamma¤¤ataro ca. Yadā ca pana so ayoguëo ne ca tejosahagato hoti na vāyosahagato sãto nibbuto, tadā garutaro ca hoti patthinnataro ca akamma¤¤ataro cā ti. " "Evameva kho rāja¤¤a yadā'yaü kāyo āyusahagato ca hoti usmāsahagato ca vi¤¤āõasahagato ca, tadā lahutaro ca hoti mudutaro ca kamma¤¤ataro ca. Yadā panāyaü kāyo neva āyusahagato hoti na usmāsahagato na vi¤¤ānasahagato, tā garutaro ca hoti patthinnataro ca akamma¤¤ataro ca. Imināpi kho te rāja¤¤a pariyāyena evaü hotu: itipi atthi paro loko, atthi sattā opapātikā, atthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko"ti. [BJT Page 534] [\x 534/] "Ki¤cāpi bhavaü kassapo evamāha, atha kho evaü me ettha hoti itipi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā, natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko"ti. 12. "Atthi pana rāja¤¤a pariyāyo yena te pariyāyena evaü hoti: itipi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā, natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipākoti?" "Atthi bho kassapa pariyāyo yena me pariyāyena evaü hoti: itipi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā, natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipākoti". "Yathā kathaü viya rāja¤¤ā?" Ti. "Idha me bho kassapa purisā coraü āgucāriü gahetvā dassenti; 'ayante bhante coro āgucārã, imassa yaü [PTS Page 336] [\q 336/] icchasi taü daõķaü paõehã'ti. Tyāhaü evaü vadāmi; tena hi bho imaü purisaü anupahacca chavi¤ca camma¤ca maüsa¤ca nahāru¤ca aņņhi¤ca aņņhimi¤ja¤ca jãvitā voropethā'ti. Te me sādhå ti paņissutvā taü purisaü anupahacca chavi¤ca camma¤ca maüsa¤ca nahāru¤ca aņņhi¤ca aņņhimi¤ja¤ca jãvitā voropenti. Yadā so āmato hoti, tyāhaü evaü vadāmi: tena hi bho imaü purisaü uttānaü nipātetha, appevanāmassa jãvaü nikkhamantaü passeyyāmāti. Te taü purisaü uttānaü nipātenti. Nevassa mayaü jãvaü nikkhamantaü passāma. Tyāhaü evaü vadāmi; tena hi bho imaü purisaü avakujjaü nipātetha, appevanāmassa jãvaü nikkhamantaü passeyyāmāti. Tena hi bho imaü purisaü passena nipātetha, appevanāmassa jãvaü nikkhamantaü passeyyāmāti. Tena hi bho imaü purisaü dutiyena passena nipātetha, appevanāmassa jãvaü nikkhamantaü passeyyāmāti. Tena hi bho imaü purisaü uddhaü ņhapetha, appevanāmassa jãvaü nikkhamantaü passeyyāmāti. Tena hi bho imaü purisaü omuddhakaü ņhapetha, appevanāmassa jãvaü nikkhamantaü passeyyāmāti. Tena hi bho imaü purisaü pāõinā ākoņetha, appevanāmassa jãvaü nikkhamantaü passeyyāmāti. Tena hi bho imaü purisaü leķķunā ākoņetha, appevanāmassa jãvaü nikkhamantaü passeyyāmāti. Tena hi bho imaü purisaü daõķena ākoņetha, appevanāmassa jãvaü nikkhamantaü passeyyāmāti. Tena hi bho imaü purisaü satthena ākoņetha, appevanāmassa jãvaü nikkhamantaü passeyyāmāti. Tena hi bho imaü purisaü odhunātha, appevanāmassa jãvaü nikkhamantaü passeyyāmāti. Tena hi bho imaü purisaü sandhunātha, appevanāmassa jãvaü nikkhamantaü passeyyāmāti. Tena hi bho imaü purisaü niddhunātha, appevanāmassa jãvaü nikkhamantaü passeyyāmāti. Te taü purisaü avakujja nipātenti, nevassa mayaü jãvaü nikkhamantaü passāma. Tassa tadeva cakkhu hoti te råpā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti, tadeva sotaü hoti te saddā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti, sveva kāyo hoti te phoņņhabbā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti. Te taü purisaü passena nipātenti, nevassa mayaü jãvaü nikkhamantaü passāma. Tassa tadeva cakkhu hoti te råpā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti, tadeva sotaü hoti te saddā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti, sāyeva jivhā hoti na rasā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti, sveva kāyo hoti na phoņņhabbā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti. Te taü purisaü dutiyena passena nipātenti, nevassa mayaü jãvaü nikkhamantaü passāma. Tassa tadeva cakkhu hoti te råpā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti, tadeva sotaü hoti te saddā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti, sveva kāyo hoti te phoņņhabbā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti. Te taü purisaü uddhaü ņhapenti, nevassa mayaü jãvaü nikkhamantaü passāma. Tassa tadeva cakkhu hoti te råpā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti, tadeva sotaü hoti te saddā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti, sāyeva jivhā hoti na rasā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti, sveva kāyo hoti na phoņņhabbā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti. Te taü purisaü omuddhakaü ņhapenti, nevassa mayaü jãvaü nikkhamantaü passāma. Tassa tadeva cakkhu hoti te råpā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti, tadeva sotaü hoti te saddā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti, sveva kāyo hoti te phoņņhabbā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti. Te taü purisaü pāõinā ākoņenti, nevassa mayaü jãvaü nikkhamantaü passāma. Tassa tadeva cakkhu hoti te råpā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti, tadeva sotaü hoti te saddā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti, sāyeva jivhā hoti na rasā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti, sveva kāyo hoti na phoņņhabbā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti. Te taü purisaü leķķhunā ākoņenti, nevassa mayaü jãvaü nikkhamantaü passāma. Tassa tadeva cakkhu hoti te råpā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti, tadeva sotaü hoti te saddā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti, sveva kāyo hoti te phoņņhabbā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti. Te taü purisaü daõķena ākoņenti, nevassa mayaü jãvaü nikkhamantaü passāma. Tassa tadeva cakkhu hoti te råpā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti, tadeva sotaü hoti te saddā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti, sāyeva jivhā hoti na rasā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti, sveva kāyo hoti na phoņņhabbā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti. Te taü purisaü satthena ākoņenti, nevassa mayaü jãvaü nikkhamantaü passāma. Tassa tadeva cakkhu hoti te råpā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti, tadeva sotaü hoti te saddā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti, sāyeva jivhā hoti na rasā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti, sveva kāyo hoti na phoņņhabbā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti. Te taü purisaü odhunanti, nevassa mayaü jãvaü nikkhamantaü passāma. Tassa tadeva cakkhu hoti te råpā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti, tadeva sotaü hoti te saddā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti, sāyeva jivhā hoti na rasā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti, sveva kāyo hoti na phoņņhabbā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti. Te taü purisaü sandhunanti nevassa mayaü jãvaü nikkhamantaü passāma. Tassa tadeva cakkhu hoti te råpā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti, tadeva sotaü hoti te saddā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti, sāyeva jivhā hoti na rasā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti, sveva kāyo hoti na phoņņhabbā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti. Te taü purisaü niddhunanti, nevassa mayaü jãvaü nikkhamantaü passāma. Tassa tadeva cakkhu hoti te råpā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti, tadeva sotaü hoti te saddā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti, tadeva ghānaü hoti te gandhā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti, tadeva ghānaü hoti te gandhā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti, [PTS Page 337] [\q 337/] sāyeva jivhā hoti te rasā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti, sveva kāyo hoti te phoņņhabbā ta¤cāyatanaü nappaņisaüvedeti, ayampi kho bho kassapa pariyāyo yena me pariyāyena evaü hoti: itipi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā, natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko ti". [BJT Page 536] [\x 536/] "Tena hi rāja¤¤a upamante karissāmi. Upamāyapidhekacce vi¤¤å purisā bhāsitassa atthaü ajānanti. Bhåtapubbaü rāja¤¤a a¤¤ataro saīkhadhammo saīkhaü ādāya paccantimaü janapadaü agamāsi. So yena¤¤ataro gāmo tenupasaīkami, upasaīkamitvā majjhe gāmassa ņhito tikkhattuü saīkhaü upalāpetvā saīkhaü bhåmiyaü nikkhipitvā ekamantaü nisãdi. Atha kho rāja¤¤a tesaü paccantajānapadānaü manussānaü etadahosi: ambho kassa nu kho eso saddo evaürajanãyo evaükamanãyo evaümadanãyo evaübandhanãyo evaümucchanãyo?Ti sannipatitvā taü saīkhadhamaü etadavocuü: ambho kassa nu kho eso saddo evaü rajanãyo evaü kamanãyo evaü madanãyo evaü khandhanãyo evaü mucchanãyo? Ti. "Eso kho bho saīkho nāma yasseso saddo evaü rajanãyo evaü kamanãyo evaü madanãyo evaü bandhanãyo evaü mucchanãyo'ti. Te taü saīkhaü uttānaü nipātesuü: 'vadehi bho saīkha, vadehi bho saīkhā'ti. Neva so saīkho saddamakāsi. Te taü saīkhaü avakujjaü nipātesuü: 'vadehi bho saīkha, vadehi bho saīkhā'ti. Neva so saīkho saddamakāsi. Te taü saīkhaü passena nipātesuü: 'vadehi bho saīkha, vadehi bho saīkhā'ti. Neva so saīkho saddamakāsi. Te taü saīkhaü dutiyena passena nipātesuü: 'vadehi bho saīkha, vadehi bho saīkhā'ti. Neva so saīkho saddamakāsi. Te taü saīkhaü uddhaü ņhapesuü: 'vadehi bho saīkha, vadehi bho saīkhā'ti. Neva so saīkho saddamakāsi. Te taü saīkhaü omuddhakaü ņhapesuü: 'vadehi bho saīkha, vadehi bho saīkhā'ti. Neva so saīkho saddamakāsi. Te taü saīkhaü [PTS Page 338] [\q 338/] pāõinā ākoņesuü: 'vadehi bho saīkha, vadehi bho saīkhā'ti. Neva so saīkho saddamakāsi. Te taü saīkhaü leķķunā ākoņesuü: 'vadehi bho saīkha, vadehi bho saīkhā'ti. Neva so saīkho saddamakāsi. Te taü saīkhaü daõķena ākoņesuü: 'vadehi bho saīkha, vadehi bho saīkhā'ti. Neva so saīkho saddamakāsi. Te taü saīkhaü satthena ākoņesuü: 'vadehi bho saīkha, vadehi bho saīkhā'ti. Neva so saīkho saddamakāsi. Te taü saīkhaü odhuniüsu: 'vadehi bho saīkha, vadehi bho saīkhā'ti. Neva so saīkho saddamakāsi. Te taü saīkhaü sandhuniüsu: 'vadesahi bho saīkha, vadehi bho saīkhā'ti. Neva so saīkho saddamakāsi. Te taü saīkhaü niddhuniüsu: 'vadehi bho saīkha, vadehi bho saīkhā'ti. Neva so saīkho saddamakāsi. Atha kho rāja¤¤a tassa saīkhadhamassa etadahosi: yāvabālā ime paccantajānapadā manussā. Kathaü hi nāma ayoniso saīkhasaddaü gavesissantã ti tesaü pekkhamānānaü saīkhaü gahetvā tikkhattuü saīkhaü upalāpetvā saīkhaü ādāya pakkāmi. Atha kho rāja¤¤a tesaü paccantajānapadānaü manussānaü etadahosi: yadā kira bho ayaü saīkho nāma purisasahagato ca hoti, vāyāmasahagato ca vāyusahagato ca, tadāyaü saīkho saddaü karoti. Yadā panāyaü saīkho neva purisasahagato hoti na vāyāmasahagato na vāyusahagato, nāyaü saīkho saddaü karotã'ti. [BJT Page 538] [\x 538/] Evameva kho rāja¤¤a yadāyaü kāyo āyusahagato ca hoti usmāsahagato ca vi¤¤āõasahagato ca, tadā abhikkamatipi paņikkamatipi tiņņhatipi nisãdatipi seyyampi kappeti, cakkhunāpi råpaü passati, sotenapi saddaü suõāti, ghānenapi gandhaü ghāyati, jivhāyapi rasaü sāyati, kāyenapi phoņņhabbaü phusati, manasāpi dhammaü vijānāti. Yadā panāyaü kāyo neva āyusahagato hoti, na usmāsahagato ca na vi¤¤āõasahagato ca, tadā neva abhikkamati na paņikkamati na tiņņhati na nisãdati na seyyaü kappeti, cakkhunāpi råpaü na passati, sotenapi saddaü na suõāti, ghānenapi gandhaü na ghāyati, jivhāyapi rasaü na sāyati, kāyenapi phoņņhabbaü na phusati, manasāpi dhammaü na vijānāti. Imināpi kho te rāja¤¤a pariyāyena evaü hotu: itipi atthi paro loko, atthi sattā opapātikā, atthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko'ti". "Ki¤cāpi bhavaü kassapo evamāha, atha kho [PTS Page 339] [\q 339/] evamme ettha hoti: itipi natthi paro Loko, natthi sattā opapātikā, natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko'ti". 13. "Atthi pana rāja¤¤a pariyāyo yena te pariyāyena evaü hoti: itipi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā, natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipākoti?" "Atthi bho kassapa pariyāyo yena me pariyāyena evaü hoti: itipi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā, natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipākoti". "Yathā kathaü viya rāja¤¤āti?" "Idha me bho kassapa purisā coraü āgucāriü gahetvā dassenti: ayaü te bhante coro āgucārã, imassa yaü icchasi taü daõķaü paõehã'ti. Tyāhaü evaü vadāmi: tena hi bho imassa purisassa chaviü chindatha, appevanāmassa jãvaü passeyyāmā'ti. Te tassa purisassa chaviü chindanti nevassa mayaü jãvaü passāma. Tyāhaü evaü vadāmi: tena hi bho imassa purisassa cammaü chindatha, appevanāmassa jãvaü passeyyāmā'ti. Tena hi bho imassa purisassa maüsaü chindatha, appevanāmassa jãvaü passeyyāmā'ti. Tena hi bho imassa purisassa nahāruü chindatha, appevanāmassa jãvaü passeyyāmā'ti. Tena hi bho imassa purisassa aņņhiü chindatha, appevanāmassa jãvaü passeyyāmā'ti. Tena hi bho imassa purisassa aņņhimi¤jaü chindatha, appevanāmassa jãvaü passeyyāmā'ti. Te tassa purisassa cammaü chindanti nevassa mayaü jãvaü passāma. Te tassa purisassa maüsaü chindanti nevassa mayaü jãvaü passāma. Te tassa purisassa nahāruü chindanti nevassa mayaü jãvaü passāma. Te tassa purisassa aņņhiü chindanti nevassa mayaü jãvaü passāma. Te tassa purisassa aņņhimi¤jaü chindanti nevassa mayaü jãvaü passāma. Ayampi kho bho kassapa pariyāyo yena me pariyāyena evaü hoti: itipi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā, natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko'ti. " [BJT Page 540] [\x 540/] "Tena hi rāja¤¤a upamante karissāmi. Upamāyapi idhekacce vi¤¤å purisā bhāsitassa atthaü ājānanti. Bhåtapubbaü rāja¤¤a a¤¤ataro aggiko jaņilo ara¤¤āyatane paõõakuņiyā vasati. Atha kho rāja¤¤a a¤¤ataro janapade sattho vuņņhāsi. Atha kho so sattho tassa aggikassa jaņilassa assamassa sāmantā ekarattiü vasitvā pakkāmi. Atha kho rāja¤¤a tassa aggikassa jaņilassa [PTS Page 340] [\q 340/] etadahosi: yannånāhaü yena so satthavāho tenupasaīkameyyaü, appevanāmettha ki¤ci upakaraõaü adhigaccheyyanti. Atha kho so aggiko jaņilo kālasseva vuņņhāya yena so satthavāho tenupasaīkami. Upasaīkamitvā addasa tasmiü satthavāhe daharaü kumāraü mandaü uttānaseyyakaü chaķķitaü. Disvānassa etadahosi: na kho metaü patiråpaü, yamme pekkhamānassa manussabhåto kālaükareyya. Yannånāhaü imaü dārakaü assamaü netvā āpādeyyaü poseyyaü vaķķheyyanti. Atha kho so aggiko jaņilo taü dārakaü assamaü netvā āpādesi posesi vaķķhesi. Yadā so dārako dasavassuddesiko vā hoti dvādasavassuddesiko vā, atha kho tassa aggikassa jaņilassa janapade ki¤cideva karaõãyaü uppajji. Atha kho so aggiko jaņilo taü dārakaü etadavoca: 'icchāmahaü tāta janapadaü gantuü, aggiü tāta paricareyyāsi. Mā ca te aggi nibbāyi. Sace ca te aggi nibbāyeyya, ayaü vāsi, imāni kaņņhāni, idaü araõãsahitaü. Aggiü nibbattetvā aggiü paricareyyāsã'ti. Atha kho so aggiko jaņilo taü dārakaü evaü anusāsitvā janapasaü agamāsi. Tassa khiķķāpasutassa aggi nibbāyi. Atha kho tassa dārakassa etadahosi: pitā kho maü evaü avaca: 'aggiü tāta paricareyyāsi, mā ca te aggi nibbāyi. Sace ca te aggi nibbāyeyya ayaü vāsi imāni kaņņhāni. Idaü araõãsahitaü, aggiü nibbattetvā aggiü paricareyyāsã'ti. Yannånāhaü aggiü nibbattetvā aggiü paricareyyanti. [PTS Page 341] [\q 341/] atha kho so dārako araõãsahitaü vāsiyā tacchi: appevanāma aggiü adhigaccheyyanti. Neva so aggiü adhigacchi. Araõãsahitaü dvidhā phālesi: appevanāma aggiü adhigaccheyyanti. Neva so aggiü adhigacchi. Araõisahitaü tidhā phālesi: appevanāma aggiü adhigaccheyyanti. Neva so aggiü adhigacchi. Araõãsahitaü catudhā phālesi: appevanāma aggiü adhigaccheyyanti. Neva so aggiü adhigacchi. Araõãsahitaü pa¤cadhā phālesi: appevanāma aggiü adhigaccheyyanti. Neva so aggiü adhigacchi. Araõãsahitaü dasadhā phālesi: appevanāma aggiü adhigaccheyyanti. Neva so aggiü adhigacchi. Araõãsahitaü satadhā phālesi: appevanāma aggiü adhigaccheyyanti. Neva so aggiü adhigacchi. Araõãsahitaü sakalikaü sakalikaü akāsi: appevanāma aggiü adhigaccheyyanti. Neva so aggiü adhigacchi. Araõãsahitaü sakalikaü sakalikaü karitvā udukkhale koņņesi: appevanāma aggiü adhigaccheyyanti. Neva so aggiü adhigacchi. Araõãsahitaü udukkhale koņņetvā mahāvāte opuõi: appevanāma aggiü adhigaccheyyanti. Neva so aggiü adhigacchi. 1. Sã. Mu. I. Saceva. 2. Sã. Mu. I. Araõi. 3. Sã. Mu. I. Araõi. [BJT Page 542] [\x 542/] Atha kho so aggiko jaņilo janapade taü karaõãyaü tãretvā, yena sako assamo tenupasaīkami, upasaīkamitvā taü dārakaü etadavoca: 'kacci te tāta aggi na nibbuto'ti. Idha me tāta khiķķāpasutassa aggi nibbāyi. Tassa me etadahosi: pitā kho maü evaü avaca: aggiü tāta paricareyyāsi, mā ca te aggi nibbāyi. Sace ca te aggi nibbāyeyya ayaü vāsi imāni kaņņhāni idaü araõãsahitaü, aggiü nibbattetvā aggiü paricareyyāsã ti. Yannånāhaü aggiü nibbattetvā aggiü paricareyyanti. Atha khvāhaü tāta araõãsahitaü vāsiyā tacchiü: appevanāma aggi adhigaccheyyanti. Nevāhaü aggiü adhigacchiü. Araõãsahataü dvidhā phālesiü: appevanāma aggiü adhigaccheyyanti. Nevāhaü aggiü adhigacchiü. Araõãsahitaü tidhā phālesiü: appevanāma aggiü adhigaccheyyanti. Nevāhaü aggiü adhigacchiü. Araõãsahitaü catudhā phālesiü: appevanāma aggiü adhigaccheyyanti. Nevāhaü aggiü adhigacchiü. Araõãsahitaü pa¤cadhā phālesiü: appevanāma aggiü adhigaccheyyanti. Nevāhaü aggiü adhigacchiü. Araõãsahitaü dasadhā phālesiü: appevanāma aggiü adhigaccheyyanti. Nevāhaü aggiü adhigacchiü. Araõãsahitaü satadhā phālesiü: appevanāma aggiü adhigaccheyyanti. Nevāhaü aggiü adhigacchiü. Araõãsahitaü sakalikaü sakalikaü akāsiü: appevanāma aggiü adhigaccheyyanti. Nevāhaü aggiü adhigacchiü. Araõãsahitaü sakalikaü sakalikaü karitvā udukkhale koņņesiü: appevanāma aggiü adhigaccheyyanti. Nevāhaü aggiü adhigacchiü. Araõãsahitaü udukkhakale koņņetvā mahāvāte ophuõiü appevanāma aggiü adhigaccheyyanti. Nevāhaü aggiü adhigacchinti. Atha kho tassa aggikassa jaņilassa etadahosi: yāvabālo ayaü dārako abyatto. Kathaü hi nāma ayoniso aggiü gavesissatã ti tassa pekkhamānassa araõãsahitaü gahetvā aggiü nibbattetvā taü dārakaü etadavoca: evaü kho tāta [PTS Page 342] [\q 342/] aggi nibbattetabbo, natveva yathā tvaü bālo abyatto ayoniso aggiü gavesissatã ti, Evameva kho tvaü rāja¤¤a bālo abyatto ayoniso paralokaü gavesissasi. Paņinissajjetaü rāja¤¤a pāpakaü diņņhigataü. Paņinissajjetaü rāja¤¤a pāpakaü diņņhigataü. Mā te ahosi dãgharattaü ahitāya dukkhāyā"ti. "Ki¤cāpi bhavaü kassapo evamāha, atha kho nevāhaü sakkomi1 idaü pāpakaü diņņhigataü paņinissajjituü. Rājā pi maü pasenadi kosalo jānāti tirorājānopi: 'pāyāsirāja¤¤o evaüvādã evaüdiņņhi: itipi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā, natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko ti. Sacāhaü bho kassapa idaü pāpakaü diņņhigataü paņinissajjissāmi, bhavissanti me cattāro; yāvabālo pāyāsirāja¤¤o yāvaabyatto duggahitaggāhãti. Kopenapi naü harissāmi, makkhenapi naü harissāmi, palāsenapi naü harissāmã ti. " 1. Sayahāmi [PTS.] [BJT Page 544] [\x 544/] 14. "Tena hi rāja¤¤a upamante karissāmi. Upamāyapidhekacce vi¤¤å purisā bhāsitassa atthaü ājānanti. Bhåtapubbaü rāja¤¤a mahāsakaņasattho sakaņasahassaü puratthimā janapadā pacchimaü janapadaü agamāsi. So yena yena gacchati khippameva pariyādiyati tiõakaņņhodakaü haritakapaõõaü. Tasmiü kho pana satthe dve satthavāhā ahesuü, eko [PTS Page 343] [\q 343/] pa¤cannaü sakaņasatānaü eko pa¤cannaü sakaņasatānaü. Atha kho tesaü satthavāhānaü etadahosi. Ayaü kho pana mahāsakaņasattho sakaņasahassaü. Te mayā yena yena gacchāma khippameva pariyādiyati tiõakaņņhodakaü haritakapaõõaü. Yannåna mayaü imaü satthaü dvidhā vibhajeyyāma ekato pa¤ca sakaņasatāni, ekato pa¤ca sakaņasatānãti. Te taü satthaü dvãdhā vibhajiüsu ekato pa¤ca sakaņasatāni ekato pa¤ca sakaņasatāni. Eko tāva satthavāho bahuü tiõa¤ca kaņņha¤ca udaka¤ca āropetvā satthaü payāpesi. Dvãhatãhaü payāto kho pana so sattho addasa purisaü kāëaü lohitakkhaü sannaddhakalāpaü kumudamāliü allavatthaü allakesaü kaddamamakkhãtehi cakkehi bhaddena rathena paņipathaü āgacchantaü. Disvā etadavoca: 'kuto bho āgacchasã'ti 'amukamhā janapadā'ti. 'Kuhiü gamissasã'ti 'amukaü nāma janapadanti. ' 'Kacci bho purato kantāre mahāmegho abhippavuņņho?'Ti. Evaü kho bho purato kantāre mahāmegho abhippavuņņho. âsittodakāni vaņumāni bahuü tiõa¤ca [PTS Page 344] [\q 344/] kaņņha¤ca udaka¤ca, chaķķetha bho purāõāni tiõāni kaņņhāni udakāni, lahubhārehi sakaņehi sighasãghaü gacchatha. Mā yoggāni kilamethāti. Atha kho so satthavāho satthike āmantesi: ayaü bho puriso evamāha: purato kantāre mahāmegho abhippavuņņho1, āsittodakāni vaņumāni, bahuü tiõa¤ca kaņņha¤ca udaka¤ca, chaķķetha bho purāõāni tiõāni kaņņhāni udakāni, lahubhārehi sakaņehi sãghasãghaü gacchatha, mā yoggāni kilamethāti, chaķķetha bho purāõāni tiõāni kaņņhāni udakāni, lahubhārehi sakaņehi satthaü payāpethā'ti. 'Evaü bho'ti kho te satthikā tassa satthavāhassa paņissutvā, chaķķetvā purāõāni tiõāni kaņņhāni udakāni lahubhārehi sakaņehi satthaü payāpesuü. Te paņhamehi satthavāse na addasaüsu tiõaü vā kaņņhaü vā udakaü vā, dutiyepi satthavāse na addasaüsu tiõaü vā kaņņhaü vā udakaü vā, tatiyepi satthavāse na addasaüsu tiõaü vā kaņņhaü vā udakaü vā, catutthepi satthavāse na addasaüsu tiõaü vā kaņņhaü vā udakaü vā, pa¤camepi satthavāse na addasaüsu tiõaü vā kaņņhaü vā udakaü vā, chaņņhepi satthavāse na addasaüsu tiõaü vā kaņņhaü vā udakaü vā, sattamepi satthavāse na addasaüsu tiõaü vā kaņņhaü vā udakaü vā. Sabbeva anayabyasanaü āpajjiüsu. Ye ca tasmiü satthe ahesuü manussā vā paså vā sabbe so yakkho amanusso bhakkhesi, aņņhikāneva sesesi. 1. Abhippavaņņho, [PTS.] [BJT Page 546] [\x 546/] Yadā a¤¤āsi dutiyo satthavāho bahunikkhanto kho bho dāni so sattho'ti, bahuü tiõa¤ca kaņņha¤ca udaka¤ca āropetvā satthaü payāpesi. Dvihatãhaü payāto kho paneso sattho addasa purisaü kāëaü lohitakkhaü [PTS Page 345] [\q 345/] sannaddhakalāpaü kumudamāliü allavatthaü allakesaü kaddamamakkhitehi cakkehi bhaddena rathena paņipathaü āgacchantaü. Disvā etadavoca: kuto bho āgacchasã'?Ti 'amukamhā janapadā'ti 'kuhiü gamissasã ?Ti 'amukaü nāma janapadanti. ' 'Kacci bho purato kantāre mahāmegho abhippavuņņho, āsittodakāni vaņumāni, bahuü tiõa¤ca kaņņha¤ca udaka¤ca, chaķķetha bho purāõāni tiõāni kaņņhāni udakāni, lahubhārehi sakaņehi sighaüsighaü gacchatha, mā yoggāni kilamethāti. Atha kho so satthavāho satthike āmantesi: ayaü bho puriso evamāha'purato kantāre mahāmegho abhippavuņņho, āsittodakāni vaņumāni, bahuü tiõa¤ca kaņņha¤ca udaka¤ca, chaķķetha bho purāõāni tiõāni kaņņhāni udakāni, lahubhārehi sakaņehi sãghasãghaü gacchatha, mā yoggāni kilamethā'ti. Ayaü kho bho puriso neva amhākaü mitto na ¤ātisālohito. Kathaü mayaü imassa saddhāya gamissāma? Na kho chaķķhetabbāni purāõāni tiõāni kaņņhāni udakāni yathābhatena bhaõķena satthaü payāpetha. Na no purāõaü chaķķessāmā'ti. 'Evaü bho'ti kho te satthikā tassa satthavāhassa paņissutvā yathābhatena bhaõķena satthaü payāpetha. Na no purāõaü chaķķessāmā'ti. 'Evaü bho'ti kho te satthikā tassa satthavāhassa paņissutvā yathābhatena bhaõķena satthaü payāpesuü. Te paņhame pi satthavāse na addasaüsu tiõaü vā [PTS Page 346] [\q 346/] kaņņhaü vā udakaü vā, dutiye pi satthavāse tatiye pi satthavāse catutthepi satthavāse pa¤came pi satthavāse chaņņhe pi satthavāse sattame pi satthavāse na addasaüsu tiõaü vā kaņņhaü vā udakaü vā ta¤ca satthaü addasaüsu anayabyasanaü āpannaü. Ye ca tasmiü satthe pi ahesuü manussā vā paså vā, tesa¤ca aņņhikāneva addasaüsu tena yakkhena amanussena bhakkhitānaü. Atha kho so satthavāho satthike āmantesi: ayaü kho bho sattho anayabyasanaü āpanno yathā taü tena bālena satthavāhena pariõāyakena. Tenahi bho yānamhākaü satthe appasārāni paõãyāni, tāni chaķķetvā, yāni imasmiü satthe mahāsārāni paõiyāni tāni ādiyathā'ti. 'Evaü bho'ti kho te satthikā tassa satthavāhassa paņissutvā yāni sakasmiü satthe appasārāni paõiyāni tāni chaķķetvā yāni tasmiü satthe mahāsārāni paõiyāni tāni ādiyitvā, sotthinā taü kantāraü nitthariüsu yathā taü paõķitena satthavāhena pariõāyakena. 1. Abhippavaņņho [PTS. 2.] Yathāgatena machasaü. [BJT Page 548] [\x 548/] Evameva kho tvaü rāja¤¤a bālo abyatto anayabyasanaü āpajjissasi ayoniso paralokaü gavesanto, seyyathāpi so purimo satthavāho. Ye pi tava sotabbaü saddahātabbaü ma¤¤isanti, te pi anayabyasanaü āpajjissanti, seyyathāpi te satthikā. Parinissajjetaü rāja¤¤a pāpakaü diņņhigataü, paņinissajjetaü rāja¤¤a pāpakaü diņņhigataü. Mā te ahosi dãgharattaü ahitāya dukkhāyā"ti. "Ki¤cāpi bhavaü kassapo evamāha, atha kho nevāhaü sakkomi idaü pāpakaü diņņhigataü paņinissajjituü. Rājāpi maü passenadikosalo jānāti tirorājāno pi. Pāyāsirāja¤¤o evaüvādã evaüdiņņhi: 'itipi [PTS Page 347] [\q 347/] natthi paro loko, natthi sattā opapātikā, natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko'ti. Svāhaü bho kassapa idaü pāpakaü diņņhigataü paņinissajjissāmi, bhavissanti me cattāro: yāva bālo pāyāsirāja¤¤o yāva abyatto yāva duggahitaggāhãti, kopenapi naü harissāmi makkhenapi naü harissāmi, palāsenapi naü harissāmã'ti. 15. "Tena hi rāja¤¤a upamante karissāmi. Upamāyapidhekacce vi¤¤å purisā bhāsitassa atthaü ājānanti. Bhåtapubbaü rāja¤¤a a¤¤ataro såkaraposako puriso sakamhā gāmā a¤¤aü gāmaü agamāsi. Tattha addasa pahåtaü sukkhaü gåthaü chaķķitaü. Disvānassa etadahosi: ayaü kho bahuko sukkagåtho chaķķito, mamaü ca såkarabhattā. Yannånāhaü ito sukkhagåthaü hareyyanti, so uttarāsaīgaü pattharitvā pahåtaü sukkhagåthaü ākiritvā bhaõķikaü bandhitvā sãse ubbāhetvā agamāsi. Tassa antarāmagge mahāakālamegho pāvassi. So uggharantaü paggharantaü yāva agganakhā gåthena makkhito gåthabhāraü ādāya agamāsi. Tamenaü manussā disvā evamāhaüsu: kacci no tvaü bhaõe ummatto, kacci viceto? Kathaühi nāma uggharantaü paggharantaü yāva agganakhā gåthena makkhito gåthabhāraü harissasã?'Ti. 'Tumhe khvettha bhaõe ummattā tumhe vicetā. [PTS Page 348] [\q 348/] tathā hi pana me såkarabhattanti' evameva kho tvaü rāja¤¤a gåthahārikåpamo ma¤¤e paņibhāsi. Paņinissajjetaü rāja¤¤a pāpakaü diņņhigataü. Paņinissajjetaü rāja¤¤a pāpakaü diņņhigataü. Mā te ahosi dãgharattaü ahitāya dukkhāyā"ti. [BJT Page 550] [\x 550/] "Ki¤cāpi bhavaü kassapo evamāha, atha kho nevāhaü sakkomi idaü pāpakaü diņņhigataü paņinissajjituü. Rājāpi maü passenadikosalo jānāti tirorājānopi: pāyāsi rāja¤¤o evaüvādã evaüdiņņhi: 'itipi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā, natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko'ti. Sacāhaü bho kassapa idaü pāpakaü diņņhigataü paņinissajjissāmi, bhavissanti me cattāro: yāva bālo pāyāsirāja¤¤o abyatto duggahitaggāhãti kopenapi naü harissāmi, makkhenapi naü harissāmi, palāsenapi naü harissāmã ti. " 16. "Tena hi rāja¤¤a upamante karissāmi. Upamāyapi idhekacce vi¤¤å purisā bhāsitassa atthaü ājānanti. Bhåtapubbaü rāja¤¤a dve akkhadhuttā akkhehi dibbiüsu. Eko akkhadhutto āgatāgataü kaliü gilati. Addasā kho dutiyo akkhadhutto taü akkhadhuttaü āgatāgataü kaliü gilantaü. Disvā taü akkhadhuttaü etadavoca: tvaü kho samma ekantikena jināsi dehi me samma akkhe, pajjohissāmã'ti. 1 'Evaü sammā'ti kho so akkhadhutto tassa akkhadhuttassa akkhe pādāsi. Atha kho so akkhadhutto akkhe visena paribhāvetvā taü akkhadhuttaü etadavoca: ehi kho samma akkhehi dibbissāmāti. Evaü sammā'ti kho so akkhadhutto tassa akkhadhuttassa paccassosi. Dutiyampi kho te akkhadhuttā akkhehi dibbiüsu, dutiyampi kho so akkhadhutto [PTS Page 349] [\q 349/] āgatāgataü kaliü gilati. Addasā kho dutiyo akkhadhutto taü akkhadhuttaü dutiyampi āgatāgataü kaliü gilantaü. Disvā taü akkhadhuttaü etadavoca: - "Littaü paramena tejasā gilamakkhaü puriso na bujjhati, Gila re gila pāpadhuttaka pacchā te kaņukaü bhavissatã"ti. Evameva kho tvaü rāja¤¤a akkhadhuttopamo ma¤¤e paņibhāsi. Paņinissajjetaü rāja¤¤a pāpakaü diņņhigataü, paņinissajjetaü rāja¤¤a pāpakaü diņņhigataü. Mā te ahosi dãgharattaü ahitāya dukkhāyā'ti. 1. Pajahissāmã ti - [PTS.] [BJT Page 552] [\x 552/] Ti¤cāpi bhavaü kassapo evamāha, atha kho nevāhaü sakkomi idaü pāpakaü diņņhigataü paņinissajjituü, rājā pi maü passenadãkosalo jānāti, tirorājāno pi: pāyāsirāja¤¤o evaüvādã evaüdiņņhi 'itipi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā, natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko'ti. Sacāhaü bho kassapa idaü pāpakaü diņņhigataü paņinissajjissāmi, bhavissanti mevattāro: 'yāva pālo pāyāsirāja¤¤o abyatto duggahitaggāhã'ti. Kopena pi naü harissāmi, makkhenapi naü harissāmi, palāsenapi naü harissāmãti". 17. Tena hi rāja¤¤a upamante karissāmi. Upamāya pi idhekacce vi¤¤å purisā bhāsitassa atthaü ājānanti. Bhåtapubbaü rāja¤¤a a¤¤ataro janapado vuņņhāsi. Atha kho sahāyako sahāyakaü āmantesi: 'āyāma samma, yena so janapado tenupasaīkamissāma, appevanāmettha ki¤ci dhanaü adhigaccheyyāmā'ti. 'Evaü sammā'ti kho sahāyako sahāyakassa paccassosi. Te yena so janapado yena¤¤ataraü gāmapatthaü tenupasaīkamiüsu. [PTS Page 350] [\q 350/] tattha addasaüsu pahåtaü sāõaü chaķķitaü. Disvā sahāyako sahāyakaü āmantesi: 'idaü kho samma pahåtaü sāõaü chaķķitaü' tena hi samma tva¤ca sāõabhāraü bandha, aha¤ca sāõabhāraü bandhissāmi. Ubho sāõabhāraü ādāya gamissāmā'ti. 'Evaü sammā'ti kho sahāyako sahāyakassa paņissutvā sāõabhāraü bandhitvā te ubho pi sāõabhāraü ādāya yena¤¤ataraü gāmapatthaü tenupasaīkamiüsu. Tattha addasaüsu pahåtaü sāõasuttaü chaķķitaü. Disvā sahāyako sahāyakaü āmantesi: yassa kho samma atthāya iccheyyāma sāõaü idaü pahåtaü sāõasuttaü chaķķitaü. Tena hi samma tva¤ca sāõabhāraü chaķķehi, aha¤ca sāõabhāraü chaķķessāmi, ubho sāõasuttabhāraü ādāya gamissāmā'ti. 'Ayaü kho me samma sāõabhāro dårāhato ca susannaddho ca, alaü me, tvaü pajānāhã'ti. [BJT Page 554] [\x 554/] Atha kho so sahāyako sāõabhāraü chaķķetvā sāõasuttabhāraü ādiyi. Te yena¤¤ataraü gāmapatthaü tenupasaīkamiüsu. Tattha addasaüsu pahåtā sāõiyo chaķķitā. Disvā sahāyako sahāyakaü āmantesi: 'yassa kho samma atthāya iccheyyāma sāõaü vā sāõasuttaü vā, imā pahåtā sāõiyo chaķķitā. Tena hi sammatva¤ca sāõabhāraü chaķķehi, aha¤ca sāõasuttabhāraü chaķķessāmi, ubho sāõabhāraü ādāya gamissāmā'ti. 'Ayaü kho me samma sāõabhāro dårāhato ca susannaddho ca, alaü me tvaü pajānāhã'ti. Atha kho so sahāyako sāõasuttabhāraü chaķķetvā sāõabhāraü ādiyi. [PTS Page 351] [\q 351/] te yena¤¤ataraü gāmapatthaü tenupasaīkamiüsu. Tattha addasaüsu pahåtaü khomaü chaķķitaü. Disvā sahāyako sahāyakaü āmantesi: 'yassa kho samma atthāya iccheyyāma sāõasuttaü vā sāõaü vā, imā pahåtaü khomaü chaķķitaü. Tena hi samma tva¤ca sāõabhāraü chaķķehi, aha¤ca sāõasuttabhāraü chaķķessāmi, ubho khomabhāraü ādāya gamissāmā'ti. 'Ayaü kho me samma sāõabhāro dårāhato ca susannaddho ca, alaü me tvaü pajānāhã'ti. Atha kho so sahāyako sāõasuttabhāraü chaķķetvā khomabhāraü ādiyi. Te yena¤¤ataraü gāmapatthaü tenupasaīkamiüsu. Tattha addasaüsu pahåtaü khomasuttaü chaķķitaü. Disvā sahāyako sahāyakaü āmantesi: 'yassa kho samma atthāya iccheyyāma sāõiyo vā khomaü vā, imā pahåtā khomasuttaü chaķķitaü. Tena hi samma tva¤ca sāõabhāraü chaķķehi, aha¤ca khomabhāraü chaķķessāmi, ubho khomasuttabhāraü ādāya gamissāmā'ti. Ayaü kho me samma sāõabhāro dårāhato ca susannaddho ca, alaü me tvaü pajānāhã'ti. Atha kho so sahāyako khomabhāraü chaķķetvā khomasuttabhāraü ādisi. Te yena¤¤ataraü gāmapatthaü tenupasaīkamiüsu. Tattha addasaüsu pahåtaü khomadussaü chaķķitaü. Disvā sahāyako sahāyakaü āmantesi: 'yassa kho samma atthāya iccheyyāma khomaü vā khomasuttaü vā, imā pahåtā khomadussaü chaķķitā. Tena hi samma tva¤ca sāõabhāraü chaķķehi, aha¤ca khomasuttabhāraü chaķķessāmi, ubho khomadussabhāraü ādāya gamissāmā'ti. 'Ayaü kho samma sāõabhāro dårāhato ca susannaddho ca, alaü me tvaü pajānāhã'ti. Atha kho so sahāyako khomasuttabhāraü chaķķetvā khomadussabhāraü ādiyi. Te yena¤¤ataraü gāmapatthaü tenupasaīkamiüsu. Tattha addasaüsu pahåtaü kappāsaü chaķķitaü. Disvā sahāyako sahāyakaü āmantesi: 'yassa kho samma atthāya iccheyyāma khomasuttaü vā khomadussaü vā, imā pahåtā kappāsaü chaķķitaü. Tena hi samma tva¤ca sāõabhāraü chaķķehi, aha¤ca khomadussabhāraü chaķķessāmi, ubho kappāsabhāraü ādāya gamissāmā'ti. 'Ayaü kho me samma sāõabhāro dårāhato ca susannaddho ca, alaü me tvaü pajānāhã'ti. Atha kho so sahāyako khomadussabhāraü chaķķetvā kappāsabhāraü ādiyi. Te yena¤¤ataraü gāmapatthaü tenupasaīkamiüsu. Tattha addasaüsu pahåtaü kappāsikasuttaü chaķķitaü. Disvā sahāyako sahāyakaü āmantesi: 'yassa kho samma atthāya iccheyyāma khomadussaü vā kappāsaü vā, imā pahåtā kappāsikasuttaü chaķķitaü. Tena hi samma tva¤ca sāõabhāraü chaķķehi, aha¤ca kappāsabhāraü chaķķessāmi, ubho kappāsikasuttabhāraü ādāya gamissāmā'ti. 'Ayaü kho me samma sāõabhāro dårāhato ca susannaddho ca, alaü me tvaü pajānāhã'ti. Atha kho so sahāyako kappāsabhāraü chaķķetvā kappāsikasuttabhāraü ādiyi. Te yena¤¤ataraü gāmapatthaü tenupasaīkamiüsu. Tattha addasaüsu pahåtaü kappāsikadussaü chaķķitaü. Disvā sahāyako sahāyakaü āmantesi: 'yassa kho samma atthāya iccheyyāma kappāsaü vā kappāsikasuttaü vā, imā pahåtā kappāsikadussaü chaķķitaü. Tena hi samma tva¤ca sāõabhāraü chaķķehi, aha¤ca kappāsikasuttabhāraü chaķķessāmi, ubho kappāsikadussabhāraü ādāya gamissāmā'ti. 'Ayaü kho me samma sāõabhāro dårāhato ca susannaddho ca, alaü me tvaü pajānāhã'ti. Atha kho so sahāyako kappāsikasuttabhāraü chaķķetvā kappāsikadussabhāraü ādiyi. Te yena¤¤ataraü gāmapatthaü tenupasaīkamiüsu. Tattha addasaüsu pahåtaü ayaü chaķķitaü. Disvā sahāyako sahāyakaü āmentesi: 'yassa kho samma atthāya iccheyyāma kappāsikasuttaü vā kappāsikadussaü vā, imā pahutaü ayaü chaķķitaü. Tena hi samma tva¤ca sāõabhāraü chaķķehi, aha¤ca kappāsikadussabhāraü chaķķessami. Ubho ayaübhāraü ādāya gamissāmā'ti. 'Ayaü kho me samma sāõabhāro dårāhato ca susannaddho ca, alaü me tvaü pajānāhã'ti. Atha kho so sahāyako kappāsikadussabhāraü chaķķetvā ayaübhāraü ādiyi. Te yena¤¤ataraü gāmapatthaü tenupasaīkamiüsu. Tattha addasaüsu pahåtaü lohaü chaķķitaü. Disvā sahāyako sahāyakaü āmantesi: 'yassa kho samma atthāya iccheyyāma kappāsikadussaü vā ayaü vā, imā pahåtaü lohaü chaķķitaü. Tena hi samma tva¤ca sāõabhāraü chaķķehi, aha¤ca ayaübhāraü chaķķessāmi, ubho lohabhāraü ādāya gamissāmā'ti. 'Ayaü kho me samma sāõabhāro dårāhato ca susannaddho ca, alaü me tvaü pajānāhã'ti. Atha khoso sahāyako ayaübhāraü chaķķetvā lohaübhāraü ādiyi. Te yena¤¤ataraü gāmapatthaü tenupasaīkamiüsu. Tattha addasaüsu pahåtaü tipuü chaķķitaü. Disvā sahāyako sahayakaü āmantesi: 'yassa kho samma atthāya iccheyyāma ayaü vā lohaü vā, imā pahåtaü tipuü chaķķitaü. Tena hi samma tva¤ca sāõabhāraü chaķķehi, aha¤ca lohabhāraü chaķķessāmi, ubho tipuübhāraü ādāya gamissāmā'ti. 'Ayaü kho me samma sāõabhāro dårāhato ca susannaddho ca, alaü me tvaü pajānāhã'ti. Atha kho so sahāyako lohaübhāraü chaķķetvā tipuübhāraü ādiyi. Te yena¤¤ataraü gāmapatthaü tenupasaīkamiüsu. Tattha addasaüsu pahåtaü sãsaü chaķķitaü. Disvā sahāyako sahāyakaü āmantesi: 'yassa kho samma atthāya iccheyyāma lohaü vā tipuü vā, imā pahåtā sãsaü chaķķitā. Tena hi samma tva¤ca sāõabhāraü chaķķehi. Aha¤ca tipuü chaķķessāmi, ubho sãsaübhāraü ādāya gamissāmā'ti. 'Ayaü kho me samma sāõabhāro dårāhato ca susannaddho ca, alaü me tvaü pajānāhã'ti. Atha kho so sahāyako tipuübhāraü chaķķetvā sãsaübhāraü ādiyi. Te yena¤¤ataraü gāmapatthaü tenupasaīkamiüsu. Tattha addasaüsu pahåtaü sajjhuü chaķķitaü. Disvā sahāyako sahāyakaü āmantesi: 'yassa kho samma atthāya iccheyyāma tipuü vā sãsaü vā, imaü pahåtaü sajjhuü chaķķitaü. Tena hi samma tva¤ca sāõabhāraü chaķķehi, aha¤ca sãsaübhāraü chaķķessāmi, ubho sajjhuübhāraü ādāya gamissāmā'ti. 'Ayaü kho me samma sāõabharo dårāhato ca susannaddho ca. Alaü me tvaü pajānāhi'ti. Atha kho so sahāyako sãsaübhāraü chaķķetvā sajjhuübhāraü ādiyi. Te yena¤¤ataraü gāmapatthaü tenupasaīkamiüsu. Tattha addasaüsu pahåtaü suvaõõaü chaķķitaü. Disvā sahāyako sahāyakaü āmantesi: 'yassa kho samma atthāya iccheyyāma sāõaü vā sāõasuttaü vā sāõiyo vā khomaü vā khomasuttaü vā khomadussaü vā kappāsaü vā kappāsikasuttaü vā kappāsikadussaü vā ayaü vā lohaü vā tipuü vā sãsaü vā sajjhuü vā, idaü pahåtaü suvaõõaü chaķķitaü. Tena hi samma tva¤ca sāõabhāraü chaķķehi, aha¤ca sajjhubhāraü chaķķessāmi, ubho suvaõõabhāraü ādāya gamissāmā'ti. 'Ayaü kho me samma sāõabhāro dårāhato ca susannaddho ca alaü me, tvaü pajānāhã'ti. Atha kho so sahāyako sajjhubhāraü chaķķetvā suvaõõabhāraü ādiyi. Te yena sako gāmo tenupasaīkamiüsu. Tattha yo so sahāyako sāõabhāraü ādāya agamāsi. Tassa neva mātāpitaro abhinandiüsu, na puttadārā abhinandiüsu, na mittāmaccā abhinandiüsu, na ca tato nidānaü sukhaü [PTS Page 352] [\q 352/] somanassaü adhigacchi. Yo pana so sahāyako suvaõõabhāraü ādāya agamāsi, tassa mātāpitaro pi abhinandiüsu, puttadārā pi abhinandiüsu, mittāmaccā pi abhinandiüsu, tato nidāna¤ca sukhaü somanassaü adhigacchi. Evameva kho tvaü rāja¤¤a sāõahārikåpamo ma¤¤e paņibhāsi. Paņinissajjetaü rāja¤¤a pāpakaü diņņhigataü, paņinissajjetaü rāja¤¤a pāpakaü diņņhigataü. Mā te ahosi dãgharattaü ahitāya dukkhāyā"ti. [BJT Page 556] [\x 556/] 18. "Purimenevāhaü opammena bhoto kassapassa attamano abhiraddho. Apicāhaü imāni vicitrāni pa¤hapaņibhānāni sotukāmo evāhaü bhavantaü kassapaü paccanikaü kātabbaü ama¤¤issaü. Abhikkantaü bho kassapa, abhikkantaü bho kassapa! Seyyathāpi bho kassapa nikkujjitaü vā ukkujjeyya, paņicchannaü vā vivareyya, måëhassa vā maggaü ācikkheyya, andhakāre vā telapajjotaü dhāreyya: cakkhumanto råpāni dakkhintãti. Evameva bhotā kassapena anekapariyāyena dhammo pakāsito. Esāhaü bho kassapa taü bhagavantaü gotamaü saraõaü gacchāmi dhamma¤ca bhikkhusaīgha¤ca, upāsakaü mā bhavaü kassapo dhāretu ajjatagge pāõupetaü saraõaü gataü. Icchāmi cāhaü bho kassapa mahāya¤¤aü yajituü. Anusāsatu maü bhavaü kassapo yaü mamassa dãgharattaü hitāya sukhāyā"ti. "Yathāråpe kho rāja¤¤a ya¤¤e gāvo vā ha¤¤anti, ajeëakā vā ha¤¤anti, kukkuņasåkarā vā ha¤¤anti, vividhā vā pāõā saüghātaü āpajjanti, paņiggāhakā ca honti [PTS Page 353] [\q 353/] micchādiņņhi micchāsaükappā micchāvācā micchākammantā micchāājãvā micchāvāyāmā micchāsati micchāsamādhi, evaråpo kho rāja¤¤a ya¤¤e na mahapphalo hoti na mahānisaüso na mahājutiko na mahāvipphāro. Seyyathāpi rāja¤¤a kassako bãjanaīgalamādāya vanaü paviseyya. So tattha dukkhette dubbhåme avihatakhāõukaõņake bãjāni patiņņhāpeyya khaõķāni påtãni vātātapahatāni asārādāni asukhasayitāni, dovo ca na kālena kālaü sammā dhāraü anuppaveccheyya. Api nu tāni bãjāni vuddhiü veråëhiü vepullaü āpajjeyya? Kassako vā vipulaü vā phalaü adhigaccheyyā?"Ti. [BJT Page 558] [\x 558/] "Nohidaü bho kassapa. " "Evameva kho rāja¤¤a yathāråpe ya¤¤e gāvo vā ha¤¤anti ajeëakā vā ha¤¤anti kukkuņasåkarā vā ha¤¤anti vividhā vā pāõā saīghātaü āpajjanti. Paņiggāhakā ca honti. Micchādiņņhi micchāsaükappā micchāvācā miccākammantā micchāājãvā micchāvāyāmā, micchāsati, micchāsamādhi. Evaråpo kho rāja¤¤a ya¤¤o na mahapphalo hoti na mahānisaüso na mahājutiko na mahāvipphāro. Yathāråpe ca kho rāja¤¤a ya¤¤e neva gāvo ha¤¤anti na ajeëakā ha¤¤anti na kukkuņasåkarā ha¤¤anti na vividhā vā pāõā saīghātaü āpajjanti, paņiggāhakā ca honti sammā diņņhi sammāsaükappā sammāvācā sammākammantā sammāājãvā sammāvāyāmā sammāsati sammāsamādhi, evaråpo kho rāja¤¤a ya¤¤o mahapphalo hoti mahānisaüso mahājutiko mahāvipphāro. Seyyathāpi rāja¤¤a kassako bãjanaīgalaü ādāya vanaü paviseyya, so tattha sukhette subhåme suvihatakhāõukaõņake bãjāni [PTS Page 354] [\q 354/] patiņņhāpeyya akhaõķāni apåtãni āvātātapahatāni sārādāni sukhasayitāni, devo ca kālena kālaü sammā dhāraü anuppaveccheyya, api nu tāni bãjāni vuddhiü veråëhiü vepullaü āpajjeyyuü, kassako vā vipulaü phalaü adhigaccheyyāti?'. "Evaü bho kassapa. " "Evameva kho rāja¤¤a yathāråpe ya¤¤e neva gāvo ha¤¤anti na ajeëakā ha¤¤anti na kukkuņasåkarā ha¤¤anti na vividhā vā pāõā saīghātaü āpajjanti, paņiggāhakā ca honti sammādiņņhi sammāsaīkappā sammāvācā sammākammantā sammāājãvā sammāvāyāmā sammāsati sammāsamādhi, evaråpo kho rāja¤¤a ya¤¤o mahapphalo hoti mahānisaüso mahājutiko mahāvipphāro"ti. [BJT Page 560] [\x 560/] 19. Atha kho pāyāsi rāja¤¤e dānaü paņņhapesi samaõabrāhmaõakapaõadikavaõibbakayācakānaü. Tasmiü kho pana dāne evaråpaü bhojanaü diyyati kaõājakaü biëaīgadutiyaü, dhorakāni ca1 vatthāni guëagāëakāni. Tasmiü kho pana dāne uttaro nāma māõavo byāvaņo ahosi. So dānaü datvā evamanuddisati 'imināhaü dānena pāyāsiü rāja¤¤ameva imasmiü loke samāga¤jiü mā parasminti. ' Assosi kho pāyāsã rāja¤¤o [PTS Page 355 [\q 355/] ']uttaro kira māõavo dānaü datvā evamanuddisati 'imināhaü dānena pāyāsiü rāja¤¤ameva imasmiü loke samāga¤jiü mā parasminti' atha kho pāyāsi rāja¤¤o uttaraü māõavaü āmantāpetvā etadavoca; saccaü kira tvaü tāta uttara dānaü datvā evamanuddisasi. 'Imināhaü dānena pāyāsiü rāja¤¤ameva imasmiü loke samāga¤chiü mā parasminti'? 'Evaü bho'ti. "Kissa pana bho tvaü tāta uttara dānaü datvā evamanuddisasi. 'Imināhaü dānena pāyāsiü rāja¤¤ameva imasmiü loke samāga¤chiü mā parasminti nanu mayaü tāta uttara pu¤¤atthikā dānasseva phalaü pāņikaīkhino?2" Ti. "Bhoto kho pana dāne evaråpaü bhojanaü diyyati kaõājakaü bilaīgadutiyaü. Bhavaü pādāpi na iccheyya phusituü, kuto bhu¤jituü. Dhorakāni ca vatthāni guëagāëakāni yāni bhavaü pādāpi na iccheyya phusituü, kuto paridahituü. Bhavaü kho panamhākaü piyo manāpo. Kathaü mayaü manāpaü amanāpena saüyojemā?"Ti. "Tena hi tvaü tāta uttara yādisāhaü bhojanaü bhu¤jāmi tādisaü bhojanaü paņņhapehi, yādisāni cāhaü vatthāni paridahāmi tādisāni ca vatthāni paņņhapehã"ti. "Evaü bho"ti kho uttaro māõavo pāyāsirāja¤¤assa paņissutvā yādisaü bhojanaü pāyāsi rāja¤¤o bhu¤jati tādisaü bhojanaü paņņhapesi, yādisāni ca vatthāni pāyāsi rāja¤¤o paridahati tādisāni ca vatthāni paņņhapesi. 1. Therakāni [PTS]. 2. øuëa vālakāni [PTS.] [BJT Page 562] [\x 562/] [PTS Page 356] [\q 356/] atha kho pāyāsã rāja¤¤o asakkaccaü dānaü datvā asahatthā dānaü datvā acitatãkataü dānaü datvā apaviddhaü dānaü datvā kāyassa bhedā parammaraõā cātumahārājikānaü devānaü sahabyataü upapajji su¤¤aü serissakaü vimānaü. Yo pana tassa dāne byāvaņo ahosi uttaro nāma māõavo, so sakkaccaü dānaü datvā sahatthā dānaü datvā cittãkataü dānaü datvā anapaviddhaü dānaü datvā kāyassa bhedā parammaraõā sugatiü saggaü lokaü upapajji devānaü tāvatiüsānaü sahabyataü. Tena kho pana samayena āyasmā gavampati abhikkhaõaü su¤¤aü serissakaü vimānaü divāvihāraü gacchati. Atha kho pāyāsã devaputto yenāyasmā gavampati tenupasaīkami, upasaīkamitvā āyasmantaü gavampatiü abhivādetvā ekamantaü aņņhāsi. Ekamantaü ņhikaü kho pāyāsiü devaputtaü āyasmā gavampati etadavoca; 'ko'si tvaü āvuso?'Ti. 'Ahaü bhante pāyāsi rāja¤¤o'ti. "Nanu tvaü āvuso evaüdiņņhiko ahosi. 'Itipi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā, natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko'ti?" "Svāhaü bhante evaü diņņhiko ahosi; 'itipi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā natthi sukaņadukkaņānaü kammānaü phalaü vipāko ti. Api cāhaü [PTS Page 357] [\q 357/] ayyena kumārakassapena etasmā pāpakā diņņhigatā vivecito"ti. "Yo pana te āvuso dāne byāvaņo ahosi uttaro nāma māõavo, so kuhiü upapanno?'Ti. "Yo me bhante dāne byāvaņo ahosi uttaro nāma māõavo, so sakkaccaü dānaü datvā sahatthā dānaü datvā vittãkataü dānaü datvā anapaviddhaü dānaü datvā kāyassa bhedā parammaraõā sugatiü saggaü lokaü upapanno devānaü tāvatiüsānaü sahabyataü. Ahaü pana bhante asakkaccaü dānaü datvā asahatthā dānaü datvā acittãkataü dānaü datvā apaviddhaü dānaü datvā kāyassa bhedā parammaraõā cātumahārājikānaü devānaü sahabyataü upapanno su¤¤aü serissakaü vimānaü. Tena hi bhante gavampati manussalokaü gantvā evamārocehi: sakkaccaü dānaü detha, sahatthā dānaü detha, cittãkataü dānaü detha, anapaviddhaü dānaü detha, pāyāsi rāja¤¤o asakkaccaü dānaü datvā [BJT Page 564] [\x 564/] Asahatthā dānaü datvā acittãkataü dānaü datvā apaviddhaü dānaü datvā kāyassa bhedā parammaraõā cātumhārājikānaü devānaü sahabyataü upapanno su¤¤aü serissakaü vimānaü. Yo pana tassa dāne byāvaņo ahosi uttaro nāma māõavo, so sakkaccaü dānaü datvā sahatthā dānaü datvā cittãkataü dānaü datvā anapaviddhaü dānaü datvā kāyassa bhedā parammaraõā sugatiü saggaü lokaü upapanno devānaü tāvatiüsānaü sahabyatanti. " Atha kho āyasmā gavampati manussalokaü āgantvā evamārocesi: "sakkaccaü dānaü detha, sahatthā dānaü detha, cittikataü dānaü detha, anapaviddhaü dānaü detha. Pāyāsi rāja¤¤o asakkaccaü dānaü datvā asahatthā dānaü datvā acittãkataü dānaü datvā apaviddhaü dānaü datvā kāyassa bhedā parammaraõā cātumahārājikānaü devānaü sahabyataü upapanno su¤¤aü serissakaü vimānaü. Yo pana tassa dāne byāvaņo ahosi uttaro nāma māõavo, so sakkaccaü dānaü datvā sahatthā dānaü datvā cittikataü dānaü datvā anapaviddhaü [PTS Page 358] [\q 358/] dānaü datvā kāyassa bhedā parammaraõā sugatiü saggaü lokaü upapanno devānaü tāvatiüsānaü sahabyatanti. " Pāyāsirāja¤¤asuttaü niņņhitaü dasamaü. Apadāna¤ca nidāna¤ca nibbāna¤ca sudassanaü, Janavasabha¤ca govindaü samayaü sakkamevaca Satipaņņhānapāyāsi mahāvaggassa saīgaho, Mahāvaggo niņņhito dutiyo Mahāpadānaü nidānaü nibbāna¤ca sudassanaü, Janavasabha¤ca govindaü samayaü sakkapa¤hakaü Mahāsatipaņņhāna¤ca pāyāsã dasamaü bhave. (Katthaci)